2-26-94/19 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-26-94

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Viivi Kalme

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-94

Tsiviilasi

G.L maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Avaldaja: G.L

(isikukood: XXX; aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX, xxxxx XXX; e-post:);

Usaldusisik: Anna- Liisa Arukask

(isikukood

48306224214), Kuldse Kodu tn 5-272, Pärnu, telefon

56750070, e-post:

06.04.2026

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, pankrotihalduri nimetamine,

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku G.L (isikukood XXX ) pankrot 17.

aprillil 2026.a kell 17.00 ja algatada G.L-i kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada G.L (isikukood XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Erik

Savi, kelle kontaktandmed on: kelle kontaktandmed on: Kaarnas OÜ, Jaanimäe,

Noodasküla, 65229 Võru vald, Võru maakond, telefon +3725068133, e-post:

3. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb halduril

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole

selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 10.04.2027.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 06.mail 2026

algusega kell 15.00. Üldkoosolek toimub virtuaalsena (virtuaalruumis).

Osalemine on võimalik virtuaalsete kanalite kaudu ja Viljandi kohtumajas.

5. G.L-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi (täpsemalt

kohtumääruses).

9. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

10. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Määrata usaldusisiku Anna- Liisa Arukask (ik 48306224214 ) tasuks 495 eurot.

Käibemaksu ei lisandu.

12. Mõista usaldusisiku tasu 495 eurot välja riigi vahenditest. Tasu maksta Lisellix

Koolitus OÜ

(registrikood

16982809) arvelduskontole nr

EE047700771010358916 LHV Pangas.

13. Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldurile.

14. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.

15. Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (FIMS

§ 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).

16. Saata määrus pärast jõustumist p. 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik

ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. G.L esitas 03.01.2026 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning

tal on kaks ülalpeetavat. Võlgnikul on põhiharidus ning käesolevalt ei tööta. Vara puudub.

Sissetulekuks on toetus riigilt/kohalikult omavalitsuselt summas 531 eurot, lisanduvad

ülalpidamismaksed summas 270 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 16 742,82

eurot. Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Võlgnik taotleb

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Anna-Liisa Arukask on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik G.L-i

maksejõuetusmenetluses. Kohus võttis 20.02.2026 kohtumäärusega võlgniku

maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas G.L-i usaldusisikuks Anna-Liisa Arukase.

Usaldusisik esitas 20.03.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on

kindlaks teinud võlgnikul krediidiandjate ja kohtutäiturite ees rahalisi kohustusi kokku 16

992,28 euro ulatuses. Kõigi võlgniku kohustuste kohta on tehtud kohtulahendid (otsused

2

maksekäsu kiirmenetluses) ja algatatud täitemenetlused. Seetõttu on ka kohtutäiturite

tasunõudeid. Võlgnikul puudub kinnisvara ja vallasvarana on tema nimel xxxxxxxxxxx OÜ

(registrikood 16733503). Võlgnik ei tööta, ta saab lastele ülalpidamismakseid ja osalise

töövõime toetust riigilt. Kokku sissetulekud 801 eurot. G.L on püsivalt maksejõuetu ja see

seisund ei ole ajutine.

3. Usaldusisik toetab võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist eeldusel, et võlgniku

suudab leida töökoha. Tegemist on olukorraga, kus võlgnikule tuleks anda võimalus.

4. Kohus pidas kohtuistungi 06.04.2026, kus osales G.L. Võlgnik andis seletuse, et ta töötas

viimati mõned aastad tagasi, töötas oma elukaaslase firmas. Nüüd enam elukaaslasega koos ei

ela. Ta võttis laenu ka elukaaslase Exxx Mxxx firma jaoks. Võlgniku G.L-i laen on üksnes

laen PlusPlus Capitali ees, teised on ExxxxMxxxxfirmale võetud laenud. Võlgnik on rääkinud

ExxxxMxxxxx, tema ütleb, et ta ei saa laene tagasi maksta. Võlgnik on läinud juuksurikooli,

see on tasuline kool, oma raha eest, kuid praegu on õppimine katkenud. Võlgnik on

kolmanda lapse ootel. Ta saab osalise töövõime toetust ja ka lasterahad kokku 160 eurot

tulevad tema arvele. Võlgnik on teinud avalduse kohalikule

omavalitsusele

toimetulekutoetuse saamiseks ja toiduabi saamiseks. Korter, milles võlgnik lapsega elab,

kuulub tema emale. Võlgnik arvab, et ta saaks maksta ehk 25 eurot kuus võlgade katteks, kui

emapalka hakkab saama, siis ehk rohkem.

Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse sisu,

võlgniku kohustusi menetluse ajal, võlausaldajatele eraldiste tegemise kohustust ning

võlgniku õiguseid ja kohustusi hagita menetluses.

