3-24-1534/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1534

Haldusasi

JMV Real Estate s.r.o kaebus tühistada Maksu- ja

Tolliameti 22.04.2024 otsus nr 12.2-3/062232-38

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – JMV Real Estate s.r.o

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas

Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.02.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

JMV Real Estate s.r.o apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta JMV Real Estate s.r.o apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 19.02.2025 otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Jõustunud kohtuotsus avaldada tervikuna.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.05.2026 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-1534

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 19.09.2023 korraldusega nr 12.2-3/62232-1 kontrolli,

et tuvastada Tšehhi äriühingu JMV Real Estate s.r.o potentsiaalselt Eestis asuva püsiva

tegevuskoha kaudu toimuvat majandustegevust ning hinnata maksustamisperioodil detsember

2022 kuni aprill 2023 käibemaksu, tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise

ning tasumise õigsust.

2. JMV Real Estate s.r.o esindusõiguslik isik esitas 27.10.2023 MTA-le vormi R2, mille

alusel soovis Eesti Vabariigis registreerida enda püsiva tegevuskoha tulumaksuseaduse mõttes

alates 01.12.2022. MTA ei nõustunud püsiva tegevuskoha registreerimisega alates 01.12.2022

ning otsustas registreerida püsiva tegevuskoha Eesti Vabariigis alates 29.06.2020. JMV Real

Estate s.r.o vaidlustas MTA otsuse püsiva tegevuskoha tagasiulatuva registreerimise kohta.

Vaidlus selles osas on pooleli haldusasjas nr 3-23-2760 (halduskohus jättis 17.04.2024

otsusega kaebuse rahuldamata; kohtuotsus ei ole jõustunud, sest JMV Real Estate s.r.o esitas

otsuse peale apellatsioonkaebuse).

3. MTA laiendas 22.03.2024 korraldusega nr 12.2-3/062232-33 alustatud kontrolli ulatust,

asudes kontrollima JMV Real Estate s.r.o käibemaksukohustuslasena registreerimist.

4. Maksu- ja Tolliamet registreeris 22.04.2024 otsusega JMV Real Estate s.r.o seisuga

30.06.2020 käibemaksukohustuslaseks ning määras talle Eesti käibemaksukohustuslase

numbri EE102730854.

5. JMV Real Estate s.r.o esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada MTA 22.04.2024

otsus nr 12.2-3/062232-38.

MTA on hinnanud püsiva tegevuskoha olemasolu vale püsiva tegevuskoha mõiste alusel.

Õige olnuks lähtuda käibemaksuseaduses ning Euroopa Liidu (EL) käibemaksuõiguses

toodud mõistest (fixed establishment). Seetõttu ei ole MTA käibemaksuõigusliku püsiva

tegevuskoha olemasolu tegelikult kontrollinudki. Puudub selgus, mis on kaebaja tegevus või

tehingud, mis tingivad käibemaksuseaduse mõttes püsiva tegevuskoha tekke Eestis ja mis on

tehingud, mis jäävad väljapoole Eesti püsivat tegevuskohta käibemaksuseaduse mõttes.

Püsiva tegevuskoha käibemaksuseaduse mõttes määramisel on olulise tähtsusega mitte ainult

püsiva tegevuskoha eeldusteks olevad asjaolud (inimeste ja tehniliste vahendite piisavalt

püsiv ja sobiv struktuur, mis võimaldab sellel tegevuskohal saada ja seal kasutada sellele

tegevuskohale vajalikke teenuseid) vaid ka fakt, et just need on osalenud tehtud tehingutes.

MTA ei ole võtnud arvesse Euroopa Kohtu praktikat tehinguvabaduse põhimõtte kohta, mille

järgi on maksukohustuslasel üldjuhul vabadus valida selline organisatsiooniline ülesehitus ja

tehingu tegemise viis, mida ta peab oma majandustegevuse ja maksukoormuse seisukohast

kõige kohasemaks.

Eestis on kõik tehingud pöördmaksustatud Eesti tehingupoolte poolt ning sellega seoses on

maksukohustused täidetud. Tulenevalt üldisest pöördmaksukohustusest vabaneb välisriigi

maksukohustuslane Eestis maksukohustuslasena registreerimise kohustusest juhul, kui ta

võõrandab kauba või osutab teenuse Eesti maksukohustuslasena registreeritud isikule.

