2-23-1623/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-1623

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.aprill 2026.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-1623

Tsiviilasi

C.-H. R. hagi M. D. A. vastu põlvnemise tuvastamise ja

elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2221,20 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: C.-H. R. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: T. R. (isikukood XXX)

Kostja: M. D. A. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 23.09.2025.a, osalesid hageja seaduslik esindaja

ja kostja

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista M. D. A.lt (isikukood XXX) alates hagi esitamisest 30.01.2023 kuni

kohtuotsuse kuulutamiseni 20.04.2026 miinimummääras elatis lapse C.-H. R.

(isikukood XXX) kasuks

30.01.2023 - 31.01.2023 225 eurot ja 64 senti (kokku 15 eurot)

01.02.2023 - 31.03.2023 215 eurot ja 64 senti (kokku 431 eurot ja 28 senti)

01.04.2023 - 31.03.2024 260 eurot ja 33 senti (kokku 3123 eurot ja 96 senti)

01.04.2024 - 31.03.2025 287 eurot ja 72 senti (kokku 3452 eurot ja 64 senti)

01.04.2025 - 31.03.2026 301 eurot ja 74 senti (kokku 3620 eurot ja 88 senti)

01.04.2026 – 20.04.2026 318 eurot ja 62 senti (kokku 212 eurot ja 41 senti)

kokku summas 10856 eurot ja 17 senti.

3. Välja mõista M. D. A.lt (isikukood XXX) elatis C.-H. R. kasuks alates 21.04.2026

kuni C.-H. R. täisealiseks saamiseni XXX igakuiselt 318 eurot 62 senti

((baassumma) + (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -

2-23-1623

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2027)), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatis tuleb tasuda iga kuu 10.kuupäevaks T. R.i arveldusarvele nr XXX mille eest

elatist tasutakse.

5. Elatise kohtumenetluse ajal tekkinud võlgnevus (otsuse resolutsiooni punkt 2) tuleb

tasuda T. R.ile ühekordse maksena.

6. Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi

kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Asjaolud

1. C.-H. R. oma seadusliku esindaja T. R. kaudu esitas 30.01.2023 hagiavalduse M. D. A.

vastu põlvnemise tuvastamise nõudes ja alammääras elatise saamiseks.

Harju Maakohtu 23.09.2025.a osaotsusega käesolevas asjas tuvastati C.-H. R.

põlvnemine M. D. A.st. Kohtuotsus jõustus 24.10.2025.a. Kohus jätkas menetlust elatise

nõudes.

Hageja nõue ja põhjendused

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja bioloogiline isa. Lapse isa pole kantud lapse

sünnitõendile, sest hageja isa arvas, et selleks puudub vajadus. Lapse ema käis lapse

sündi üksinda registreerimas. Lapse ema jättis lapse sünnitunnistuse väljastamisel isa

andmed sisestamata.

Kostja ja hageja seaduslik esindaja koos ei elanud. Kui lapse ema jäi rasedaks, kinnitas

kostja, et peale lapse sündi annab lapsele ülalpidamist. Kostja on aastaid

ülalpidamiskohust täitnud, tasudes hageja seaduslikule esindajale igakuiselt 250 eurot,

kuid alates oktoobrist 2022 kostja ülalpidamiskohust ei täida. Hageja seaduslikul

esindajal on rahaliselt raske üksinda last kasvatada. Hageja vajab elatist.

Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et kostja on hageja bioloogiline isa ning palub

teostada põlvnemise ekspertiis. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis kuni

hageja täisealiseks saamiseni.

3. Hageja nõue:

Kohustada M. D. A.t tasuma C.-H. R.le edasiulatuvalt igakuist miinimummääras elatist

hageja täisealiseks saamiseni alates hagiavalduse esitamisest, s.o. alates 30.01.2023.a.

2-23-1623

Kostja seisukohad

4. Kostja M. D. A. hoidis pikalt põlvnemise tuvastamise ekspertiisist ja kohtumenetlusest

kõrvale. Kostja toimetati ekspertiisi sunniviisiliselt.

Kostja seletas kohtuistungil, et tal ei olnud lapse eostamise ajal karjääri ega

majanduslikke võimalusi. Kostja soovis, et hageja ema teeks aborti. Kostja ei tahtnud

last üldse. Kostja ütles, et lapse ema võiks aborti teha ning kostja ise maksab selle eest.

Kostja ei soovi lapsega suhelda ega plaani hakata lapse elus osalema. Kostja tasus

elatist alates lapse sünnist ning alates oktoobrist 2022.a lõpetas elatise tasumise.

Kohtu põhjendused ja järeldused

5. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab hageja nõude täielikult.

6. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist

on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka

tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama

paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma

ja lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil; lg 5

kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

7. Kostja hageja isana on kohustatud hagejat üleval pidama.

8. Kostja ei ole selgesõnaliselt elatise nõuet õigeks võtnud ega selgesõnaliselt elatise

nõudele vastu vaielnud. Kostja on kohtuistungil öelnud, et ta ei soovi hageja kulude

eraldi arutamist. Kostja ei ole väitnud, et tal ei oleks võimalik elatist maksta.

9. Hageja on esitanud elatise nõude miinimummääras. Miinimummääras nõude esitamisel

ei pea hageja kohtumenetluses oma kulutusi tõendama (nt. Riigikohtu 09.01.2014 otsus

nr 3-2-1-165-13 punkt 15).

10. PkS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste

põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Riigikohtu 11.06.2008 otsuse nr 3-2-1-36-08 punkti 11 kohaselt „/…/ ringkonnakohus

asus põhjendatult seisukohale, et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise

nõudmise korral tuleb hageja soovil mõista elatis lapsele välja alates hagi esitamisest.“

2-23-1623

Punkti 12 kohaselt „/…/ lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse

sünnini /…/“ ja punkti 13 kohaselt „Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab

kohus /…/ elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest.“

11. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja miinimummääras

elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni.

12. Lähtudes hageja seadusliku esindaja soovist tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks elatis välja

mõista alates hagi esitamisest 30.01.2023.a. Kohus mõistab välja miinimummääras

elatise. Kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga on miinimummääras elatis 318,62 eurot.

Ühtlasi arvutab kohus välja kohtumenetluse aegse sissenõutavaks muutunud elatise

summa.

13. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata

kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hageja elatis tasutakse hageja seadusliku esindaja

kontole koos selgitusega iga kuu 10.kuupäevaks.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 10.kuupäeval kalendrikuu eest ette (PkS § 101 lg 4)

hageja seadusliku esindaja pangakontole.

14. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kulud jäävad poolte

endi kanda, ei määra kohus neid rahaliselt kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Haide Rimmel

kohtunik