2-21-5188/176 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-5188

Tsiviilasi

Keko Invest OÜ avaldus avalikult teelt juurdepääsu

määramiseks ja puudutatud isikute tahteavalduse

asendamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. juuni 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Keko Invest OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Keko Invest OÜ (rg-kood 11391908),

lepinguline esindaja: Ervin Nurmela

Puudutatud

isik:

Vilmar

Engel

(ik

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat Veikko Toomere

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 2. juuni 2025 määrus osas, milles maakohus rahuldas

Vilmar Engeli menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui

1441,40 eurot ning mõistis Keko Invest OÜ-lt Vilmar Engeli kasuks välja menetluskulu

917,09 eurot ja viivise sellelt.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Vilmar Engeli menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus 1441,40 eurot ületavas osas rahuldamata.

3. Rahuldada Keko Invest OÜ määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Rahuldada Vilmar Engeli avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt, summas 1441,40 eurot, s.o Tartu Ringkonnakohtus 1. märtsi 2022

määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisega kantud menetluskulud.

2) Välja mõista Keko Invest OÜ-lt menetluskulud Vilmar Engeli kasuks 1441,40

eurot, samuti viivis menetluskuludelt (1441,40 eurolt) alates kohtumääruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Rahuldamata osas jäävad menetluskulud Vilmar

Engeli enda kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus rahuldas 1. märtsi 2022 määrusega Keko Invest OÜ (avaldaja) avalduse

avalikult teelt juurdepääsu määramiseks ja tahteavalduste asendamiseks. Määruse peale

esitasid eraldi määruskaebused avaldaja ja Tiit Vohta ning ühise määruskaebuse Vilmar Engel

(puudutatud isik), Marianna Šaporenko ja Maksim Šaporenko (Šaporenkod). Tartu

Ringkonnakohus rahuldas 7. septembri 2022 määrusega määruskaebused osaliselt, tühistas

maakohtu 1. märtsi 2022 määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Maakohus kinnitas 26. juuni 2023 määrusega avaldaja ning Nele Kondi, Tiit Vohta,

Šaporenkode, Alutaguse valla ja Veskimäe Liivamaardla OÜ vahel sõlmitud kompromissi

ning lõpetas menetluse. Kompromissi allkirjastanud menetlusosalised leppisid kokku, et ei

nõua üksteiselt menetluskulude hüvitamist. Maakohus märkis, et lahendab ülejäänud

menetlusosaliste menetluskulude jaotuse pärast määruse jõustumist.

3. Maakohus jättis 9. juuli 2024 määrusega puudutatud isiku menetluskulud täies ulatuses

tema enda kanda. Ringkonnakohus tühistas 1. oktoobri 2024 määrusega maakohtu 9. juuli

2024 määruse osaliselt ning tegi uue määruse, millega jättis puudutatud isiku menetluskulud

maakohtus ja maakohtu 30. aprilli 2021 esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud

määruskaebuse menetluses puudutatud isiku enda kanda ning puudutatud isiku menetluskulud

maakohtu 1. märtsi 2022 määruse peale esitatud määruskaebuse menetluses avaldaja kanda.

4. Puudutatud isik palus määrata oma menetluskulude suuruseks kokku 20 764,27 eurot, sh

käibemaks, samuti määrata, et avaldajal tuleb tasuda viivist.

Njord Advokaadibüroo OÜ esindas tsiviilasjas kahe kinnisasja omanikke – puudutatud isikut,

kes on XXXXXX kinnisasja omanik, ning Šaporenkosid, kes on XXXXXX kinnisasja

ühisomanikud ja keda tuleb seetõttu lugeda menetluskulude osas üheks isikuks. Vastavalt

esindatavate kokkuleppele esitas esindaja arved puudutatud isikule, kes need ka tasus. Samuti

leppisid esindatavad kokku, et kantud kuludest jääb 1/3 Šaporenkode ja 2/3 puudutatud isiku

kanda. Kokku on kulud 30 116,20 eurot. Šaporenkod osalesid menetluses kuni kompromissi

allkirjastamiseni 21. juunil 2023, selle ajani esitas esindaja arveid 27 938,80 euro ulatuses,

millest tuleb lugeda puudutatud isiku menetluskuluks 2/3 ehk 18 625,87 eurot, sh käibemaks.