MTA on rikkunud maksumenetluses õigusselguse ning õiguskindluse põhimõtteid. MTA on

aastate jooksul korduvalt kontrollinud JMV Motors OÜ tegevust Eestis ega ole kordagi teinud

maksuotsuseid või otsuseid, mis kohustaksid JMV Real Estate s.r.o-d või JMV Motors OÜ-d

muutma klientidega sõlmitud lepingute käibemaksuga maksustamise korda. Maksuhaldur on

kasutatava käibemaksulahenduse sisuliselt heaks kiitnud. Veelgi enam, MTA on aastate

2(8)

3-24-1534

jooksul nõustanud JMV Motors OÜ-d ja JMV Real Estate s.r.o-d, kuidas tehinguid korrektselt

teha.

MTA on rikkunud haldusakti põhjendamise kohustust ulatuses, mis tingib haldusakti tühisuse.

Haldusakti põhjendused on sedavõrd puudulikud, et takistavad kaebeõiguse reaalset

teostamist.

6. Maksu- ja Tolliamet palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

MTA registreeris kaebaja õiguspäraselt käibemaksukohustuslaseks seisuga 30.06.2020.

Kaebajal on tekkinud Eestis tehtavatelt tehingutelt ja toimingutelt maksustatav käive, millega

on MTA hinnangul täidetud kaebaja käibemaksukohustuslasena registreerimise eeldused.

MKS § 9 lg 3 kohaselt on püsiv tegevuskoht koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub

mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. MKS ei erista püsivat tegevuskohta

käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse mõttes.

Maksuhaldur on analüüsinud kaebaja juhatuse liikmete tegevust erinevates nendega seotud

äriühingutes. Praeguseks on selgunud, et isikud, kes toimetavad kaebaja juhatuse liikmetega

seotud äriühingute nimel, on üldjuhul vormistatud ühe äriühingu töötajaks, kuid varjatult

teevad tööd paljude äriühingute nimel. MTA hinnangul muu hulgas seetõttu puuduvad

kaebaja juhatuse liikmetega seotud äriühingutes töötajad. Näiteks JMV Real Estate s.r.o nimel

töökohustusi täitvad isikud on enamjaolt registreeritud JMV Motors OÜ töötajateks. Samuti

on Artery OÜ registreeritud aadressile Sepise 7, Tallinn, kus asub JMV Motors OÜ.

Menetluse käigus selgus, et samal aadressil tegutseb varjatult ka JMV Real Estate s.r.o. Artery

OÜ tegelikeks kasusaajateks on äriregistri järgi VV ning JL. Artery OÜ-l puuduvad aastaid

töötajad, samas tuvastas MTA, et JMV Motors OÜ töötajaks registreeritud MV tegeleb Artery

OÜ sõidukite registreerimistehingutega.

Kaebaja on küll registreeritud Tšehhi registris, kuid äriühingu peamine tegevus toimub Eestis.

Tšehhis toimub MTA hinnangul vaid sõidukite soetus ning kohaliku raamatupidamisteenuse

osutaja abiga Tšehhi maksuhaldurile müügitehingute kohta andmete esitamine, s.h sõidukite

soetuselt käibemaksu tagasiküsimine. Kaebajal puudub Tšehhis reaalne tegevuskoht.

Lepingutes on üldjuhul selgelt kirjas, et tehingud toimuvad Eestis, mitte aga Tšehhis.

Kaebaja on äriühing, kes omab püsivat tegevuskohta Eestis. Kui selline äriühing teeb

tehinguid Eesti territooriumil, tuleb kõik tema tehingud ja toimingud maksustada vastavalt

seadusele. Seega puudub vajadus tuua välja eraldi tõendeid füüsiliste isikutega toimunud

tehingutest. See ei ole eelduseks, et registreerida kaebaja Eestis käibemaksukohustuslasena.

Vastab tõele kaebaja väide, et maksuhaldur on kontrollinud korduvalt JMV Motors OÜ-d.

