2-24-147400/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-147400

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-147400

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi D K vastu

kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1162,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja K O

Kostja: D K (isikukood xxx)

Menetluse liik

Korraldav istung, 25.03.2026, Tallinn, osales K. O

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista D K´ilt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu kasuks põhivõlga 1005,93 ja 08.04.2025 seisuga viivist 44,59 eurot ja

alates 09.04.2025 võlgnetavalt põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni viivist

võlaõigusseaduse §-i 113 lg-e 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista D K´ilt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu kasuks menetluskulusid 805 eurot (käibemaksuta) ja võlgnetavalt

menetluskuludelt viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni võlaõigusseaduse §-i 113 lg-e 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda selleks ette nähtud

Rahandusministeeriumi kontole1 ja selgituseks lisada tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud, otsuse õiguslikud põhjendused

1. Hagi asjaolude kohaselt toimus 29.08.2024 Tallinnas A. H. Tammsaare teel liiklusõnnetus,

kus sõiduk xxx (xxx), mida juhtis kostja, tanklast väljudes sõitis ette peateel liikunud

sõidukile xxx (xxx). Kannatanu teate kohaselt toimus liiklusõnnetus järgmiselt: „Liikusin

Tammsaare teel suunaga Järvevana tee poole esimeses reas kui ootamatult sõitis vasakult

poolt, Tammsaare tee 76 tankla õueala poolt, tee suunaga risti, minu xxx registrinumbriga

xxx. Pidurdasin ja üritasin keerata paremale, kuid ei õnnestunud kokkupõrget vältida.

Kahjustada said minu sõiduki esistange vasak osa ja vasak esituli. Teisel sõidukil esistange

parem osa“.

Liiklusseaduse sätteid rikkus sõiduki xxx (xxx) juht, kes ei andnud teed peateel sõitnud

sõidukile. Hageja on liiklusõnnetuse põhjustajaks tunnistanud sõiduki XXX XXX (xxx)

juhi sõiduki ehk kostja. Kostja sõidukil XXX XXX (xxx) puudus liiklusõnnetuse hetkel

liikluskindlustuse poliis. Viimane liikluskindlustuse poliis nr xxx oli nimetatud sõidukile

sõlmitud hageja poolt ning liikluskindlustuse poliis kehtis kuni 01.08.2024 kell 23:59. Kuna

liiklusõnnetus toimus 29.08.2024, siis puudus sõidukil XXX XXX (xxx) liiklusõnnetuse

hetkel kehtiv liikluskindlustus.

Liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 36 lg 2 kohaselt oli kahju hüvitamise kohustus

hagejal. Sõiduki XXX XXX (xxx) omanik oli kostja. Seega oli kostja

kindlustuskohustusega isik LKindlS § 7 lg 1 järgi. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk

XXX XXX (xxx) kahjustada. Sõiduki XXX XXX (xxx) taastamiseks esitas hagejale

kalkulatsiooni xxx OÜ käibemaksuta summas 1005,93 eurot. Kalkulatsioonile on lisatud

remondiettevõtte poolt tehtud fotod, fotodelt nähtuvad sõidukile XXX XXX (xxx) tekkinud

kahjustused. Hageja hüvitas sõiduki XXX XXX (xxx) remondimaksumuse summas

1005,93 eurot ilma käibemaksuta. Kuna sõidukil XXX XXX (xxx) puudus liiklusõnnetuse

hetkel liikluskindlustuse poliis, siis saatis hageja nimel hageja koostööpartner xxx kostjale

kui sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikule 01.11.2024 kohtuvälise kahju

hüvitamise nõude. Tagasinõudes andis hageja kostjale mõistliku tähtaja, 17 päeva, kahju

1 https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine

hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 18.11.2024. Kostja vaidles kahju

suurusele vastu ning ei hüvitanud tekitatud kahju. Kuna kostja kahju hüvitanud ei ole, on

hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates

19.11.2024, mil möödus hageja poolt kostjale kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 1050,52 eurot, millest 1005,93 eurot on

põhinõue ja 44,59 eurot on seisuga 08.04.2025 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis, viivis

alates 09.04.2025 kuni põhinõude (1005,93 eurot) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud koos sellelt nõutava

viivisega palus jätta kostja kanda-

2. Kostja ei ilmunud 25.03.2026 toimunud korraldavale istungile. Kutse oli kostjale isiklikult

kätte toimetatud 14.01.2026. Kostja ei teatanud enne istungit, miks ta istungile ei ilmu ega

esitanud ka kohtu nõudel pärast istungit seaduslikku takistust kinnitavaid tõendeid selle

kohta, et tal oli mõjuv põhjus istungile (väidetav haigestumine) mitteilmumiseks (kohtu kiri

