2-25-21575/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-25-21575

Kohus

Kohtunik

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus

Tarmo Tina

20. aprill 2026, Jõhvi

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

4230, 99 eurot

Menetlusosalised

Menetluse liik

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja lepinguline

esindaja:

Kirjalik menetlus

Aktiva Finance Group OÜ (rk

10746479)

Sigrid Rahkema, e-post: xxx

X (ik XXX, elukoht: xxx)

Kairi Raudberg, e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Xelt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 814, 87 eurot.

3. Välja mõista Xelt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (814,

87 eurot) alates 12.12.2025 kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Menetluskulud

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt

sõlmis AS Inbank Finance ja kostja 14.09.2022

tarbijakrediidilepingu nr. L89009802673, mille alusel sai kostja laenu 4999 eurot. Lepingu

kohaselt on krediidi kulukuse määr 24,55% aastas ja intressimäär 20,90% aastas. Kostja ei

täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saadeti kostjale 05.12.2024 laenulepingu

ülesütlemise hoiatus, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kostja oli võlas

20.09.2024-20.11.2024 osamaksetega. 27.12.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust täiendava tähtaja jooksul.

AS Inbank Finance loovutas 30.12.2024 nõude hagejale. Riigikohus on lahendis 3-2-1-62-07

p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi

esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Krediidivõimelisuse hindamise

protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse ja Maksu- ja

Tolliametisse. Peale lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist on kostja sooritanud makseid

hagejale 1230 eurot. Seega on tasumata põhiosa summas 2800, 64 eurot. Hageja palub kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 2800, 64 eurot, intressi 273,76 eurot, haldustasu 11, 60 eurot ja

viivise alates 12.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 20,90% aastas.

2. Hageja esitas alternatiivselt ümberarvestuse, mille kohaselt on tasutud osamaksed alates

20.10.2022-20.09.2027 ja osaliselt tasutud 20.10.2027 osamakse. Kokku on kostja teinud

tagasimakseid esialgsele krediidiandajale ja hagejale summas 4184,13 eurot. Lepingut ei saa

lugeda kehtivalt üles öelduks. Alternatiivselt palub hageja rahuldada hagi ümberarvestuse

alusel ja välja mõista kostjalt tarbijakrediidilepingust nr. L89009802673 tulenev kohustus

osamaksetena. Krediidiandja pole tõesti kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi

pangakonto väljavõtte alusel, kuid see eest on antud info ammendatud kasutades teisi

meetmeid, mis kahjuks riigikohtu praktikast tulenevalt pole piisav. Hageja ei näe, kuidas

omab olulisust asjaolu, et krediidiandja kasutab IT lahendust taotluste ülevaatamiseks. Kostja

viimasest maksehäirest oli lepingu sõlmimise hetkel möödas enam kui aasta, seega võis

krediidiandja järeldada, et kostjal pole aktiivseid makseraskusi. Kostja tehtud viga on tema

enda riisiko ning kostja ei ole esitanud tõendeid asjaolu kohta, et tal oli laenutaotluse esitamise

ajal 1200 eurot kohustusi. Nõude loovutamise teade on saadetud kostja lepingujärgsele

aadressile.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Hageja jättis kontrollimata kostja kohustused kogumina ning

hindas kostja jõukohasust laenu tasuda lähtuvalt ainult sissetulekust ja hagi aluseks oleva

laenulepingu laenu summast lähtuvalt, rikkudes VÕS § 4034 lg 2, KAVS § 49 lg 1 p. 2-4 ning

KAVS § 50 lg 3 ja 4. Kostja esitas laenutaotluse elektrooniliselt 14.09.2022 kell 20.42 ning

väljamakseteostati järgmisel päeval 15.09.2022 kell 10.28.09. Samuti on hageja avaldanud, et

laenutaotlus oli automaatselt positiivne, millest võib eeldada, et tööpäeva välisel ajal tegelikku

teabe analüüsi ja kontrolli ei teostanud laenuandja töötaja, vaid IT vahend. Hageja on väitnud,

et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud ja viitab

enda poolt esitatud tõendile, millest nähtub aga, et laenutaotluse esitamise ajal oli kostjal 7

maksehäiret, millest 2 olid hiljutised. Seega võib järeldada, et kostja eelnevast

maksekäitumisest tulenevalt oleks kohustuste osa kindlaks tegemiseks vajalik olnud

laenuandja täiendav tähelepanu ja selgituste küsimine lõppenud maksehäirete kohta ja

kohustuste suuruse kindlaks tegemiseks.

4. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab koguma teavet tarbija varasema

maksekohustuste täitmise kohta (KAVS § 49 lg 1 p 3, viidatud kohtuasjas 2-21-13098/50, p

18). Kostja on oma seniste teadmiste kohaselt esitanud krediidiandjale tõese informatsiooni,

kuid hagis esitatud laenutaotluselt avastas kostja vea, mis arvatavasti on tekkinud kostjal

taotluse elektroonilisel sisestamisel mobiiltelefoniga, kus kohustuse suuruseks on märgitud

ekslikult 120 eurot 1200 euro asemel. Kostja ei olnud eelnevalt teadlik, et nõue on loovutatud

hagejale. Hageja ei ole ka ise loovutamisest teada andnud. Kostja suunati tasustamata

puhkusele 2024 augustil, sellest tulenevalt tekkis majandusraskus, sest kõikki kohustusi ei

olnud enam võimalik tasuda. Kostja elukaaslane sai raske diagnoosi detsember 2024 alguses

ja kogu tähelepanu oli suunatud elukaaslase ravile ja majapidamise korraldamisele ning sellest

tulenevalt jättis kostja tähelepanuta ülesse ütlemise hoiatuse.

III KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul

lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja

materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Poolte vaheline leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Vaidlust ei ole selle

üle, et kostja lepingu sõlmis ja raha 4999 eurot sai. Kostja vastuväiteks on see, et hageja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja väitel ei ole krediidiandja tõesti

kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi pangakonto väljavõtte alusel. Kohus kontrollib,

kas laenuandja on rikkunud kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ 4034 lg 1). Hagiavaldusest tuleneb, et laenuandja teinud päringud Maksehäireregistritesse ja

Maksu- ja Tolliametisse. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

6. Kohus leiab, et piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

Maksehäireregistrist ja Maksu- ja Tolliametist saadavaid andmeid. Ringkonnakohtu praktikas

on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv

(TlnRnK otsus asjas 2-20-106661 p 55 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul

pangakonto väljavõtete küsimine tõendatud ei ole. Hageja ei ole tõendanud, et ta järgis

kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud

aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3). Konto väljavõtte küsimise ja muude päringute

tegemise eesmärk ongi lisaks tarbija enda avaldusele koguda andmeid ja esitatud andmeid

kontrollida.

7. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4044 lg-s 6 sätestatud kohustust ning kostja

muud väited, sh. sellest, et teabe analüüsi ja kontrolli teostas IT vahend, kostja elukaaslase

diagnoosist ja väidetav kostja eksimine kohustuste suuruses (taotluses 1200 asemel 120) ei

oma iseseisvat tähendust ja neid väiteid kohus ei käsitle. Õige on hageja viide Riigikohtu

lahendile 3-2-1-62-07 p 12, kus on leitud, et hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui

kostjatele teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist. VÕS § 4034 lg 7

alusel ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas. Seega oli kostja kohustuseks maksta hagejale tagasi lepingu järgi saadud laen

4999 eurot. Hageja väitel on kostja teinud tagasimakseid esialgsele krediidiandajale ja

hagejale summas 4184, 13 eurot, millest tulenevalt on kostja võlgnevuseks 814, 87 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kohus rahuldab hageja esmase nõude, ei

käsitle kohus hageja poolt 20.01.2026 seisukohas esitatud alternatiivset nõuet. Tulenevalt

VÕS § 403 lg 7, ei oma tähendust hageja arvamuses esitatud alternatiivse nõudega seotud

ümberarvestused ja seisukohad, sh. lepingujärgse intressi ja viivise määra osas.

8. Kui hageja esindaja enda väitel on kostja teinud tagasimakseid summas 4184, 13 eurot ja

algses hagis väidab hageja esindaja, et kostja on teinud tagasimakseid ainult 1230 euro

ulatuses, siis on hageja esindaja selline käitumine eksitav, vastuoluline ja sellest tulenevalt hea

usu põhimõtte vastane. Faktiliste asjaolude kohta valeväidete esitamine hagis, või menetluse

jooksul on vastuolus TsMS § 200 lg-tes 1 ja 2 ja TsMS § 328 lg-s 1 sätestatuga. Hageja

esindaja pole ka selgitanud, millest tuleneb rohkem kui kolme kordne vahe tagasimakse

summades. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise alates 12.12.2025 põhinõudelt

lepingujärgses määras 20,90% aastas kuni täitmiseni. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt

põhinõude osas, on ka viivise nõue põhjendatud osaliselt VÕS § 4034 lg 7 alusel VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (814, 87 eurot) alates 12.12.2025 kuni

põhinõude tasumiseni.

IV MENETLUSKULUD

9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ning kohus

ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/