Samas kaebaja JMV Real Estate s.r.o osas toimetab maksuhaldur kontrollimenetlust esimest

korda. Maksuhaldur ei olnud enne 2023. a-t teadlik, et Tšehhis registreeritud JMV Real Estate

s.r.o majandustegevust juhitakse ja korraldatakse tegelikult Eestis.

Kaebajat on seoses mittekäibemaksukohustuslastega tehtud tehingutega nõustatud 2018. a-l.

Nõustamisel teatas JMV Real Estate s.r.o juhatuse liige, et teeb kõik kohustuslikud

registreeringud (käibemaks ja püsiv tegevuskoht) ja täidab kohustused Eesti riigi ees. Kaebaja

selgitas, et edaspidi hakkavad kõik tehinguid toimuma vaid Tšehhi margiesinduste ja

krediidiasutuse vahel ning JMV Real Estate s.r.o jääb vahendaja rolli, kes hakkab saama vaid

vahendustasu.

MTA ei nõustu kaebaja seisukohaga, et uurimiskohustuse raames on jäetud välja selgitamata

tegelikud asjaolud. Eksitav on kaebaja väide, et juhatuse liikmete selgituste ärakuulamisest

korduvalt keelduti. Kaebaja on mitmel korral selgitanud oma „ärimudelit“ maksuhalduriga

toimunud kohtumistel, telefonivestlustes, kirjalikult ning menetlusdokumentides

3(8)

3-24-1534

haldusasjades nr 3-23-2571, 3-23-2760, 3-24-367, 3-24-727 ning siinses haldusasjas.

Maksuhaldur on seoses kohtumisettepanekutega kaebajale korduvalt teatanud, et eelnevad

kohtumised ei ole olnud tulemuslikud. Menetlustes on kaebaja kogu aeg jätnud korraldused

olulises osas tähtaegselt täitmata, sh on eiranud meeldetuletusi, et kohustused tuleb täita.

Kaebaja käitumine viitab, et kaebaja ei realiseeri enda menetlusõigusi heas usus.

7. Tallinna Halduskohus jättis 19.02.2025 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Asjakohased pole kaebuse viited sellele, et MTA ei ole tuvastanud, et kaebajal oleks tekkinud

käibemaksu mõttes püsiv tegevuskoht. Vaidlustatud otsuse õigusliku alusena on MTA

märkinud KMS § 19 lg 1 ning § 20 lg-d 1 ja 10. MTA ei ole lähtunud KMS § 19 lg-st 3, vaid

on leidnud, et kaebajal on tekkinud Eestis käibemaksukohustus KMS § 19 lg 1 alusel seetõttu,

et tal on tekkinud Eestis käive, mis on ületanud kalendriaasta algusest 40 000 eurot.

KMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objekt käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille

tekkimise koht on Eesti. Käive tähendab KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt kauba võõrandamist või

teenuse osutamist ettevõtluse käigus. KMS § 2 lg 2 kohaselt on ettevõtlus isiku (sh välisriigi

juriidilise isiku vt ka KMS § 3 lg 1) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse

kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Teenuse käibe

tekkimise kohaks loetakse Eesti, kui teenust osutatakse Eestis registreeritud

maksukohustuslasele (KMS § 10 lg 1). Kauba käibe tekkimise kohaks on Eesti, kui kaup

toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis (KMS § 9 lg 1 p 1).

MTA on 22.03.2024 korralduses ja akt-teatises (dtl 650–670) ning vaidlustatavas otsuses ja

vastuses kohtule kirjeldanud, et MTA hinnangul on kaebaja aktiivne majandustegevus

tegelikult toimunud täiel määral Eestis ja sellest tulenevalt on kaebajal tekkinud käive Eestis,

mille maksukohustuslaseks registreerimise piirmäär on täitunud 2020. aastal juunikuus. MTA

tugineb seejuures sellele, et kaebajal puudus Tšehhis reaalne tegevuskoht, kaebaja aktiivne

majandustegevus toimub Eestis JMV Motors OÜ-ga samas tegevuskohas, sõidukid antakse

klientidele üle Eestis, kaebaja juhatuse liikmed ja osanikud on Eesti residendid, kaebaja

kliendid on Eesti juriidilised ja füüsilised isikud, kaebaja kliendilepingud on eestikeelsed ja

nendes on JMV Motors OÜ kontaktid, majandustegevuses osaleb aktiivselt ka JMV Motors