27.03.2026, kostja vastus 27.03.2026). Kostja oli teadlik istungile mitteilmumise

tagajärgedest.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas

tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat

taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

4. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega

TsMS § 410 järgi. Tagaseljaotsuse tegemise korral ei hinda kohus kostja vastuväiteid ega

hageja tõendeid, vaid kontrollib hagi, kas see on õiguslikult põhjendatud. Kohus kontrollib

sisuliselt üksnes menetluskulusid.

5. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud

sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.

LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse

kantud isikul. LKindlS § 36 lg 2 kohaselt kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast

lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või

kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja

ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise

keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus

esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse

täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist

ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise

keelust. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab

kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse

vähenemise. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7

kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, täitmisega

viivitamine. Kohustuse täitmata jätmise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1,

3, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 2. lause ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 järgi

kohustuse täitmist, viivist ja viivist kuni kohustuse lõpliku täitmiseni.

6. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et kostja põhjustas liikluses kostjale kuuluva

sõidukiga teisele sõidukile kahju ning et kostja sõiduki suhtes oli liikluskindlustusleping

lõppenud ning kahju põhjustati 12 kuu jooksul pärast liikluskahju põhjustamist. Hageja on

esile toonud hagiavalduses, et ta hüvitas kannatanule tekitatud kahju 1005,93 eurot (sõiduki

taastusremondi kulud) ning esitas kostjale tagasinõude kahju hüvitamiseks ja palus kahju

hüvitada 18.11.2024, mille hüvitamisest kostja keeldus. Seega on kostja on rikkunud

ülalviidatud sätetest tulenevat sõiduki kindlustamise kohustust, osales lubamatult sõidukiga

liikluses ja põhjustas teisele sõidukile kahju, mille hageja hüvitas, kuid mille hüvitamisest

on kostja keeldunud. Hageja kahju hüvitamise nõue on muutunud sissenõutavaks ja kostja

on eelviidatud seadusest tulenevalt kahju hüvitamise kohustust hageja ees rikkunud, olles

samal ajal viivituses. Hagejal on õigus nõuda ülalviidatud sätete alusel kohustuse täitmist

ehk kahju hüvitamist ning viivist kuni kohustuse täitmiseni. Hagi on selles toodud

asjaoludega õiguslikult ülalviidatud sätete alusel põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista 1050,52 eurot, millest 1005,93 eurot on põhinõue ja 44,59 eurot on seisuga

08.04.2025 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis, viivis alates 09.04.2025 kuni põhinõude

(1005,93 eurot) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

7. Menetluskulud

8. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi

kostja kanda ja kohus kostja kulude suurust kindlaks ei määra.

9. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud ja sõidukulud

TsMS § 144 p 1, 2 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

10. Hageja menetluskulud on nimekirja järgi riigilõiv 280 eurot, bussisõidukulud 2 korda

Pärnu-Tallinn-Pärnu kokku 41,90 (19,95+21,95) eurot, esindaja kulud 3,5 tunni eest. Tasu

määr on 150 eurot tunnis (käibemaksuta). Menetluskulud on kokku 846,90 eurot. Kostja

vaidles 27.03.2026 kuludele vastu. Esindaja tasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga.

Kohtu hinnangul on esindaja kulud 3,5 töötunni eest TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikud ja

põhjendatud, arvestades 2 korraldavat istungit, hagimaterjalide koostamist, hagi esitamist

ning kostja vastuväidetega tutvumist. Hageja on tasunud riigilõivu 280 eurot, mis nähtub

asja materjalidest. Hageja andis volikirja xxx töötajale xxx asub Tallinnas (nähtav

äriregistrist). Kohus leiab, et esindaja bussisõidukulud 41,90 eurot Pärnu-Tallinn-Pärnu (2

korda) ei ole tõendatud. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku TsMS § 138 lg

2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi 805 eurot (846,90 eurot-19,95-21,95). Märgitud

805 eurot tuleb kostjalt välja mõista.

11. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 2.

lause järgi kuni kulude hüvitamiseni alates otsuse jõustumisest.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Kohtunik (digitaalne allkiri)