Edaspidi esitatud arved 2060,40 eurot jäid täismahus puudutatud isiku kanda. Muust kulust

117 eurost (sh riigilõiv 70 eurot määruskaebuselt) jäi puudutatud isiku kanda 2/3 ehk 78

eurot.

Suur osa vandeadvokaadi ja advokaadi tööst tehti hinnaga 160 eurot/h (käibemaksuta).

Administratiivset laadi tegevused viidi läbi hinnaga 80 eurot/h (käibemaksuta) ja alates 1.

jaanuarist 2023 hinnaga 100 eurot/t (käibemaksuta).

Puudutatud isik ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Viru Maakohus rahuldas 2. juuni 2025 määrusega puudutatud isiku avalduse osaliselt

ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 2358,49 eurot ja viivise

sellelt.

Alates 1. märtsi 2022 määrusega tutvumisest kuni 7. septembri 2022 määrusega tutvumiseni

olid puudutatud isiku ja Šaporenkode menetluskulud kokku 4404,66 eurot, sh riigilõiv

määruskaebuselt 70 eurot ja õigusabikulud 4334,66 eurot (sh käibemaks 781,66 eurot), millest

kokkuleppe kohaselt jääks puudutatud isiku kanda 2/3. Õigusabi osutati hinnaga 75, 80, 90 ja

160 eurot/h. Seoses käibemaksumäära muutusega ning Maksu- ja Tolliameti (MTA)

seisukohaga, et käibemaksu tuleb arvestada määruse tegemise seisuga, asendas maakohus

senise määra 20% alates 1. jaanuarist 2024 kehtiva määraga 22%.

Esindaja ajakulu oli kokku 38 h 48 min: menetlusdokumentide ettevalmistamine, koostamine

ja esitamine 28 h – määruskaebus 23 h 18 min ja kaks vastust vastavalt 3 h 18 min ja 1 h 24

min, tunnihind 80 eurot; määruse, kahe määruskaebuse, kirjade ja seisukohtadega

tutvumine/analüüs, õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüs, büroosisene nõudpidamine ning

kliendiga suhtlemine ja ülevaate koostamine ca 8 h; toimiku täiendamine 2 h 48 min – 11 x 9

eurot ja 3 x 18 eurot, kokku 153 eurot käibemaksuta.

Toimingute ajakulu on osaliselt ülepaisutatud ja osaliselt on tegemist toimingutega, mille eest

vastaspool ei vastuta. Koostatud menetlusdokumendid olid kokku 37 lk, sisuline osa oli

oluliselt väiksem. Esindajad analüüsisid materjali kordamööda ja tutvusid sellega korduvalt,

kuid see ei ole alus teiselt poolelt kulude väljamõistmiseks. Samuti ei vastuta pool nt

büroosisese nõupidamise ja toimiku täiendamise kulu eest. Õigusteenus hõlmab ka muid

toiminguid, kuid asja menetlemine ja lahendamine sõltub ennekõike sellest, milliseid sisulisi

taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus kahtles, et

kogenud advokaadil kulus määruskaebuse ja kahe vastuse koostamisele ja esitamisele 28 h

ning kliendiga suhtlemisele 8 h – ajakulu on ilmselgelt ebamõistlikult suur ja ülepaisutatud.

Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja

mahukust on õigusabikulu põhjendatud taotletust 80% ehk 3467,73 euro ulatuses (80%

4334,66 eurost). Toimingute paljususe tõttu – ühe toimingu ajakulu on jaotatud mitmele

päevale – ei pidanud maakohus menetlusökonoomiast lähtuvalt võimalikuks hinnata iga

toimingut eraldi.

Puudutatud isiku ja Šaporenkode menetluskulud on koos riigilõivuga kokku 3537,73 eurot,

sellest on puudutatud isiku osa 2/3 ehk 2358,49 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 2. juuni 2025 määruse osaliselt

tühistada ning mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu 743,33 eurot.

Maakohus määras menetluskulude koosseisu kindlaks ebaõigesti, lugedes ekslikult

põhjendatuks ka avaldaja ja Tiit Vohta määruskaebustele vastamise ajakulu 4 h 42 min.

Ringkonnakohtu 1. oktoobri 2024 määruse järgi jäid avaldaja kanda üksnes menetluskulud,

mis olid seotud puudutatud isiku enda määruskaebuse menetlusega.

Kohus peab mh hindama seda, milline on menetlustoimingu tegemise vajalik ajakulu.

Maakohus pidas põhjendatuks liiga suurt ajakulu. Määruskaebuse koostamiseks, esitamiseks

ja sellega seotud kliendisuhtluseks kulus kokku 31 h 18 min (28 h – 4 h 42 min + 8 h).

Arvestades kaebuse mahtu ja sisu ning sarnastes juurdepääsuvaidlustes tavapärast

menetluskulu ringkonnakohtus, on põhjendatud ajakulu 15 h. Vaidlus ei olnud tavapärasest

keerulisem, määruskaebus kordas suuresti juba maakohtus esitatud väiteid, ringkonnakohtus

ei peetud ühtegi istungit. Põhjendatud tunnitasu 2022. a oli 120 eurot/h, lisandub käibemaks.

Põhjendatud õigusabikulu on 2160 eurot (15 h x 120 eurot/h + käibemaks, mille määr oli kulu

tekkimise ajal 20%), lisandub riigilõiv 70 eurot, kokku on põhjendatud menetluskulu seega

2230 eurot.

Maakohus eksis ka selles, et luges vastavalt puudutatud isiku ja Šaporenkode kokkulepitud

proportsioonile puudutatud isiku põhjendatud osaks 2/3 menetluskuludest. Kirjalik kokkulepe

vormistati ilmselgelt tagantjärele selleks, et panna võimalikult suured menetluskulud avaldaja

kanda. Menetlusosalised võivad omavahel leppida menetluskulude kandmise osas kokku mida

iganes, kuid see ei ole siduv kohtule. Määruskaebus esitati ja teenust osutati kolme isiku

nimel ja huvides. Puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks tuleb lugeda

1/3, st 743,33 eurot (2230 eurost 1/3). Kui lähtuda maakohtu tõlgendusest, oleks põhjendatud

menetluskulu 1486,67 eurot (2230 eurost 2/3).

7. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohus ei eksinud menetluskulu

koosseisu osas, määrus vastab ringkonnakohtu 1. oktoobri 2024 määrusele. Maakohus teostas

diskretsiooni ja põhistas oma otsustust piisavalt. Avaldaja arvamus liiga suure ajakulu kohta

on sisutühi, maakohus selgitas arusaadavalt, kuidas ta hindas õigusabikulude põhjendatust.

Maakohus lähtus õigesti ka puudutatud isiku ja Šaporenkode kokkuleppest, kohus ei saa jätta

kokkuleppe sisu arvestamata või seda muuta.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel maakohtu määruse

osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles

maakohus rahuldas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas

summas kui 1441,40 eurot ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulu

917,09 eurot ja viivise sellelt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega

jätab puudutatud isiku avalduse 1441,40 eurot ületavas osas rahuldamata. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi

kanda.

TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis ka kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

10. Kohus määrab TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja, milles on detailset näidatud kulude koosseis (TsMS § 176 lg 1

esimene lause), või tsiviilasja materjalid.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võttis menetluskulude koosseisus õigesti arvesse

kulu, mis tulenes lisaks puudutatud isiku enda määruskaebusele ka avaldaja ja Tiit Vohta

kaebustest. Kuigi ringkonnakohus ei käsitlenud 1. oktoobri 2024 määruses (dtl 1326–1335)

eraldi asjaolu, et maakohtu 1. märtsi 2022 määruse peale esitati kolm erinevat määruskaebust,

nähtub nii 1. oktoobri 2024 määruse resolutsioonist kui ka põhjendustest, sh põhjenduste p-st

11, et ringkonnakohus eristas menetluskulusid jaotades eelkõige erinevaid kohtuastmeid,

mitte määruskaebuse esitajaid. Seega jäid avaldaja kanda kõik puudutatud isiku

menetluskulud, mis tekkisid maakohtu 1. märtsi 2022 määrusega seonduvast

määruskaebemenetlusest.

12. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus määras ebaõigesti kindlaks puudutatud

isiku menetluskulude põhjendatud suuruse, sh puudutatud isiku osa ühise esindaja kuludes.

Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja

mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt

tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele (vt nt RKTKm 21.

juuni 2021, 2-17-13164/62, p 9). Seejuures tuleb igale menetlusosalisele hüvitada talle

osutatud õigusabi kulud iseseisvalt, tehes kindlaks ühise esindaja poolt igale esindatavale

kulunud ajakulu (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V.

Kõve jt. Tallinn 2017, § 175 komm. 3.4.3.4). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema

astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 5.

veebruar 2020, 2-14-14536/153, p 15).

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus menetluskulude suuruse kohta on vajalikul

määral põhjendamata. Sealjuures jättis maakohus mh nõuetekohaselt kontrollimata, kas

puudutatud isik taotleb üksnes enda menetluskulude hüvitamist või sisaldab hüvitis

Šaporenkode kulusid, mis jäid 26. juuni 2023 määruse alusel nende endi kanda.

12.1. Maakohus võttis menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks selle, et puudutatud isiku

ja Šaporenkode ühise lepingulise esindaja kulu oli alates 1. märtsi 2022 määrusega

tutvumisest kuni 7. septembri 2022 määrusega tutvumiseni kokku 4334,66 eurot, sh

käibemaks 781,66 eurot. Seega oli õigusabikulu ilma käibemaksuta 3553 eurot ning see

hõlmab menetluskulude nimekirjale lisatud tööde kirjelduse (dtl 1245–1247) järgi kõiki selle

ajavahemiku erineva tunnitasuga toiminguid ajakuluga kokku 42 t 48 min. Maakohus pidas

4334,66 eurost põhjendatuks 80%, st 3467,73 eurot, mis ilma käibemaksuta on 2842,40 eurot.

Maakohus tõi eraldi välja ajakulu kokku 38 h 48 min:

-

määruskaebuse koostamine 23 h 18 min tunnihinnaga 80 eurot (kokku 1864 eurot);

-

vastuse koostamine avaldaja määruskaebusele 3 h 18 min ja Tiit Vohta

määruskaebusele 1 h 24 min, kokku 4 h 42 min tunnihinnaga 80 eurot (kokku 376

eurot);

-

määruse, kahe määruskaebuse, kirjade ja seisukohtadega tutvumine/analüüs,

õiguskirjanduse ja kohtupraktika analüüs, büroosisene nõudpidamine ning kliendiga

suhtlemine ja talle ülevaate koostamine ca 8 h. Tööde kirjeldusest nähtuvalt on

nimetatud ajakulu täpsemalt 8 t 12 min, sh 6 h 54 min tunnihinnaga 80 eurot ja 1 h 18

min tunnihinnaga 160 eurot (kokku 760 eurot);

-

toimiku täiendamine 2 h 48 min – 14 x 12 min, millest 11 juhul oli tööde kirjelduse

järgi tunnihind 45 eurot ja kolmel juhul 90 eurot, tasu oli kokku 153 eurot.

Tööde kirjeldusest ilmneb, et kõnealusel ajavahemikul tehti veel kokku 3 h 48 min

toiminguid, mille selgituses ei ole otsest viidet määruskaebustele või 1. märtsi ja 7. septembri

2022 määrustele, sh 2 h 36 min tunnihinnaga 80 eurot ja 1 h 12 min tunnihinnaga 160 eurot

(kokku 400 eurot). Neid maakohus eraldi välja ei toonud, samas sisaldusid need algsummas,

mille maakohus võttis oma arvutuse aluseks.

