Legislator Case Law & Legislation
1-26-2772/3 AI generated

1-26-2772/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-26-2772/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

R. nõusolekul Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 17.04.2026. a taotlus kriminaalasjas KrMS § 202 lg 1, KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tuleb kahtlustataval G. R. tasuda

Legislator headnote

AI generated

1-26-2772/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: R. nõusolekul Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 17.04.2026. a taotlus kriminaalasjas KrMS § 202 lg 1, KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tuleb kahtlustataval G. R. tasuda

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMINE

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2026. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Heli Sillaots

Kriminaalasja nr

1-26-2772 (26278000232)

Kriminaalasi

17.04.2026 saabus kohtusse

G. R. kahtlustuses karistusseadustiku (KarS) §

121 lg 1, KarS § 136 lg 2 järgi

Abiprokurör

Kannatanu lepinguline

esindaja

Helen Puks

A. M.

Kahtlustatav

G. R.

isikukood XXX

elukoht XXX

e-post: XXX

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 alusel rahuldada kahtlustatava

G. R. nõusolekul Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 17.04.2026. a taotlus kriminaalasjas

nr 1-26-12772 (26278000232) menetluse lõpetamiseks.

KrMS § 202 lg 1, KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tuleb kahtlustataval G. R. tasuda

kannatanule tema õigusabikulud 1928,20€ (üks tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa

eurot 20 senti) T. K. arveldusarvele XXX.

Kohustuse täitmise tähtaeg on 4 (neli) kuud alates kohtumääruse tegemisest.

Maksekorralduse koopia tuleb edastada e-mailile: info@prokuratuur.ee

KrMS § 202 lg 7 alusel on G. R. kohustatud osalema 1 (ühe) aasta jooksul vähemalt

kolmel korral psühholoogilise nõustamise teenusel enda poolt valitud teenuseosutaja

juures.

Perearsti saatekirja alusel on võimalik saada kliinilise psühholoogia teenuseid ainult

Tervisekassa lepingupartnerite juurest.

Kohustuse täitmise tähtaeg on 1 (üks) aasta alates kohtumääruse tegemisest.

Tõend kliinilise psühholoogilise nõustamise teenusel vähemalt kolmel korral osalemise

kohta tuleb saata e-mailile: info@prokuratuur.ee.

Kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel uuendatakse prokuratuuri taotlusel KrMS

§ 202 lg 6 alusel kriminaalasjas menetlus.

Käesolevas määruses kajastatud andmed ei kuulu edastamisele karistusregistrile.

Edastada käesolev määrus elektroonselt prokurörile, kahtlustatavale G. R., kannatanule S.

K. (K.; XXX) ja tema seaduslikule esindajale M. K. (K.; XXX) ning nende lepingulisele

esindajale Artur Maljukovile (artur@advokaadid.ee).

Kannatanule ja tema seaduslikule esindajale edastada käesolev määrus koos prokuratuuri

17.04.2026. a taotlusega.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 385 p 10 alusel ei ole käesolev määrus vaidlustatav ja selle peale ei saa

määruskaebust esitada.

PÕHIOSA

17.04.2026 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks KrMS § 202

lg 1 alusel taotluse kriminaalasjas nr 26278000232 kriminaalmenetluse kahtlustatava G. R.

suhtes lõpetamiseks. Prokuratuur taotleb panna G. R. kohustus tasuda KrMS § 202 lg 2 p 1

alusel kannatanule tema õigusabikulud 1928,20€ T. K. arveldusarvele XXX tähtajaga 4

kuud alates kohtumääruse tegemisest. KrMS § 202 lg 7 alusel kohustada G. R. osalema 1

aasta jooksul kohtumääruse tegemisest vähemalt kolmel korral psühholoogilise nõustamise

teenusel enda poolt valitud teenuseosutaja juures.

Kahtlustatav G. R. on prokuratuuri taotlusel digitaalallkirjaga 16.04.2026. a kinnitanud, et

on prokuratuuri taotlusega tutvunud, nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega ja sellega

kaasneva kohustuse täitmisega ning saab aru, et kohustuse täitmata jätmise korral

kriminaalmenetlus uuendatakse.