OÜ töötajaskond, kaebajal on kasutusel pangakonto Eestis. Kaebaja äriplaaniks oli algusest

peale soetada sõidukid Eesti klientide tarbeks, sõidukite registreering Tšehhi registris oli vaid

näilik ning edaspidi oli kaebajal plaan muuta oma ärimudelit selliselt, et sõidukid

võõrandatakse kohe lõppklientidele Eestis ning kaebaja tegutseb sisuliselt vahendajana (vt ka

MTA 2018. a kirjavahetus kaebaja juhatuse liikmega, dtl 1981–1983). Kaebaja tegelik

majandustegevus toimus Eestis ning järelikult tekkis kaebaja majandustegevusest ka käive

Eestis. Kaebaja majandustegevuse olemasolu Eestis on halduskohus analüüsinud ka

haldusasjas nr 3-23-2760 tehtud kohtuotsuses. Siinses asjas ei ole kaebaja esitanud tõendeid,

mis tingiksid vajaduse asuda teistsugusele seisukohale.

MTA on põhjendatult leidnud, et kaebajal tekkis Eestis käibemaksukohustuslasena

registreerimise kohustus, sest kaebaja majandustegevus toimus Eestis, kaebaja osutas esialgu

Eesti isikutele sõidukite renditeenust ning hiljem võõrandas juba Eestis olevad sõidukid Eesti

isikutele. Kaebajal tekkis seega käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus KMS §

19 lg 1 alusel ning sellest tulenevalt ei ole vajalik, et MTA tuvastaks kaebajal eraldi püsiva

tegevuskoha olemasolu KMS-i mõttes.

MTA ei ole seejuures kaebaja käibemaksukohustuse tuvastamisel tuginenud sellele, et on

varasemalt tuvastanud kaebajal püsiva tegevuskoha olemasolu tulumaksuseaduse mõttes, vaid

on sellele otsuses viidanud üksnes asjaolude kirjeldamise kontekstis kui kaebajaga seoses

4(8)

3-24-1534

eelnevalt toimunud menetlusele, milles leidis kinnitust, et kaebaja aktiivne majandustegevus

toimus tegelikult Eestis. Seega pole asjakohased ka kaebaja viited käibemaksudirektiivi

artiklile 44 ja rakendusmääruse nr 282/2011 artikli 11 lõikele 1 ning nende kohaldamisega

seotud Euroopa Kohtu praktikale. Puudub ka vajadus küsida eelotsust Euroopa Kohtult.

Isegi kui kaebaja maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tuvastamisel vajaks

eelnevalt määratlemist, kas kaebajal on tekkinud püsiv tegevuskoht käibemaksuseaduse

mõttes, nähtub MTA viidatud tõenditest, et püsiva tegevuskoha tekkimise kriteeriumid on

täidetud. MTA on kontrolli käigus veenvalt tuvastanud, et ehkki vormiliselt toimus kaebaja

tegevus nõnda, et kaebajale osutas teenust JMV Motors OÜ, tuleb nende kahe äriühingu

tegevust käsitleda sisuliselt siiski ühtsena. Kaebaja viidatud püsiva tegevuskoha kriteeriumi

saab lugeda täidetuks, sest selgelt oli kaebaja tegevusel Eestis püsiv iseloom ning kaebaja

kasutas enda tegevuses püsivalt JMV Motors OÜ personali- ja muid ressursse. Kaebaja

tegevust Eestis ei saa pidada üksnes haldusülesannete täitmiseks ja JMV Motors OÜ-d ei saa

pidada üksnes kaebaja agendina tegutsejaks, nagu väidab kaebaja. Sisuliselt tegutsesid

kaebaja ja JMV Motors OÜ Eestis ühtse majandusüksusena, sest nende tegevuskohad

langesid kokku, kaebaja kasuks tegutsesid JMV Motors OÜ töötajaid ning kaebaja kasutas

lepingutes klientidega ka JMV Motors OÜ kontaktandmeid.