Kohtu seisukoht

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse

esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses

(PankS).

6.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik G.L on püsivalt

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 16 992 euro väärtuses, millest põhinõuded on 16

803,74 eurot, kõrvalnõuded 188,54 eurot.. Võlgniku varaks on osalus äriühingus

xxxxxxxxxxx OÜ (16733503), millega võlgnik tegelikult ei tegele. Isikule kuulub ka osalus

äriühingus Ixxxxxxxx OÜ (registrikood 16755657). Mõlema äriühingu osale on seatud

keelumärked kohtutäiturite poolt. Võlgnikule kuulub ka LHV Pensionifondi Julge osakus

väärtuspäeva (05.03.2026) seisuga 3758,53 eurot. Töötasu võlgnikul puudub. Ta saab

lapsele ülalpidamismakseid 270 eurot kuus, riigilt lapsetoetust kahele lapsele 160 eurot kuus

ja osalise töövõimetoetust umbes 350 eurot kuus. Võlanimekirjas on neli nõuet

laenuandjatele, mis kõik on täitmisel kohtutäiturite juures. Võlgnik G.L on maksejõuetu ja

see olukord on püsiv.

7.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja Lila

G.L-i pankroti ja algatab G.L-i kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud

kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna puuduvad seadusest

tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45

3

lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal

ajal pankroti väljakuulutamisega.

Eelkõige on maksejõuetuse põhjuseks sissetuleku ebapiisavus. Kuriteo tunnustega teo, samuti

tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisik ei tuvastanud.

8.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Erik Savi. Kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid,

eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises

(FIMS § 46 lg 1).

9.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS § 33 lg-d 1, 2).

Kohus selgitab:



TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.



Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47

lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

10.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg

2).

Usaldusisiku tasu

11. Anna- Liisa Arukask on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes

määrata usaldusisikule tasu kokku 562,50 eurot. Käibemaksu ei lisandu. Aruande

kohaselt kulus usaldusisikul G.L-i maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 7,5

tundi, sh:

-

Kohtumäärusega tutvumine - 0,5 t

-

Päringute tegemine võlausaldajatele, pankadele, kohtutäituritele - 1,5 t

4

-

Päringu koostamine võlgnikule ja vastuste analüüs - 1 t

-

Vara- ja võlanimekirja koostamine kohtule – 3 t

-

Usaldusisiku aruande koostamine – 1,5 t.

Usaldusisik on tasu palunud määrata järgmiselt: ajakulu 7,5 tundi, tasu tunnihinnaga 75

eurot, kokku 562,50 eurot. Usaldusisik viitab tasu väljamõistmise kohta Pankrs §-le 150 lg

1 p1 , lg 2, mille kohaselt kulud kaetakse pankrotivarast.

Tasu maksta välja Lisellix Koolitus OÜ pangakontole.

Kohtu seisukohad usaldusisiku tasu suuruse ja väljamaksmise allikate kohta.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

(PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib

määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel

ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri

tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga

töötamise korral 886 eurot.

PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama

paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis,

kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava

tasu ja kulutuste summa piirmäärale.

Usaldusisiku tasutaotluses on viide, et tasu maksta välja pankrotivarast. See tähendab

väljamakset võlgniku vahenditest. Asjas on teada, et võlgnikul puuduvad vahendid

pankrotimenetluse kulude katteks. See tähendab, et määrates usaldusisiku tasu

väljamaksmisega PankrS § 150 lg 2 alusel ehk pankrotivarast, jääb usaldusisiku tasu välja

maksmata, selle väljamaksmine võiks olla võimalik edaspidi menetluse kestel juhul, kui

pankrotivarasse laekub raha. Asjas ei ole teada, et laekumisi edaspidi toimub.

Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu

määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on

5

seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle

PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus

ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri

määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole

selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja

keerukusele. Tasu tuleb välja mõista riigi tuludest.

Kohus peab ajakulu 7,5 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. Tegemist on üsna

väikese mahuga menetlusega. Usaldusisikul ei ole olnud vaja selles menetluse faasis hinnata

nõuete õiguspärasust, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ega teha muud kõrget

õiguslikku kvalifikatsiooni nõudvat tööd. Seetõttu on põhjendatud rakendada selles

menetluses tunnitasu, mis on võrdne justiitsministri määruses ettenähtud tunnitasuga ehk

tunnitasu 66 eurot. Kohus loeb põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu 7,5 tunni eest

7,5x66= 495 eurot. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Kohus kontrollis registriandmetest, et Lisellix Koolitus OÜ ei ole käibemaksukohustuslane,

seega tasule käibemaksu ei lisandu.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

6