KrMS § 202 lõikes 1 on sätestatud, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja

selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks.

KrMS § 202 lg 2 punktis 1 on sätestatud, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle

kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju.

Prokuratuuri 16.04.2026. a taotlusest nähtub, et G. R. kahtlustatakse KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 26.01.2026. aastal kella

18:45 paiku Tartu linnas XXX maja läheduses püüdis kinni tema eest ära jooksva alaealise,

12-aastase S. K. (K.), mille käigus lükkas S. K., mille tagajärjel S. K. kukkus pikali maha,

tundis füüsilist valu ja vasakule põlvele tekkis tervisekahjustus (hematoom). Antud

tegevusega pani G. R. toime S. K. kehalise väärkohtlemise.

Peale selle kahtlustatakse G. R. KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 26.01.2026. aastal kella 18:45 paiku Tartu

linnas XXX maja hoovis võttis alaealiselt, 12-aastaselt S. K. seadusliku aluseta vabaduse,

mille käigus lukustas S. K. tema tahte vastaselt XXX maja hoovis olevasse kuuri, mille

tagajärjel S. K. ei saanud kuurist välja ja tema vabadus oli piiratud 5-10 minutiks kuniks ta

ise kuurist välja pääses. Antud tegevusega pani G. R. toime vabaduse võtmise seadusliku

aluseta noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes.

Kriminaalmenetluse käigus on G. R. kuulatud 11.03.2026 kahtlustatavana üle KarS § 121

lg 1 ja KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, s.o teise inimese

tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mille eest on karistusena

ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus ning vabaduse võtmine

seadusliku aluseta noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, mille eest on ette nähtud

karistusena ühe- kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4

lg 3).

G. R. on selgitanud, et ta ei soovinud S. K. vabadust võtta ega teda kinni hoida, vaid tegi

seda seetõttu, et ta ära ei jookseks. G. R. kahetseb, et pani S. K. kuuri luku taha. Samuti ei

tahtnud G. R. teha S. K. haiget, lükates teda lumehange, vaid lükkas poisi lumehange

selleks, et ta seisma jääks, vältides asfaldile lükkamist. G. R. kahetseb, et valis olukorra

lahendamiseks sellise viisi. G. R. mõistab, et käitus valesti ning on väljendanud tehtu osas

kahetsust. Samuti on ta käinud ümarlaual koos S. K., ja tema vanemate M. K. ja T. K.

Tegemist ei olnud ettekavatsetud kuriteoga, vaid kuriteoni viis asjaolude kokkulangemine.

Kuriteoga ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Karistusregistri andmetel ei ole G. R.

kriminaalkorras karistatud, samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused.

Prokuratuuri taotluses kohaselt on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld-ja eripreventsiooni

eesmärke võimalik saavutada ilma G. R. kriminaalvastutusele võtmata. Eeltoodu põhjal on

alust arvata, et G. R. on aru saanud oma teo keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis

loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edasise õiguskuulekuse

tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik

mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates.

Kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi on üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toimepandud elusfääris, mille

vastu peab olema avalikkusel eriline usaldus või ka kui kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Käesoleval juhul ei nähtu asjaolusid,

mille pinnalt saaks järeldada viiteid kuriteole elusfääris, mille vastu peaks olema avalikkusel

eriline usaldus. Samuti ei saa pidada kannatanu, s.o alaealise lapse seisukohalt ainsaks ja

efektiivseimaks õiguskaitsevahendiks G. R. kriminaalkorras karistamist. Karistusõiguslikku

eesmärki on praegusel juhul võimalik saavutada G. R. kohustuste määramisega.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1 taotleb abiprokurör kriminaalasjas nr

26278000232 kriminaalmenetluse lõpetamist. Prokurör taotleb G. R. (ik: XXX) kohustada:

1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma kannatanule õigusabikulud 1928,20 eurot T. K.

arveldusarvele XXX. Kohustuse täitmise aeg 4 (neli) kuud alates kohtumääruse tegemisest.

Maksekorralduse koopia(d) tuleb edastada e-mailile: info@prokuratuur.ee

2. KrMS § 202 lg 7 alusel osalema 1 (ühe) aasta jooksul vähemalt kolmel korral

psühholoogilise nõustamise teenusel enda poolt valitud teenuseosutaja juures. Kohustuse

täitmise aeg 1 (üks) aasta alates kohtumääruse tegemisest. Tõend kliinilise psühholoogilise

nõustamise teenusel osalemise kohta (vähemalt kolmel korral) tuleb saata e-mailile:

info@prokuratuur.ee. Perearsti saatekirja alusel on võimalik saada kliinilise psühholoogia

teenuseid ainult Tervisekassa lepingupartnerite juurest:

Kohtu seisukoht

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks.

KrMS § 202 lg 2 punktis 1 on sätestatud, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle

kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju.

KrMS § 202 lg 2 punktis 1 on sätestatud, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle mõne

muu asjakohase kohustuse.

Kohus on seisukohal, et käesolevas teise astme kuritegudega kriminaalasjas on põhjendatud

menetlus KrMS § 202 lg 1 ja KrMS § 202 lg 2 p 1,7 alusel lõpetada. Prokuratuuri taotlus on

selleks esitatud 17.04.2026. a ja kahtlustatav on menetluse lõpetamisega nõustunud ja seda

16.04.2026. a kirjalikult enda allkirjaga prokuratuuri taotlusel kinnitanud.

KarS § 121 lg 1 ja KarS § 136 lg 2 puhul on tegemist teise astme kuritegudega. KarS § 121

lg 1 järgi kvalifitseeritud vägivallakuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus

või kuni 1-aastane vangistus. KarS § 136 lg 2 1 järgi kvalifitseeritud seadusliku aluseta

vabaduse võtmise eest on karistusena ette nähtud 1- kuni 5-aastane vangistus. Süü suuruse

hindamisel arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, ründe intensiivsust ja kestvust,

tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja

arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust.

Kahtlustatav G. R. on oma süüd tunnistanud ja enda käitumist kahetsenud. 11.03.2026. a

kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas G. R.: „Kahetsen, et ma panin S. kuuri luku taha. Ma

ei tahtnud poisilt vabadust võtta ega teda kinni hoida, tegin seda seetõttu, et ta ära ei

jookseks. Samuti ma ei tahtnud poisile haiget teha, kui lükkasin teda lumehange.“ (lk 53).

G. R. on ka Lõuna prefektuuri politseimajas 12.02.2026 toimunud ümarlaual vabandanud

kannatanu ees (lk 38).

Kannatanu lepingulise esindaja Artur Maljukovi poolt kannatanule osutatud õigusabikulud

on kokku 1928.20€. Kannatanu esindaja on prokurörile edastatud e-kirjas väljendanud, et

kui G. R. hüvitab kannatanule vastavad õigusabikulud, siis kannatanu ei näe takistust

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel (lk 65).

Kahtlustatav G. R. on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Teda pole

karistusregistrisse kantud ka väärtegude eest. Kahtlustatava ütluste kohaselt polnud tal soovi

kannatanule haiget teha ega temalt vabadust võtta. Kahtlustatava käitumises raskendavaid

asjaolusid pole. Kahtlustatava senine elukäik ja kriminaalkaristuste puudumine annavad

alust eelduseks, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral ei lähtu temast uue kuriteo

toimepanemise ohtu. Taolistel asjaoludel ei ole teise astme kuriteoasjas kahtlustatava süü

sedavõrd suur, et see välistaks kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetamise.

Eeltoodu pinnalt on kohus seisukohal, et isiku- ja vabadusvastaste kuritegude

toimepanemine ei ole G. R. tavapärane käitumismuster ning puudub alus arvata, et G. R.

jätkaks kuritegude toimepanemist. Neil asjaoludel on alust eeldada avaliku menetlushuvi

puudumist.

Kohus ei ole tuvastanud ühtegi kaalukat põhjust, mis välistaks käesolevas kriminaalasjas

kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 ja KrMS § 202 lg 2 p 1,7 alusel lõpetamise.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/