Legislator Case Law & Legislation
3-26-1138/12 AI generated

3-26-1138/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-26-1138/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16.04.2026 (registreeritud 17.04.2026) Tallinna taotluse, kuna kardab naasta oma kodumaale. Isikul puudus saabudes seaduslik alus

Legislator headnote

AI generated

3-26-1138/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16.04.2026 (registreeritud 17.04.2026) Tallinna taotluse, kuna kardab naasta oma kodumaale. Isikul puudus saabudes seaduslik alus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

17.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1138

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.T kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindajad Alice Kliemesch ja Rika Laarits

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

C.T

Asja läbivaatamine

17.04.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba C.T kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 17.06.2026 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

3. Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja

põhjendused inglise keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud isikule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16.04.2026 (registreeritud 17.04.2026) Tallinna

Halduskohtule taotluse loa saamiseks Pakistani Islamivabariigi kodaniku C.T (sündinud

23.12.2000) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvus-

vahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes

esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 6

sätestatud kinnipidamise alused.

1)

C.T saabus 22.03.2026 Narva-1 piiripunkti ning esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse, kuna kardab naasta oma kodumaale. Isikul puudus saabudes seaduslik alus

Schengenisse ja Eestisse sisenemiseks. Alates 15.10.2025 viibis isik Moskvas

3-26-1138

õpingute eesmärgil, kuid edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeriti ta ülikoolist. Isikul

oli seal sõlmitud ka tööleping 01.12.2025. Venemaa Föderatsiooni (VF) poolt talle

väljastatud viisa tunnistati kehtetuks alates 19.03.2026 ning isik pidi riigist lahkuma 3

päeva jooksul. VF-is olles esitas isik soovi läbida teenistus armees, kuid talle teatati, et

Pakistani kodanikke ei võeta lepingulisse teenistusse. Isiku asjade läbivaatuse käigus

leiti tema nimele väljastatud täielikult võltsitud Pakistani Islamivabariigi

isikutunnistus nr 508561056978.

2)

C.T-lt võeti 23.03.2026 vastu rahvusvahelise kaitse taotlus ja ta suunati

varjupaigataotlejate majutuskeskusesse Vao külas. PPA pidas C.T 16.04.2026 kinni

VRKS § 361 lg 2 p-de 3, 4, 6 alusel.

3) C.T-ga seonduv asjaolude kogum annab alust järeldada, et esineb põgenemisoht. Ta

ei astunud ühtegi sammu oma päritoluriiki naasmiseks pärast seda, kui tema seaduslik

viibimisalus ennetavalt lõpetati. Selle asemel asus ta tehisintellekti abil otsima

võimalusi, kuidas vältida koduriiki tagasipöördumist. Tema eksmatrikuleerimine ei

saanud tulla ootamatult, samuti pidi ta juba kooli kandideerides arvestama, et

õppekeeleks võib olla vene keel. Isik on tunnistanud, et tema tegelik eesmärk ei olnud

õppimine, vaid oma päritoluriigist lahkumine ning selleks valis ta erinevatesse

liikmesriikide ülikoolidesse kandideerimise. Sellest järeldub, et õpingud ei olnud tema

peamine eesmärk, vaid vahend riigist lahkumiseks ja tagasipöördumise vältimiseks.

Isikul puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et talle ei antud VF-is võimalust taotleda

rahvusvahelist kaitset ega võimalust astuda vabatahtlikult sõjaväkke. Muude asjaolude kohta

on ta esitatud korrektsed ja täielikud dokumendid. See seab kahtluse alla isiku väidete

usaldusväärsuse. Ka isiku piiriületuse asjaolud on ebaselged ning tekitavad põhjendatud

kahtluse, kuidas ja millisel õiguslikul alusel suunati isik VF-ist Eesti Vabariigi (EV)

territooriumile. Isik ei ole esitanud usaldusväärseid ega kontrollitavaid selgitusi selle kohta,

millisel viisil ja mis eesmärgil ta ületas riigipiiri.