Nõustuda ei saa kaebajaga, et kuivõrd väidetavalt on Eestis kõik tehingud pöördmaksustatud

Eesti tehingupoolte poolt, on sellega seoses kõik maksukohustused täidetud (st maksukahju ei

ole), ning kaebajal puudus kohustus ennast käibemaksukohustuslaseks registreerida. Pelgalt

asjaolu, et kaebaja on nihutanud käibemaksu deklareerimiskohustuse oma tehingupartneritele,

ei saa vabastada kaebajat Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustusest, kui

seadus seda selge sõnaga ette näeb. Nagu tuleneb ka kaebaja viidatud Euroopa Kohtu otsusest,

võib kaebaja ärimudeli valikut piirata siis, kui tehtavad tehingud on näilikud. Just sellise

olukorraga on siinsel juhul tegemist.

MTA poolt JMV Motors OÜ tegevuse korduv kontrollimine Eestis ei riku õigusselguse ja

õiguskindluse põhimõtet. Asjaolu, et MTA ei ole varem JMV Motors OÜ kontrollimisel „läbi

hammustanud“ kaebaja kasutatud tegelikku tehingute jada, ei tekitanud kaebajale õiguspärast

ootust, et tulevikus kaebaja osas MTA maksukohustust ei tuvasta.

MTA on taganud kaebajale õiguse olla ära kuulatud. Kaebaja käibemaksukohustuse kontroll

on välja kasvanud varem algatatud püsiva tegevuskoha tekkimisega seotud kontrollist ning

selle ja siinse menetluse käigus on MTA kaebajale korduvalt võimaldanud anda selgitusi.

MTA on kaebaja taotlusel lükanud vastuväidete esitamise tähtaega ka korduvalt edasi.

Kaebaja ei ole kohtumenetluse käigus viidanud, millised on need argumendid või tõendid, mis

jäid väidetava ärakuulamiskohustuse rikkumise tõttu esitamata ja mis võinuks tuua kaasa

vaidlustatud otsusest erinevad seisukohad.

Puudub vastuolu selles, et MTA on teinud kaebaja tagasiulatavalt maksukohustuslaseks

registreerimise otsuse olukorras, kus senini on lõpule viimata kaebaja maksukohustuste

kontrollimiseks algatatud menetlus ja maksuotsust ei ole tehtud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. JMV Real Estate s.r.o palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 19.02.2025

otsus, uue otsusega kaebus rahuldada ning küsida Euroopa Kohtult eelotsust kohalduvate EL

õigusnormide asjakohasuse ja eelduste kohta.

Halduskohus on jõudnud ekslikule seisukohale, et kaebaja käibemaksuõigusliku püsiva

tegevuskoha tuvastamine pole olnud asjas vajalik ja on põhistanud käibemaksukohustuslaseks

5(8)

3-24-1534

registreerimist KMS § 19 lg-ga 1, väites, et kaebaja käive on ületanud 40 000 eurot. KMS §

19 lg 1 näeb vältimatu eeldusena ette püsiva tegevuskoha olemasolu (KMS § 24 lg 2) – enne

kui pole tuvastatud püsiva tegevuskoha olemasolu, ei saa lugeda kaebaja käivet KMS § 19 lg-

st 1 tuleneva piirmäära ületavaks.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et püsiva tegevuskoha puudumisel oleks kohalduvaks normiks

välisriigi isiku poolt Eestis osutatava teenuse ja kauba müügi puhul KMS § 3 lg 4 p-d 2 ja 5,

mis näevad ette pöördmaksustamise kohustuse teenuse saaja või kauba ostja poolt, ilma et

teenuse osutajal või kauba müüjal tekiks registreerimiskohustus. See tähendab, et esmajärgus

tuleb eeldada, et maksustamisel kohalduvad kaebaja majandustegevusele KMS § 3 lg 4 p-d 2

ja 5. Kui kaebajal on Eestis käibemaksuõiguslik püsiv tegevuskoht, siis esiteks ei kohaldu

KMS § 3 lg 4 p-d 2 ja 5, kuna püsiva tegevuskoha olemasolu välistab nende kohaldamise ning

teiseks tuleb vaadata püsiva tegevuskoha käivet KMS § 19 lg 1 alusel.

Kohus on eksinud, et EL õigus asjas ei kohaldu. Rakendusmäärus nr 282/2011 on

otsekohalduv ning asjakohane, kuna KMS näeb selge sõnaga ette käibemaksuõigusliku püsiva

tegevuskoha olemasolu ühe eeldusena KMS § 19 lg 1 kohaldamisel. KMS ei näe ette

käibemaksuõigusliku püsiva tegevuskoha reegleid, seega tuleb sätete kohaldamisel lähtuda

EL õiguse kooskõlalisest tõlgendamisest koos KMS-i normidega, võttes arvesse ka Euroopa

Kohtu asjaomast kohtupraktikat. Eesti õiguses puudub norm, mis on käibemaksuõiguslik

püsiv tegevuskoht ja kuidas see tekib.

Halduskohtu otsuse põhjendused on vastuolus seadusega. Halduskohus leidis, et tehtud

tehingud on näilised ning seetõttu on EL õiguse kohaselt kaebaja tegevuse piiramine lubatav.

Halduskohus pole kontrollinud Euroopa Kohtu praktikas väljakujunenud kaheastmelist testi.

Siinses olukorras kuritarvituse põhimõte ei rakendu.

Vaidlustatav haldusakt on õigusvastane, kuna rikutud on maksustamise aegumistähtaega.

MKS näeb ette 3-aastase aegumistähtaja. Erandkorras on aegumistähtaeg 5 aastat, kuid selleks

tuleb tuvastada tahtlus, seda siinses asjas pole tehtud.

9. Maksu- ja Tolliamet palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

MTA 22.04.2024 otsuses on põhjalikult välja toodud faktilised asjaolud, mis kinnitavad

kaebaja majandustegevuse toimumist Eestis ning vajadust registreerida kaebaja alates

30.06.2020 käibemaksukohustuslasena.

KMS § 3 lg 4 p-e 2 ja 5 saab kohaldada ainult siis, kui teenust ei osutata püsiva tegevuskoha

kaudu. Siinsel juhul osutas kaebaja teenuseid ning müüs sõidukeid Eestis püsiva tegevuskoha

kaudu. See välistab pöördmaksustamise kohaldamise, sest tehingud on riigisisesed tehingud

Eestis püsiva tegevuskoha kaudu ning tegemist ei ole piiriüleste tehingutega. Halduskohus on

õigesti leidnud, et pöördmaksustamise normistik ei ole rakendatav, kuna tehingud ei olnud

kahe erineva liikmesriigi isikute vahelised piiriülesed tehingud, vaid Eestis toimunud tehingud

kohaliku püsiva tegevuskoha kaudu.

MTA ei nõustu kaebaja väitega, et pöördmaksustamine välistab registreerimiskohustuse. KMS

§ 19 lg 1 kohaselt on registreerimise kohustuse aluseks Eestis ületatud maksustatava käibe

künnis. Halduskohus leidis õigesti, et isegi kui pöördmaksustamist rakendati, ei vabasta see

isikut registreerimiskohustusest, kui seadusest tulenevad tingimused on täidetud.

Apellandi väide, mille kohaselt MTA otsus rikub MKS § 98 lg-s 1 toodud aegumistähtaega, ei

ole põhjendatud. Maksuhalduri otsus registreerimise kohta ei ole maksusumma määramise

otsus. Maksu määramise aegumistähtaega hinnatakse vajadusel eraldi maksuotsuse tegemisel.

6(8)

3-24-1534

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 201 lg 4).

11. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Asjas käib vaidlus selle üle, kas MTA-l oli KMS § 19 lg 1 (kuni 31.12.2024 kehtinud

redaktsioonis) alusel õigus registreerida kaebaja käibemaksukohustuslaseks tagasiulatuvalt

alates 30.06.2020.

13. KMS § 19 lg 1 sätestas, et kui isiku tehtavate KMS § 1 lg 1 p-des 1 ja 3 nimetatud

tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine ning ühendusesisene kaugmüük teisest

liikmesriigist Eestisse, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot,

tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena

registreerida. Kui isik ise avaldust ei esita, registreerib MTA isiku käibemaksukohustuslaseks

oma otsusega (KMS § 20 lg 10).

14. MTA on veenvalt näidanud, et kaebajal puudus Tšehhis reaalne tegevuskoht, tema aktiivne

majandustegevus toimus Eestis JMV Motors OÜ-ga samas tegevuskohas, sõidukid anti

klientidele üle Eestis, kaebaja juhatuse liikmed ja osanikud olid Eesti residendid, kaebaja

kliendid olid Eesti juriidilised ja füüsilised isikud, kaebaja kliendilepingud olid eestikeelsed ja

nendes on JMV Motors OÜ kontaktid, majandustegevuses osales aktiivselt ka JMV Motors

OÜ töötajaskond ja kaebajal on kasutusel pangakonto Eestis. Kaebaja osutas esialgu Eesti

isikutele sõidukite renditeenust ja hiljem võõrandas juba Eestis olevad sõidukid Eesti

isikutele. Kaebaja majandustegevus toimus seega Eestis. Halduskohus on õigesti leidnud, et

kaebajal tekkis käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus KMS § 19 lg 1 alusel ning

sellest tulenevalt ei ole üldjuhul vältimatult vajalik, et MTA tuvastaks kaebajal eraldi püsiva

tegevuskoha olemasolu KMS-i mõttes. Kaebaja viidatud KMS-i kommentaarid selgitavad

pigem KMS § 19 lg-te 1 ja 3 omavahelist suhet, mitte ei väida, et püsiv tegevuskoht on

käibemaksukohustuslaseks registreerimise eeltingimus. Püsiv tegevuskoht on oluline eeskätt

selleks, et otsustada, kas kohaldub KMS § 19 lg 1 või lg 3. Käibemaksudirektiivi art 214, mis

reguleerib käibemaksukohustuslaseks registreerimist, ei sea eeltingimuseks püsivat

tegevuskohta. Euroopa Kohtu praktika käsitleb püsiva tegevuskoha rolli üksnes teenuse

maksustamiskoha määramisel (vt nt C-605/12, p-d 42–43; käibemaksudirektiivi art 44). Seega

ei ole püsiva tegevuskoha olemasolu käibemaksukohustuslaseks registreerimise eeldus, aga

selguse huvides ja ebaõige maksustamiskoha kasutamise vältimiseks oli püsiva tegevuskoha

tuvastamine, nagu halduskohuski leidis, praegusel juhul kokkuvõttes siiski põhjendatud. MTA

viidatud asjaolud näitavad veenvalt, et kaebaja püsivaks tegevuskohaks oli Eesti.

Ringkonnakohus nõustub MTA ja halduskohtu põhjendustega neid kordamata.

15. Kuna vaidlus ettevõtlusega tegelemise ja püsiva tegevuskoha üle on fakti küsimus ning

puudutab eeskätt riigisisest õigust ja samas on direktiivi sätete tõlgendus kaebajaga

seonduvates küsimustes ilmselge ning riigisisest õigust seoses isiku maksukohustuslasena

registreerimisega on võimalik tõlgendada kooskõlas EL-i õigusega, puudub vajadus küsida

selle kohta Euroopa Kohtult eelotsust.

16. Kui maksumaksja maksukohustuslasena registreerimise tingimused on täidetud (KMS § 19

lg 1), siis kaebaja ei saa tugineda pöördmaksustamisele ega maksukahju puudumisele, et

vältida maksukohustuslasena registreerimise kohustust. Kuritarvituse puudumisega

seonduvaid väiteid saab kaebaja esitada maksu määramise menetluses.

7(8)

3-24-1534

17. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksukohustuslasena registreerimine on seotud

MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtajaga. Vaidlustatud MTA otsusega registreeriti

kaebaja maksukohustuslasena alates 30.06.2020. Menetluse eesmärgiks ei olnud kontrollida

kaebaja maksude arvestamise ja tasumise õigsusest ega määrata kindlaks tema

maksukohustust. Kuna MTA otsusega ei määratud ning sellega ei kaasne kaebajale vahetult

maksukohustusi (vt selle kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.07.2024 määrus asjas nr 3-24-

1534, p 11), siis ei ole praegusel juhtumil MKS § 98 normistik asjassepuutuv.

18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200

p 1) ning MTA ei ole menetluskulu nimekirja esitanud, jäävad apellatsiooniastme

menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)