2-25-21791/16 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-25-21791

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Viivi Kalme

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-21791

Tsiviilasi

K.L maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Avaldaja: K.L (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht,

XXX,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

XXX; telefon XXX, e-post:

Usaldusisik: Jaanus Mäe, (isikukood 38704194236),

Nõustamiskeskus Sotsiaalne Kaasatus, telefon 55521999,

e-post:

06.04.2026

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, pankrotihalduri nimetamine,

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku K.L-i (isikukood XXX) pankrot 17.

aprillil 2026.a kell 16.00 ja algatada K.L-i kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada K.L-i (isikukood XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes

Erik Savi, kelle kontaktandmed on: Kaarnas OÜ, Jaanimäe, Noodasküla, 65229

Võru vald, Võru maakond, telefon +3725068133, e-post:

3. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb halduril

esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole

selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 10.04.2027.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 06.mail 2026

algusega kell 14.30. Üldkoosolek toimub virtuaalsena (virtuaalruumis).

Osalemine on võimalik virtuaalsete kanalite kaudu ja Viljandi kohtumajas.

5. K.L-i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi (täpsemalt

kohtumääruses).

9. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

10. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Määrata usaldusisiku Jaanus Mäe (ik 38704194236) tasuks 594 eurot.

Lisandub käibemaks 24% ehk 142,56 eurot, kokku tasu 736,56 eurot.

12. Mõista usaldusisiku tasu 736,56 eurot välja riigi vahenditest. Tasu maksta

JMAE

osaühingu

(registrikood

16411892)

arvelduskontole

EEEE894204278621999700, Coop Pank (KMKR EE102578618).

13. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.

14. Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (FIMS

§ 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).

15. Saata määrus pärast jõustumist p. 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Saata määrus usaldusisikule, võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik

ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1.K.L esitas 25.09.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik töötab ja ta on võtnud

endale ka lisatöökoha, et võlakohustuste tasumisega toime tulla. Võlgnikul ülalpeetavaid ei

ole. Võlgniku sissetulekuks on töötasu summas 1350 eurot ja seni on saanud töötasu (518

eurot) ka lisatöökohalt. 24.jaanuarist 2026 lisatöökoht kadus. Vara võlgnikul puudub.

Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 32553,94 eurot. Igakuine kohustuste maksete

kogusumma on 1408,32 eurot. Täitemenetluse seni võlgniku suhtes algatatud ei ole. Võlgnik

tunneb, et tal on mured üle pea, ta töötab üksnes selleks, et laene maksta, ta on

emotsionaalselt läbi, vaimselt ja füüsiliselt kurnatud. Võlgnik taotleb pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Jaanus Mäe on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik K.L-i

maksejõuetusmenetluses. Jaanus Mäe kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka

võlausaldajatest.

3. Kohus võttis 27.01.2026.a määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja

nimetas usaldusisikuks Jaanus Mäe. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul krediidiandjate

ja kohtutäiturite ees rahalisi kohustusi kokku 37608,86 euro ulatuses, põhinõudeid on sellest

37323,78 eurot, kõrvalnõudeid 285,08 eurot. Võlgniku kohustuste sissenõudmiseks ei ole

tehtud kohtulahendeid ega algatatud täitemenetlusi. Võlgnikul puudub kinnisvara ja tema

nimel ei ole ka enam sõidukeid. Võlgnik töötab, tema sissetulekuks on töötasu 1350 eurot

pluss 518 eurot kuus ehk kokku 1868 eurot. Lisaks saab võlgnik tööandjalt

sõidukompensatsiooni. 335 eurot kuus. Võlgnikul puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu

ning kogumis- või vabatahtlik pensionifond. Võlgniku elamiskulud ulatuvad 795 euroni

kuus. Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtub, et laekuvad summad on üldjuhul samal

või lähiajal kasutatud igapäevaste kulude katteks. Kontolt nähtub ka kulutusi

internetipõhistele hasartmängudele, samuti ülekandeid läbi rahvusvahelise makseplatvormi

(Zimpler AB). K.L on püsivalt maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine. Usaldusisik leiab,

et pankroti väljakuulutamine koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega on

põhjendatud ning vastab menetluse eesmärgile.

4. Kohus pidas kohtuistungi 06.04.2026, kus osalesid K.L ja usaldusisik Jaanus Mäe.

Võlgnik andis seletusse, et praeguseks tal enam teist töökohta ei ole ja sissetulek on 1350

eurot. Kuna töökoormus on väiksem, tunneb võlgnik ennast paremini. Pärast menetluse

algatamist on ta makseid teinud ainult Elisale, et telefon ja internet säiliksid. Ta ei tea, kui

palju ta saaks võlausaldajatele igakuiselt maksta. Võlgniku sõnul on ta lõpetanud

hasartmängude mängimise ja pannud endale hasartmängukeelu mõni kuu tagasi.

Pangakontod on Eesti krediidiasutustes.

Usaldusisik selgitas, et kõik võlausaldajad tema päringule ei vastanud. Usaldusisik püüdis

kokku saada võimalikult täpsed võlgade summad. Laenusid on võlgnikule antud

kergekäeliselt ja mõned laenud võinuks andmata olla. Võlasummad võivad seetõttu

menetluses väiksemaks kujuneda. Pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja kohustustest

vabastamise menetluses saab võlgnik ka tasuda.

Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse sisu,

võlgniku kohustusi menetluse ajal, võlausaldajatele eraldiste tegemise kohustust ning

võlgniku õiguseid ja kohustusi hagita menetluses.

Kohtu seisukoht

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse

esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses

(PankS).

6.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 37608,86 euro väärtuses. Võlgnikul vara puudub.

Ta on oma sõiduki xxxxxxxxxx võõrandanud enne maksejõuetusavalduse esitamist

20.10.2025 eraisikule. Dokumentides on ta lisatud võõrandatud sõiduki kasutajaks. Tema

sissetulek on töötasu xxxxxx Eesti Hooldekeskus AS-st 1350 eurot kuus. Võlgnik loodab

saada mõnevõrra suuremat sissetulekut, kui tal võimaldatakse lisatunde teha. Võlgniku

võlausaldajad on kiirlaenuandjad, inkassofirmad (loovutatud nõuetega). Võlanimekirjas on

üksteist nõuet, millest nelja esindab InBank AS. Kohus märgib siinkohal, et võlanimekirja

arvatud nõuded vajavad kindlaksmääramist pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja

kinnitamise raames. Üks võlausaldajatest on esitanud juba oma nõude ümberarvestatult, kuid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontroll ja muud

nõude

kindlaksmääramiseks olulised asjaolud tuleb edaspidi menetluses välja selgitada. Võlgnik

K.L on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Usaldusisik on hinnanud, et võlgnik on võtnud

laenud igapäevaste vajaduste tarbeks. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku sissetulekutest, et

tema sissetulek on olnud piisav, et katta kõik inimese eluga vältimatult seotud kulud. Samas

on võlgnik olnud aktiivne hasartmängufirmade kontodel. Kohus eeldab, et

maksejõuetusmenetlusse tulles on võlgnik sellise tegevuse lõpetanud, see vajab veel jälgimist.

Soovides kohustustest vabastamise menetlust, on võlgnikul ülesanne teha eraldisi

võlausaldajatele väljamakseteks. Ilma võlausaldajatele eraldisi tegemata võlgnik kohustustest

ei vabane.

7.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja K.L-i

pankroti ja algatab K.L-i kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud

kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna puuduvad seadusest

tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45

lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal

ajal pankroti väljakuulutamisega.

8.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Erik Savi. Kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid,

eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises

(FIMS § 46 lg 1).

9.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

(PankrS § 33 lg-d 1, 2).

Kohus selgitab:



TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.



Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47

lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

10.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg

2).

Usaldusisiku tasu

11. Jaanus Mäe on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata

usaldusisikule tasu kokku 1350 eurot, millele lisandub käibemaks 324 eurot, kokku

tasu koos käibemaksuga 1674 eurot. Usaldusisiku tunnitasu on 150 eurot. Aruande

kohaselt kulus usaldusisikul K.L-i maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 9

tundi, sh:

-

Määrusega tutvumine ja tegevuse kavandamine - 0,5 t

-

Päringute tegemine krediidiasutustele, võlausaldajatele, Maksu- ja Tolliametile,

transpordiametile, täitemenetluste olemasolu kontrollimine, teade avaldajale - 1,5 t

-

Kogutud teabega tutvumine, avalduse ja lisade ülevaatamine, päringu vastuste ja

dokumentide analüüs, võlgnikuga suhtlus, usaldusisiku hinnangu koostamine – 7 t.

Kokku ajakulu 9 tundi.

Usaldusisik on palunud temale tasu määrata FiMS § 54 lg 2, § 23 lg 4, § 45 lg 2 alusel.

Kuna usaldusisiku tasu ei ole täielikult võimalik kanda pankrotivara arvel, palub usaldusisik

hüvitada tema tasu menetlusabi korras riigi vahenditest summas 594 eurot, millele lisandub

käibemaks 142,56 eurot (aluseks FiMS § 54 lg-d 2 ja 7, PankrS § 23 lg 4 ja 51, TsMS § 183

lg 2 ning justiitsministri 01.02.2021.a määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1). Tasu arvutuskäik – 18 pooltundi x 33

eurot = 594 eurot + käibemaks 142,56 eurot (kokku 736,56 eurot). Ülejäänud tasu osa 756

eurot+ käibemaks 181,44 eurot palub usaldusisik välja mõista võlgnikult.

Kohtu seisukohad usaldusisiku tasu suuruse ja väljamaksmise allikate kohta.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

(PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib

määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel

ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri

tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga

töötamise korral 886 eurot.

PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama

paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis,

kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava

tasu ja kulutuste summa piirmäärale.

Kohus, otsustades usaldusisiku tunnitasu suuruse üle, võtab aluseks PankrS § 23 lg 1

loetletud asjaolud, mis iseloomustavad konkreetset menetlust. Usaldusisiku töö praeguses

menetluses on seisnenud maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni tehtavates toimingutes

ja täidetavates ülesannetes: see on FiMS §-s 17 loetletud tegevus ja kohus on need ülesanded

usaldusisikule ka 27.01.2026.a jaanuari määruses pannud. Usaldusisik on täitnud FiMS § 17

lg1, lg 2, lg 3 ülesanded. Kohus on eespool märkinud, et võlanimekirjas on 11 kohustust,

millest nelja esindab üks võlausaldaja. See tähendab, et see menetlusfaas on olnud

väiksemahuline, võlausaldajaid on vähe, siin on puudunud ka kohtumenetlustega seonduvad

asjaolud ja ei ole täitemenetlusi. Kuna tegemist on maksejõuetusavalduse läbivaatamisele

eelnenud faasiga, siis ei ole usaldusisikul olnud vajadust hinnata nõuete õiguspärasust, nõuete

sisu ja aluseid analüüsida. Seega on halduri ülesannete keerukusaste olnud minimaalne

võimalik. Ka menetluse maht- 8 võlausaldajat on väike. Kohtule arusaadavalt on võlgnik

andmeallikana olnud koostöine ja tema enda avaldusest nähtub, et tal on ka endal olnud

korrektne ülevaade oma kohustustest. Selline olukord lihtsustab ka usaldusisiku tegevust.

Seetõttu on kohus seisukohal, et usaldusisiku rakendatud tunnitasu 150 eurot tund ületab

selles menetluses põhjendatud usaldusisiku tunnitasu määra. Kui maksimaalne võimalik

tunnitasu PankrS § 23 lg 3 järgi on selle menetluse ajal 177, 20 eurot tund, siis taotletav tasu

150 eurot tund ulatub peaaegu maksimaalse tasumäärani, ehkki menetlus ise on olnud

keerukuselt minimaalne võimalik ja ka menetluse maht on väike. Kohtu hinnangul on

põhjendatud tunnitasu määr praeguses menetlusetapis võrdne justiitsministri määruses

kehtestatud tunnitasu määraga 66 eurot tund. Ajakulu selles menetluses 9 tundi on kohtu

hinnangul põhjendatud ja proportsioonis selle menetluse mahuga.

Usaldusisiku tasu 9 tunni eest on 9x66=594 eurot. Kuna usaldusisik tegutseb JMAE

osaühingu kaudu, mis on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ka käibemaks 142,56

eurot. Kokku usaldusisiku tasu koos käibemaksuga 736,56 eurot.

PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu

määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on

seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle

PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus

ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri

määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund.

Ka usaldusisik leiab, et tasu tuleb maksta (osaliselt) riigi vahenditest ja puudujäävas osas

mõista välja võlgnikult. Kohtu poolt põhjendatuks peetav tasu 736,56 eurot ei ületa riigi

vahenditest väljamõistetava tasu piirmäära (PankrS § 23 lg 4 järgi kuupalga ühekordne

alammäär, s.o. 886 eurot), mistõttu riigi vahenditest väljamõistatav tasu katab kogu

tasuvajaduse selles menetluses.

Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik