2-25-12465/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-12465

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.aprill 2026.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-12465

Tsiviilasi

A.-T. K. ja O.-K. K. hagi S.-K. K. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1810,26 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hagejad:

A.-T. K. (isikukood XXX)

O.-K. K. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: M. P. (isikukood XXX, e-post

XXX)

Kostja: S.-K. K. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Kaie Mandel

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 05.11.2025.a, osalesid hagejate seaduslik

esindaja, kostja ja kostja lepinguline esindaja

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Hagejate nõue ja põhjendused

1. A.-T. K. ja O.-K. K. oma seadusliku esindaja M. P.e kaudu esitasid 31.07.2025.a elatise

nõude S.-K. K. vastu. Hagiavalduse kohaselt on hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal

2 last. Lapsevanemad olid 12 aastat vabaabielus ja läksid lahku 2022.aasta detsembrikuu

lõpus. Lapsed on sellest ajast elanud pigem hageja esindajaga – kostja vahel võttis ja tõi

tagasi lapsi siis, kui talle sobis ning hageja esindajat kunagi sellest ette ei teavitanud.

2-25-12465

Lapsevanemad läbisid perelepitusteenuse (algus 2024.aastal), mis toimus hageja

esindaja soovil ja algatusel, et lastega seonduvad kohustused, õigused ja suhtluskord

kokku leppida.

10.06.2025 lõppes riiklik perelepitusteenus edutuse tõendiga – kostja oli rahul 2,5 aastat

kestnud olukorraga ja muutusi ei soovinud. Kui perelepitaja küsis, kas ta oleks nõus

samadel tingimustel ise laste eest hoolitsema, nagu seda hageja esindaja on seni teinud,

siis vastas kostja, et sellisel juhul pöördub hagejate esindaja kohtusse, et õiglasi

elatisrahasid nõuda.

Igapäevaselt on hageja esindaja rohkem laste eest hoolitsenud. Kostja on maksnud vahel

laste kooliga, trenniga või laagriga seonduvaid arveid. Hageja esindaja arvele on kostja

kandnud 30 kuu jooksul kokku 527,63 eurot.

Hagejate nõue

2. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise A.-T. K. kasuks perioodi 31.07.2024.a

kuni 30.07.2025.a eest ülalpidamise kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju

summas 3 233,72 eurot ja O.-K. K. kasuks perioodi 31.07.2024.a kuni 30.07.2025.a

eest ülalpidamise kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 2 982,40

eurot

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidleb hagejate nõuetele vastu. Kostja on osalenud pidevalt hagejate

ülalpidamises vahetult ja teeb seda jätkuvalt. Hagejad on alates käesoleva aasta algusest

elanud võrdselt ühe ja teise vanemaga, nüüd elavad nad ühe nädala kaupa kummagi

vanemaga. Kostja ei ela koos hagejatega alates 01.01.2023. a, kuid on üksi kandnud

hagejate eluasemekulud ning katnud ka nende muid kulusid rohkem kui

perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras.

Kostjal on alust arvata, et käesoleva vaidluse algatamise tegelikuks ajendiks on hagejate

vanemate vahel toimuv kaasomandis (võrdsed ½ suurused kaasomandiosad) oleva

elamispinna müük ning sellest saadava raha jagamine. Ka vanemate lahus elatud ajal,

mil kostja elamispinda ei ole kasutanud, on ta kandnud kõik sellega seotud

eluasemelaenu maksed, lisaks tasunud eluaseme soetamisel sissemaksu summas 18000

eurot. Hagejate ema nõuab korteri müügist saadud raha jagamist pooleks, mida ei pea

aga kostja õiglaseks. Alles septembris 2025 tasus hagejate ema esimest korda kostja

arvele poole eluasemelaenu maksest. Seega kandis kostja vahetult hagejate

eluasemekulusid, kui hagejad ka oma emaga viibisid.

Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning mõlema poole menetluskulud jätta

hagejate ema kanda.

Hagejate seisukoht kostja vastusele

4. Kostja andis peale kodust välja kolimist hagejate esindajale mõista, et tema poolt

tasutud kodulaenu maksed on arvestatavad laste elatisrahade hulka. Sellest tulenevalt

lähtus ema oma tegevuses ja majanduslikes otsustes isa lubadustest ja seisukohtadest.

Perekonnaseaduse kohaselt võivad vanemad elatisraha küsimustes sõlmida

kokkuleppeid, kui need väljendavad osapoolte tegelikku tahet. Kui üks vanem annab

teisele teada, et teatud maksed on elatise katteks, tekib teisel vanemal õigustatud ootus,

et kokkulepet järgitakse. Kostja otsus 05.06.2025 toimunud perelepitusteenuse viimasel

kohtumisel võtta oma varasem seisukoht tagasi, ei anna alust väita, et hagejate esindaja

algne nõue oleks olnud põhjendamatu. Ema pöördus kohtusse, kuna isa loobus oma

varasemast seisukohast ning teatas, et soovib nõuda ema käest tagasi kõik ühisvaraga

seonduvad pangalaenumaksed, mida ta oli varem käsitlenud elatise osana. Selline

seisukoht tähendas sisuliselt, et isa ei olnud laste elatist 2,5 aasta jooksul maksnud,

samal ajal kui ema kandis igapäevaselt laste ülalpidamise ja vajaduste katmise

2-25-12465

koormuse.

Kostja täiendav seisukoht

5. Kostja on aastatel 2023–2025 panustanud laste ülalpidamisse vahetult üle 20 000 euro

(2023.a 7175,13 eurot; 2024.a 8286,52 eurot; 2025.a (8 kuud) 5300 eurot). Need

summad katavad laste hariduse, trennid, riided, koolitarbed, tervishoiu ja laste

sünnipäevade täies mahus tasumise kostja poolt.

Kõik riiklikud peretoetused laekuvad täies ulatuses hagejate ema kontole. Vanemate

vahel ei ole neid toetusi kunagi jagatud. Seega on hagejal olnud laste ülalpidamiseks

täiendav rahaline ressurss, samal ajal kui kostja on kandnud kõik ülalmainitud kulud

oma isiklikest vahenditest lisaks ühistele laenumaksetele.

Hageja poolt konstrueeritud „õigustatud ootus“, et kodulaenu maksed asendavad elatist,

on juriidiliselt ekslik. Kodulaenu tasumine on investeering ühisomandis olevasse

varasse. Kostja on katnud laste igapäevased vajadused lisaks laenumaksetele vahetute

ostude kaudu. Hagi esitamine on selge vastureaktsioon korteri ja vara jagamise

vaidlusele. See kinnitab, et hageja eesmärk ei ole laste huvid, vaid surve avaldamine

kostjale ühisvara jagamise läbirääkimistel.

Kostja on kandnud tagasiulatuva elatise perioodil kandnud suuremaid kulusid lastele,

kui hagejate seaduslik esindaja.

Kohtu põhjendused ja järeldused

6. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab hagejate nõue tuleb jätta

rahuldamata.

7. Hageja A.-T. K. on XXX-aastane ja hageja O.-K. K. on XXX-aastane. Hagejate

vanemad on M. P. ja S.-K. K..

Aastatel 2023, 2024 ja jaanuar kuni juuni 2025.a elasid hagejad koos emaga ning

suhtlesid tihedasti isaga. Alates augustist 2025 elavad hagejad kordamööda nädala kaupa

kummagi vanema juures.

8. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 lg 1 ja 97 p 1 kohaselt annab vanema alaealisele lapsele

ülalpidamist.

PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama

paragrahvi alusel arvutatud summa.

9. Hagejad ei ole esitanud tulevikku suunatud nn jooksva elatise nõuet. Hagejad elavad

alates augustist 2025 nädala kaupa kummagi vanema juures ning kumbki vanem ei nõua

teiselt elatist.

Hagejad on esitanud tagasiulatuva elatise nõude.

10. Kohus käsitleb hagejate nõuet elatise tasumiseks tagasiulatuva elatise nõude perioodil

A.-T. K. kasuks perioodil 31.07.2024.a kuni 30.07.2025.a summas 3 233,72 eurot ja

O.-K. K. kasuks perioodi 31.07.2024.a kuni 30.07.2025.a summas 2 982,40 eurot.

11. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist.

12. Hagejad ei ole tõendanud, et hagejate ema oleks hagejate isa oleks tagasiulatuva elatise

perioodil esitanud hagejate isale elatise nõude. Tõendatud on, et pooled arutasid lastega

seotud kulusid perelepituses. Tagasiulatuva elatise nõude kohtusse toomiseks on vaja

tõendada, et elatist on eelnevalt küsitud ning teine pool on elatise tasumisest keeldunud.

2-25-12465

13. Hagejad ei ole ka tõendanud, kas ja milline kahju neile tekkis puuduva elatise tõttu.

Kogutud tõenditest ei nähtu, et hagejad oleks saanud kahjustatud. Kostja esitatud

kirjalikest tõenditest nähtub, et lapsed elasid tagasiulatuva elatise perioodil materiaalselt

heades oludes: nad külastasid spaasid ja muuseume, käisid kinos ning sõid väljas.

14. Lisaks on tagasiulatuva elatise perioodil viibinud hagejad sagedasti ja regulaarselt kostja

elukohas, enamasti mitmel päeval nädalas. Vaidlust ei ole selles, et mõlemad vanemad

on laste kulusid vahetult kandnud, kui lapsed viibisid kummagi vanema kodus.

15. Kohus märgib lisaks, et eluasemelaenumaksed võivad teatud juhtudel olla osa elatistest,

kuid sellisel juhul peab lapsevanemate vahel olema kokkulepe, et vanem täidab lapse

ülalpidamiskohustust kattes lapse kodukulusid laenumaksena.

16. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata, kuna nõue on tõendamata, aga ka

väidetega põhjendamata.

Menetluskulude jaotus

17. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Kostja palub jätta menetluskulud hagejate ema kanda ja mõista hagejate emalt välja

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

18. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 12 kohaselt alaealise lapse elatisnõude rahuldamata

jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud

seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või

menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt.

19. Kohus kaalus sätet, mis võimaldab erandlikult kostja menetluskulud jätta hagejate ema

kanda. Hagi on oma sisult kohtupraktikas erakordne, kuna nõutakse vaid tagasiulatuvat

elatist ning elatist nõutakse olukorras, kus lapsed on viibinud mõlema vanema juures ja

mõlemad vanemad on kandnud laste kulusid vahetult. Kohus selgitas seda hagejate

emale kohtuistungil. Kohus selgitas hagejate emale, et asjaoludest ja tõenditest ei nähtu,

miks peaks kostjalt elatise välja mõistma.

Kohus asub seisukohale, et hagi esitamine ei anna alust kohaldada TsMS §-i 164 lõiget

12 . Hagi on täiesti alusetu, kuid mitte otseselt pahatahtlik.

Lisaks ei ole hagi oma sisult nii keeruline, et kostjal oleks tingimata olnud vaja kasutada

õigusabi. Elatiste nõuetes osalevad lapsevanemad enamasti ilma esindajata.

Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Haide Rimmel

kohtunik