Legislator Case Law & Legislation
1-26-1532/14 AI generated

1-26-1532/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-26-1532/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Pärnu Maakohus tegi 2. aprillil 2026 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Eero Perejaineni süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Sealjuures lahendas kohus menetluskulude

Legislator headnote

AI generated

1-26-1532/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Pärnu Maakohus tegi 2. aprillil 2026 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Eero Perejaineni süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Sealjuures lahendas kohus menetluskulude

Keywords

AI generated
action challenging schedule of claims breach of cooperation duty petition for bankruptcy time limits for seeking redress lack of marital cohabitation suspension of insurance cover
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-1532

Kohtukoosseis

Markus Kärner

Kriminaalasi

Eero Perejaineni süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 424 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 2. aprilli 2026. a otsus

kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Eero Perejainen, apellatsioon

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta Eero Perejaineni apellatsioon Pärnu Maakohtu 2. aprilli 2026. a otsuse peale läbi

vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab määruskaebuse esitada vaid

advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta

vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse

tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus tegi 2. aprillil 2026 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Eero

Perejaineni süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Sealjuures lahendas kohus menetluskulude

küsimuse.

2. E. Perejainen esitas otsusele apellatsiooni, milles palub vähendada koheselt ärakandmisele

kuuluvat vanglakaristust 5 kuult 2,5 kuuni. Samuti märgib ta, mis ajal sooviks vangistust

kandma asuda.

1-26-1532

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus jätab K. Jürissoni apellatsiooni läbi vaatamata, sest tal puudub

kaebeõigus.

4. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses

tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse

regulatsiooni (9. peatüki 2. jao sätete) või KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Samuti saab süüdistatav apellatsiooni

esitada siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus,

mida seadus selle eest ette ei näe.

5. Süüdistatavale mõistetud karistuse liik ja määr kuulub KrMS § 245 lg 1 p 9 järgi

kokkuleppe esemesse. See tähendab, et tegemist on asjaoluga, milles pooled peavad

kokkuleppe sõlmimisel kokku leppima. Kohus mõistis E. Perejainenile täpselt sellise

karistuse nagu kokkuleppes kokku lepiti ning kohtuistungil avaldati. Sealjuures selgitas

kohus kohtuistungil eeskujulikult välja, kas süüdistatav mõistab kokkuleppe asjaolusid, sh

karistuse suurust. Kohtuistungil jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Süüdistatavale ei

mõistetud karistust, mida seadus ette ei näe. Ka ei too süüdistatav ei too välja ühti asjaolu,

millest võiks järeldada, et kokkulepet kinnitades oleks kohus mõnd KrMS 9. peatüki 2. jao

sätte normi rikkunud. Järelikult puudub E. Perejainenil temale mõistetud karistuse osas

apellatsiooniõigus ning tema apellatsioon jääb KrMS § 318 lg 4 ja § 326 lg 2 p 3 järgi läbi

vaatamata.

6. Ehkki karistuse pikkust muuta võimalik ei ole ning apellatsioon jääb läbi vaatamata, viitab

süüdistatav apellatsioonis ka soovile asuda tervislikel põhjustel karistust kandma hiljem.

Ringkonnakohus selgitab, et kohtuotsuse jõustumise järel saadab kohtulahendit täitmisele

pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis

ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma (KrMS § 414 lg 1).

Erandlikel asjaoludel võib täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel lükata vangistuse

täitmisele pööramise oma määrusega edasi. Nendeks erandlikeks asjaoludeks võib olla

näiteks raske haigestumine, kui vanglas ei ole võimalik süüdimõistetut ravida (KrMS §

415 lg 1 p 1) ning see, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad

erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema

perekonnaliikmetele (KrMS § 415 lg 3). Kui E. Perejainen leiab, et tema puhul sellised

alused esinevad, saab ta pärast kohtuotsuse jõustumist taotleda maakohtult vangistuse

täitmisele edasipööramist Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 414 lg 4 järgi ei peata

taotluse esitamine vangistuse täitmise edasilükkamiseks vangistuse täitmisele pööramist.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)