2-25-9661/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-9661

Tsiviilasi

K. V. pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse järelevalve

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: K. V. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes: Tiia Kalaus

(Soola 3, Tartu 51013; tel XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

K. V.

(isikukood

XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti

väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

2. Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:

PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või

registrikood

Tunnustatud ja

saamata nõue (EUR)

Jaotis,

%

Võlausaldajate konto- ja

viitenumber

Kohtutäitur A. K.

18,60

0,0891

XXX

S. R. (IK XXX)

1704,66

8,1691

XXX

XXX SA

Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu (RK 70000349)

6937,64

33,2466

XXX

viitenr 18546019

XXX AS (RK XXX)

8263,91

39,6024

XXX

XXX OÜ (RK XXX)

3942,41

18,8928

Makse saaja: XXX OÜ

XXX

viitenr 715545740

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele

vastuväiteid.

3. Vabastada Tiia Kalaus K. V. pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata pankrotihaldurile Tiia Kalaus pankrotihalduri kohustuste täitmise eest

töötasu 1 173.04 eurot (sh käibemaks 227.04 eurot).

5. Mõista välja pankrotihalduri Tiia Kalaus tasu osaliselt, s.o summas 113.00 eurot,

K. V. pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur

tegutseb, s.o OÜ Civilex (arvelduskonto XXX XXX AS-is).

6. Jätta ülejäänud halduri tasu summas 1 060.04 eurot K. V. kanda.

7. Rahuldada pankrotihalduri menetlusabi taotlus ning anda K. V.-le menetlusabi

pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 854.87 eurot, lisandub käibemaks

205.17 eurot, s.o kokku 1 060.04 eurot, kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud.

8. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 854.87 eurot (lisandub

käibemaks 205.17 eurot). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur

tegutseb, s.o OÜ Civilex (arvelduskonto XXX XXX AS-is).

9. K. V. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

10. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses K. V. usaldusisikuks S. S.

(isikukood XXX, MTÜ Vabane Võlgadest, Rotermanni 6, 10111 Tallinn, tel

55678698, e-post XXX).

11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal

aastal aruande.

Määrus saata menetlusosalistele ja S. S.-ile ning jõustumisel resolutsiooni p 6 osas täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.

Asjaolud ja taotlus

10.09.2025 määrusega kuulutati välja K. V. pankrot, algatati võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus ning nimetati tema pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia

Kalaus.

10.04.2026 esitatud taotluses palub haldur lõpetada K. V. pankrotimenetluse raugemise tõttu,

vabastada haldur, määrata pankrotihalduri tasu, mille osaliseks tasumiseks anda võlgnikule

menetlusabi ning osaliselt hüvitada pankrotivarast.

Võlgnik esitas 13.04.2026 kohtule põhjendused, milles märgib, et talle on määratud 50%

töövõimetus, kuid ta osaleb aktiivselt tööotsingutel ning loodab alates maikuust tööle saada.

Võlgnik on valmis alustama pankrotivara makseid ja panustama igakuiselt vähemalt 50 eurot,

esialgselt, võttes arvesse tema majanduslikku olukorda, 35 eurot kuus. Võlgnik lubab täita

kõiki kohustusi vastutustundlikult.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse

raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest

kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse

lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele

esitas võlgnik vastuväite.

K. V. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei

jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks,

mistõttu palub haldur võlgniku pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud

järgneva aruande.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:

Võlgnikul puudus pankrotivarasse arvatav vara. Võlgnik on saanud pankrotimenetluse ajal

töövõimetustoetust ja alates veebruar 2026 töötuhüvitist. Haldur arestis aprilli 2026.a. eest

töövõimetustoetuse arvelt TMS § 131 lg 2 alusel 117 eurot. Töötutoetus ei ole arestitav. Kogu

menetluse vältel on võlgnik arveldanud eraisikutega, saab nendelt raha ja siis võimalusel

maksab tagasi. Samuti on võlgnik teostanud mitmeid makseid seoses autoga (nt rehvid, auto

osad), kuigi haldurile teadaolevalt võlgniku omandis sõidukid puuduvad (registris andmed

puuduvad). Samuti on haldur tuvastanud, et võlgnik on teinud makseid hasartmängu kontole

XXX OÜ) (XXX sissemakse). Võlgnikul on keelatud maksejõuetusmenetluses tegelda

hasartmängude mängimisega, mida on kohtud hinnanud vara raiskamisena. Pankrotivarasse

laekumine seisuga 08.04.2026 on 117 eurot.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad;

väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav

elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3

(massikohustused) – 4 eurot (panga teenustasu kaardi kasutamise eest); väljamaksed vastavalt

PankrS § 146 lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt väljamaksed puuduvad.

Pankrot kuulutati välja FiMS § 45 lõike 2 alusel.

Haldur taotleb tasu määramist summas 1173,04 eurot (sh käibemaks). Haldur taotleb tasu

väljamõistmist osaliselt riigi vahenditest, s.o võlgnikule pankrotimenetluse kulude summas

854,87 eurot (lisandub käibemaks) katteks menetlusabi andmist, ning tasu summas 113 eurot

(sh käibemaks) väljamõistmist pankrotivara arvelt.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:

Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta:

Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta:

Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku

huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:

II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole

raha saanud moodustavad kokku 20 867,22 eurot ning jagunevad võlausaldajate vahel

alljärgnevalt:

Jrk

Võlausaldaja

Tunnustatud

nõue (EUR)

Jaotise

%

Saamata nõue

(EUR)

Kohtutäitur A. K.

18,60

0,0891

18,60

S. R. (IK XXX)

1704,66

8,1691

1704,66

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(RK 70000349)

6937,64

33,2466

6937,64

XXX AS (RK XXX)

8263,91

39,6024

8263,91

XXX OÜ (RK XXX)

3942,41

18,8928

3942,41

I ja III rahuldamisjärgu nõudeid ei esitatud.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida

haldur kavatseb veel esitada:

Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

K. V. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli

suutmatus oma kohustusi täita. Võlgnik võttis laene olukorras, kus tema sissetulekud ei

võimaldanud võetud kohustusi täita. Võlgnik elas selgelt üle oma võimete. Võlausaldajate

nõuded oli enamuses jõustunud kohtulahendite (maksekäsu kiirmenetluste määrused) alusel

sissenõutavaks muutunud. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu PankrS

mõttes.

Võlgnik selgitas maksejõuetusavalduses, et on leidnud töökoha ja pannud piirangud

kasiinodele. Haldur on tuvastanud, et pärast pankroti väljakuulutamist ei ole võlgnik töist tulu

saanud, va Saksamaalt laevaremonditehasest ja sealt koheselt ka lõpparve. Kogu võlgniku

sissetulek on olnud pankrotimenetluses rahalised vahendid paljudelt eraisikutelt ja

töövõimetustoetus ja töötuhüvitis (viimased kolm kuud). Muud sissetulekud puuduvad.

Samuti on võlgnik teinud väikeseid sissemakseid hasartmängukontole XXX OÜ. Haldur on

esitanud võlgnikule päringu tulu teenimise ja/või selle otsimise kohta. Võlgnik selgitas, et on

arvel Töötukassas ning asjaolu, et Töötukassa maksab töötuhüvitist on tõend, et ta on

Töötukassas kirjas ja otsib tööd. Väidetavalt käib ta igal kuul Töötukassas ning täidab seal

tööotsimise kohta päevikut. Väidetavalt on ta esitanud avaldusi kandideerimiseks, kuid seni ei

ole ükski avaldus tööandja poolt rahuldamist leidnud. Võlgniku arvates on paljuski töö

saamisel määrav, et ta on kriminaalse taustaga.

PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva

seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja

vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 25.09.2025.

PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik

maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud

kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus

lõpetamisele seoses raugemisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

Halduri tasu

PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur taotleb

tasu määramist summas 946 eurot (lisandub käibemaks), kokku 1173,04 eurot. Haldur on

kohtule teatanud, et kogumis on ta teinud tööd 14 tundi ja 20 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot.

Haldur palub anda võlgnikule tasu maksmiseks menetlusabi summas 854,87 eurot (lisandub

käibemaks), tasu summas 113 eurot (sh käibemaks) palub haldur välja mõista pankrotivarast.

Haldur palub tasu välja mõista büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohus leiab, et

halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri

kutseoskustega ning seaduses sätestatuga ja tuleb kinnitada.

PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on rahalisi vahendeid summas 113

eurot, tuleb halduri tasu osaliselt, s.o summas 113 eurot, mõista välja pankrotivarast.

Kuna antud menetluses piisav pankrotivara puudub, taotleb pankrotihaldur osaliselt tasu

hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda

menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud

katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et

kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku

pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise

halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida

ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks

kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Kohus selgitab ka, et PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi

vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega

nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikul

puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kuna pankrotivaras olev summa

moodustab 113 eurot, annab kohus võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi

pankrotihalduri tasu summas 854,87 eurot (lisandub käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta

hüvitada kulud riigituludesse.

Kohustustest vabastamise menetlus

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust

kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel

algatatud menetlustele.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1

või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 10.09.2025 pankrotimäärusega

ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 10.09.2025, tuleb

menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse

lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku

usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja S. S. (IK XXX, MTÜ Vabane

Võlgadest). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada S. S..

Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel

tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata

sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui

neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva

seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb §

45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7

nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste

rikkumisest teadasaamisest arvates.

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks

kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik