1-26-1532/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedPärnu Maakohus tegi 2. aprillil 2026 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Eero Perejaineni süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Sealjuures lahendas kohus menetluskulude
Legislator headnote
AI generated1-26-1532/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Pärnu Maakohus tegi 2. aprillil 2026 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Eero Perejaineni süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Sealjuures lahendas kohus menetluskulude
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-26-1532
Kohtukoosseis
Markus Kärner
Kriminaalasi
Eero Perejaineni süüdistuses karistusseadustiku
(KarS) § 424 lg 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 2. aprilli 2026. a otsus
kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Eero Perejainen, apellatsioon
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
Jätta Eero Perejaineni apellatsioon Pärnu Maakohtu 2. aprilli 2026. a otsuse peale läbi
vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast
kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab määruskaebuse esitada vaid
advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta
vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse
tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Pärnu Maakohus tegi 2. aprillil 2026 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas Eero
Perejaineni süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Sealjuures lahendas kohus menetluskulude
küsimuse.
2. E. Perejainen esitas otsusele apellatsiooni, milles palub vähendada koheselt ärakandmisele
kuuluvat vanglakaristust 5 kuult 2,5 kuuni. Samuti märgib ta, mis ajal sooviks vangistust
kandma asuda.
1-26-1532
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus jätab K. Jürissoni apellatsiooni läbi vaatamata, sest tal puudub
kaebeõigus.
4. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 4 järgi saab kokkuleppemenetluses
tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetluse
regulatsiooni (9. peatüki 2. jao sätete) või KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud
kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Samuti saab süüdistatav apellatsiooni
esitada siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku
järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus,
mida seadus selle eest ette ei näe.
5. Süüdistatavale mõistetud karistuse liik ja määr kuulub KrMS § 245 lg 1 p 9 järgi
kokkuleppe esemesse. See tähendab, et tegemist on asjaoluga, milles pooled peavad
kokkuleppe sõlmimisel kokku leppima. Kohus mõistis E. Perejainenile täpselt sellise
karistuse nagu kokkuleppes kokku lepiti ning kohtuistungil avaldati. Sealjuures selgitas
kohus kohtuistungil eeskujulikult välja, kas süüdistatav mõistab kokkuleppe asjaolusid, sh
karistuse suurust. Kohtuistungil jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Süüdistatavale ei
mõistetud karistust, mida seadus ette ei näe. Ka ei too süüdistatav ei too välja ühti asjaolu,
millest võiks järeldada, et kokkulepet kinnitades oleks kohus mõnd KrMS 9. peatüki 2. jao
sätte normi rikkunud. Järelikult puudub E. Perejainenil temale mõistetud karistuse osas
apellatsiooniõigus ning tema apellatsioon jääb KrMS § 318 lg 4 ja § 326 lg 2 p 3 järgi läbi
vaatamata.
6. Ehkki karistuse pikkust muuta võimalik ei ole ning apellatsioon jääb läbi vaatamata, viitab
süüdistatav apellatsioonis ka soovile asuda tervislikel põhjustel karistust kandma hiljem.
Ringkonnakohus selgitab, et kohtuotsuse jõustumise järel saadab kohtulahendit täitmisele
pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis
ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma (KrMS § 414 lg 1).
Erandlikel asjaoludel võib täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel lükata vangistuse
täitmisele pööramise oma määrusega edasi. Nendeks erandlikeks asjaoludeks võib olla
näiteks raske haigestumine, kui vanglas ei ole võimalik süüdimõistetut ravida (KrMS §
415 lg 1 p 1) ning see, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad
erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema
perekonnaliikmetele (KrMS § 415 lg 3). Kui E. Perejainen leiab, et tema puhul sellised
alused esinevad, saab ta pärast kohtuotsuse jõustumist taotleda maakohtult vangistuse
täitmisele edasipööramist Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 414 lg 4 järgi ei peata
taotluse esitamine vangistuse täitmise edasilükkamiseks vangistuse täitmisele pööramist.
(allkirjastatud digitaalselt)
2(2)