Seega suutis maakohus vaatamata sellele, et sama toimingu ajakulu oli jaotatud mitmele

päevale, arvutada välja iga toimingu ajakulu kokku ning esitada üldised seisukohad ka

toimingu ja ajakulu põhjendatuse kohta. Maakohus leidis mh, et vastaspool ei vastuta

büroosisese nõupidamise ja toimiku täiendamise kulu eest, ning pidas ülepaisutatuks

määruskaebuse ja vastuste koostamise ja kliendiga suhtlemise ajakulu. Arusaamatuks jääb,

miks määras maakohus põhjendatud kulu lõpptulemusena protsendina kogusummast, mis

sisaldas erineva hinnaga põhjendamatuid või ülepaisutatud ajakuluga toiminguid, ning mis

takistas konkreetsemalt hindamast põhjendatud toimingute ajakulu ja seejärel korrutamast

seda tunnitasuga. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha seda ise.

12.1.1. Maakohus ei pidanud toiminguid 3 h 48 min ulatuses märkimist väärivaks;

menetlusosalised, sh puudutatud isik, ei ole nende tähelepanuta jätmisele vastuväiteid

esitanud. Vaidlustatud ei ole seda, et maakohus pidas toimiku täiendamise ajakulu 2 h 48 min

põhjendamatuks. Eespool nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et hüvitatavate kulude

koosseisus tuleb arvestada ka avaldaja ja Tiit Vohta kaebustele vastamist. Vaidlust ei ole, et

määruskaebuse ja sellega otseselt seonduvate toimingute kulu tuleb teatud ulatuses hüvitada.

Seega tuleb otsustada, millises ulatuses on põhjendatud vajalike toimingute ajakulu 36 h (23 h

18 min + 4 h 42 min + 8 h).

Väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus

eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna (RKTKm 17. aprill

2024, 2-17-124505/94, p 12). Seega ei ole vaja hinnata eraldi iga üksiku tööde kirjelduses

märgitud ajaühiku põhjendatust, vaid seda, milline on põhjendatud ajakulu kogumis,

praegusel juhul seoses maakohtu 1. märtsi 2022 määruse peale esitatud määruskaebustega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ajakulu on osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatult

suur, arvestades mh menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust küsimust ja asja

keerukust, kliendiga suhtluse vajalikku ja mõistlikku mahtu ning asjaolu, et esindajaks oli

kogenud advokaat. Määruskaebuste menetlemisel esindas puudutatud isikut ja Šaporenkosid

vandeadvokaat Tavo Tiits, kes oli nende esindaja ka eelnevas maakohtu menetluses. Seega

olid asjaolud ja materjal talle juba varasemast tuttavad. Eelduslikult kulub vandeadvokaadist

esindajal dokumentide koostamiseks ja esitamiseks ka vähem aega, kui kulub muul

õigusteadmistega lepingulisel esindajal (RKTKo 28. november 2018, 2-17-10348/38, p 16).

Arvestades eeltoodut peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kokku 29 h, mis hõlmab nii

16. märtsi 2022 määruskaebuse (dtl 752–780) ja 30. märtsi 2022 vastuste (dtl 819–828)

koostamist kui ka selleks vajaliku materjaliga tutvumist, analüüsi ja suhtlust esindajatavaga

ning 18 min ulatuses ringkonnakonnakohtu 7. septembri 2022 määrusega (dtl 923–943)

tutvumist.

12.1.2. Tööde kirjelduses märgitud hindadest järeldab ringkonnakohus, et tasu eelmises

alapunktis põhjendatuks peetud ajakulu eest oli 80 eurot/h kuni 31. märtsini 2022 ja 160

eurot/h alates 1. aprillist 2022, lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et see ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Avaldaja pidas määruskaebuses

põhjendatud tasuks 120 eurot/h (dtl 1402). Kohus ei saa mõista välja hüvitist õigustatud isiku

taotletust ja kantust suurema tunnitasu järgi isegi juhul, kui hüvitama kohustatud vastaspool

peab seda põhjendatuks.

12.1.3. Seega on puudutatud isiku ja Šaporenkode ühise esindaja põhjendatud õigusabikulu

kokku 2344 eurot (28,7 h × 80 eurot/h + 0,3 h × 160 eurot/h).

12.1.4. Puudutatud isik palus hüvitada õigusabikulu koos käibemaksuga, kuid ei toonud

eraldi välja selle määra ja ka tööde kirjelduses on toimingute hinnad käibemaksuta.

Käibemaksumäär oli vaidlusaluse õigusteenuse osutamise ajal 20%, millest lähtub õigesti ka

avaldaja. Maakohus kohaldas ekslikult menetluskulude kindlaksmääramise ajal kehtinud

käibemaksumäära 22%. MTA seisukoht, mida maakohus ilmselt silmas pidas, puudutab riigi

õigusabi tasudele kohaldatavat käibemaksumäära, mitte vastaspoole kantud menetluskulude

hüvitamist. Seega on põhjendatud õigusabikulu koos käibemaksuga kokku 2812,80 eurot

(2344 eurot + käibemaks 20%).

12.2. Avaldajaga leidis iseenesest õigesti, et maakohus võttis puudutatud isiku

menetluskulude osa kindlaksmääramisel põhjendamatult aluseks vaid puudutatud isiku ja

Šaporenkode kokkuleppe (dtl 1253), mille järgi kannab puudutatud isik kõigist

menetluskuludest 2/3 ja Šaporenkod kannavad 1/3. Kokkulepet ei saa siiski jätta täiesti

tähelepanuta, sest ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole

võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (RKTKm 10. veebruar 2016, 3-2-1-173-

15, p 13). Kokkuleppest tuleneb see, millises ulatuses oleks avaldajalt põhimõtteliselt

võimalik menetluskulud puudutatud isiku kasuks välja mõista, kuid see ei tähenda, et samas

proportsioonis tuleb avaldajal menetluskulud puudutatud isikule igal juhul hüvitada.

Puudutatud isik võib nõuda üksnes enda menetluskulude hüvitamist ning seda ei muuda

asjaolu, et kulude omavahelise jaotuse tingis esindatavate erinev majanduslik kindlustatus ja

asjaolu, et advokaadibüroo valis puudutatud isik (dtl 1236).

Samas ei nõustu ringkonnakohus avaldajaga, et kulud tuleb jagada isikute arvu järgi.

Puudutatud isik oli XXXXXX kinnisasja omanik ja Šaporenkod XXXXXX kinnisasja

ühisomanikud. 1. märtsi 2022 määruse vaidlustamise menetluses langesid nende huvid kokku

ning ühise esindaja koostatud ühised menetlusdokumendid ja toimingud olid nende sisu

arvestades põhimõtteliselt võrdselt mõlema kinnisasja omanike huvides, toimikust ei nähtu, et

puudutatud isiku osakaal oleks olnud suurem või väiksem. Seega tuleb lugeda ühise esindaja

põhjendatud õigusabikuludest puudutatud isiku osaks pool, s.o 1406,40 eurot (2812,80 eurot /

2).

13. Maakohus määras, et avaldajal tuleb hüvitada puudutatud isikule riigilõivust 2/3.

Avaldaja arvates tuleks tal hüvitada isikute arvust lähtudes 1/3. Eelmises alapunktis toodud

põhjendustel leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikule tuleb ka riigilõivust hüvitada pool,

s.o 35 eurot.

14. Eeltoodut arvestades tuleb avaldajal hüvitada puudutatud isiku menetluskuludest 1441,40

eurot (1406,40 eurot + 35 eurot), s.o maakohtu määratust 917,09 eurot vähem.

15. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4). Seega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)