Isiku teadlik tagasipöördumiseks vajalike toimingute vältimine, alternatiivsete võimaluste

otsimine päritoluriiki tagasipöördumise edasilükkamiseks või vältimiseks ning selge

väljendus motivatsiooni puudumise kohta päritoluriiki naasmiseks näitab valmisolekut

hoiduda kontrollist kõrvale ja vältida riigist lahkumist.

4)

Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi

julgeoleku või avaliku korra kaitsmise puhul (VRKS § 361 lg 2 p 6). Isiku soov astuda

VF-i relvajõudude lepingulisse teenistusse viitab tema võimalikule samastumisele riigi

poliitiliste ja sõjaliste eesmärkidega. VF-i relvajõud on seotud rahvusvaheliselt hukka

mõistetud agressiooniga Ukraina vastu. Isiku selline soov näitab tema meelestatust ja

väärtushinnanguid, mis on vastuolus Eesti ja Euroopa Liidu (EL) julgeolekuhuvidega.

Selline hoiak võib suurendada riski, et isik toetab või õigustab VF-i agressiivset

välispoliitikat või on vastuvõtlik välisriigi huvides tegutsemisele, sh ka Eestis. Isikust

lähtuda võiv oht avalikule korrale on tegelik, hoolimata sellest, et isik rõhutab, et ei

ohusta avalikku korda ega riigi julgeolekut. Koheselt ja ilma täiendava kontrollita pole

võimalik järeldada, et isik ei kujuta endast ohtu avalikule korrale või riigi

julgeolekule. Isiku taust eeldab põhjalikumat ja individuaalset riskihinnangut,

seejuures isiku sidemete kontroll on piiratud, eriti arvestades isiku infotehnoloogilist

haridust ja töökogemust, mis võimaldavad neid varjata. PPA peab asjaolude

väljaselgitamiseks kontrollima isiku poolt esitatud väiteid, tegema täiendavaid

menetlustoiminguid (korduv küsitlus jne), mille aega ja kestvust ei ole võimalik

täpselt ette näha. Isik peab olema PPA-le kättesaadav menetlustoimingute

2(5)

3-26-1138

teostamiseks ning võimalus ohustada vabaduses olles Eesti avaliku korda peab olema

minimeeritud.

Isiku väited, et ainsad võimalused Venemaal viibimise jätkamiseks olid ülikooli astumine või

liitumine relvajõududega, ei ole eluliselt usutavad. Isik leidis endale lühikese aja jooksul

pärast Venemaale saabumist töökoha. Isik ei ole selgitanud, miks ta ei kaalunud muid

seaduslikke võimalusi, nagu töökoha vahetamine või viibimisaluse pikendamine töö kaudu

(elamisloa taotlemine). Relvajõududega liitumine on vabatahtlik, kõrge riskiga ning olemuselt

erandlik meede, mida ei saa pidada tavapäraseks ega vältimatuks viisiks riigis viibimise

pikendamiseks.

5)

Kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid arvesse võttes on tõenäoline, et

kinnipidamiskeskusest vabastamise korral hakkaks isik end varjama ametivõimude

eest ning võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Arvestades

Schengeni sisesest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide

vahel, puuduvad võimalused omavolilise lahkumise korral isiku liikumist sisuliselt

takistada. Eeltoodust tulenevalt saab võimaliku ebaseadusliku piiriületust ära hoida

vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.

6)

Isikust tuleneva ohu hindamine on tulevikku suunatud prognoosotsus, mille käigus

antakse hinnang ohu tekkimise tõenäosusele tulevikus. Ohu jaatamiseks ei pea oht

olema realiseerunud. antud juhul ei ole alternatiivi isiku kinnipidamisele. Isiku

kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks (menetluse läbiviimiseks). Kuigi

isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku

põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis

arvestades pidada ülemääraseks. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud

meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine

isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise

kinnipidamiskeskuses.

2. PPA esindaja selgitas kohtuistungil, et kuigi isik viibib Eestis juba alates 22.03.2026,

tehti tema kinnipidamise otsustus isikuga seotud asjaolude täpsemal kontrollimisel. PPA

loobus isiku kinnipidamise taotlemisest tuginedes põgenemisohule VSS § 68 alusel.

3. C.T selgitas kohtuistungil, et eelistab viibida edasi väljasaatmiskeskuses, mitte

kinnipidamiskeskuses. Kui välja kutsutakse, tuleb kohale. VF armeesse astumise mõte oli

viga. Oleks tekkinud Pakistanis mitmesugused probleemid, mis takistavad minna Pakistani

tagasi. Seepärast mõtles võimalikele väljapääsudele, et mitte seda teha. Oli peast häiritud, et

selline rumal mõte tuli.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. VRKS § 362 lg 2 kohaselt, kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui

48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

5. PPA taotleb C.T kinni pidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VRKS § 361

lg 1 ja lg 2 p 6 alusel.

3(5)

3-26-1138

VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega

ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

VRKS § 361 lg 2 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral

kinni pidada järgmistel alustel: rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); riigi

julgeoleku või avaliku korra kaitsmine (p 6).

6. Kohus nõustub PPA-ga, et esineb alus ja vältimatu vajadus C.T kinnipidamiseks tema

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude (sh Eestisse saabumise

asjaolude) igakülgseks väljaselgitamiseks ning riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise

eesmärgil.

PPA on põhjendatult leidnud, et C.T soov astuda VF-i relvajõudude lepingulisse teenistusse

viitab tema võimalikule samastumisele riigi poliitiliste ja sõjaliste eesmärkidega. C.T on

täiskasvanud ja kõrgharidusega isik, kes viibis VF-is alates 2025. a oktoobrist (kuni märtsini

2026. a) ning pidi aru saama, mida tähendab soov astuda VF-i relvajõudude teenistusse.

Relvajõududesse asumise avaldus tähendab valmisolekut olla lojaalne VF-i valitsevale

režiimile, sh valmisolekut osaleda VF-i sõjalises agressioonis teiste riikide vastu, sh

käimasolevas sõjas Ukraina vastu. See on vastuolus EV väärtushinnangutega ning Eesti ja

EL-i julgeolekuhuvidega. Relvajõududega liitumine on vabatahtlik, kõrge riskiga ning

olemuselt erandlik meede, mida ei saa pidada tavapäraseks ega vältimatuks viisiks riigis

viibimise võimaluse pikendamiseks. Seega on seni kogutud info pinnalt võimalik, et C.T

kujutab endast olulist ohtu EV julgeolekule ja avalikule korrale. Isiku selgitused, et VF-i

armeesse asumise soov oli viga ja ta ei tea, mis oleks saanud, kui tema avaldus oleks

rahuldatud, on vähemalt kahtlustäratavad. See tähendab, et isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel on vaja isikuga seotud olulised asjaolud välja selgitada ja seniks tuleb

isikul viibida kinnipidamiskeskuses.

Isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi naasta oma päritoluriiki ja on

valmis tegutsema erineval viisil selle vältimiseks. Sellises olukorras saab möönda ka isiku

põgenemisohtu, s.o valmisolekut asuda PPA eest ennast varjama nii siseriiklikult kui lahkudes

Schengeni alal mõnda välisriiki.

7. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne riigi

julgeoleku ja avaliku korra kaitseks ning põgenemisohu vältimiseks. Leebemate

järelevalvemeetmete (VRKS § 29) kohaldamine ei ole eesmärgipärane. Kohtule ei nähtu, et

isiku kinnipidamiskeskusse paigutamine oleks vastuolus tema tervise kaitse vajadusega.

Vajadusel on kinnipidamiskeskuses isikule tagatud arstiabi. Kohtule ei nähtu ka muid

asjaolusid, mis välistaksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise.

8. Eelnevat arvestades annab kohus loa C.T kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (17.06.2026).

9. Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärkidega (HKMS § 175

lg 3).

10. Käesolev määrus edastatakse nii PPA-le kui puudutatud isikule. Kohtu hinnangul on

piisav, kui tõlkida puudutatud isikule inglise keelde määruse sissejuhatus, resolutsioon,

4(5)

3-26-1138

edasikaebamise kord ja põhjendused. PPA-l tuleb määrust viivitamatult puudutatud isikule

tutvustada ja selgitada, et määruse osaline tõlge inglise keelde edastatakse talle pärast selle

valmimist.

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 11.05.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.

5(5)