2-23-15578/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Geidi Sile ja Marget Henriksen

Otsuse kuupäev

17.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15578

Tsiviilasi

H.B hagi B-Auto OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise

nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 16.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B-Auto OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

10 358,42 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) H.B (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Andrus Reidi

Kostja (apellant) B-Auto OÜ (registrikood 11388450),

lepinguline esindaja Kaili-Helena Bull

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16.10.2025 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsiooni-

menetluses 792 € ja mõista see summa kostjalt B-Auto OÜ-lt hageja H.B kasuks

välja. Kostjal tuleb nimetatud summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest

kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. H.B (hageja) esitas 03.11.2023 Harju Maakohtule hagi B-Auto OÜ (kostja) vastu kahju

10 072,09 € hüvitamise ja viivise nõudes. Nõue tugineb töövõtulepingu rikkumisel ja

lepingust taganemisel. Hageja väitel defekteeris kostja valesti hageja sõiduki (auto) algse

rikke, tegi hagejaga kooskõlastamata lisatöid ja kasutas remondis kulunud taaskasutatud

detaile, mille tulemusel muutus auto mootor kasutuskõlbmatuks ja tuli asendada.

1.1.

Hageja pöördus 30.08.2021 kostja remonditöökotta auto mootoririkke tõttu. Kostja

tuvastas ketiajami liigse kulumise ja esitas mootoriketi vahetuse hinnapakkumise summas

3269,08 €. Hageja nõustus, millega sõlmiti suuline töövõtuleping. Remondijärgsel

käivitamisel ilmnes auto mootoris võõrheli. Kostja tegi täiendavaid töid, millest ta hagejat ei

teavitanud, paigaldades mh kasutatud ja kulunud detaile. Hagejale anti auto üle 30.12.2021

koos arvega ketivahetuse eest, mis ei sisaldanud hiljem kostja algatusel tehtud tööde ja

varuosade nimekirja.

1.2.

Umbes 50 km sõidu järel tekkis mootoris taas rike. Auto pukseeriti kostja töökotta.

Kostja pakkus hageja kulul kasutatud mootori paigaldamist; millega hageja ei nõustunud.

Hageja saatis 09.03.2022 kostjale taotluse täiendavate tööde ja vahetatud varuosade loetelu

saamiseks, kuid vastust ei saanud. Auto ja eraldatud mootor viidi 28.04.2022 teise töökotta ja

15.05.2022 taganes hageja töövõtulepingust, keeldudes ühtlasi tasumast kostja arvet.

1.3.

Hageja tugineb asjatundja RP 22.05.2022 arvamusele, mille järgi kostja ei kontrollinud

ketivahetuse käigus väntvõlli liugelaagreid, kasutas mootori koostamisel kulunud varuosi ja

tema tehtud remont ei taganud mootori töökindlust.

1.4.

Hageja kahju koosneb järgnevast:

-

asjatundja tasu ja auto transport teise töökotta 600 €;

-

kasutatud asendusmootor 5200 €;

-

mootori vahetusega seotud remonditööd ja varuosad 1982,09 €;

-

karteripõhi 200 €;

-

asendussõiduki üürikulu 2090 €.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

2.1.

Esmane defekteerimine tehti tootja juhiste järgi ja tuvastati ajamiketi liigne kulumine.

Pärast keti vahetust ilmnenud müra tõttu mootorit kasutada ei saanud. Teistkordsel avamisel

selgusid asjaolud, mis lepingu sõlmimisel ei olnud teada. Need muutsid töö mahu ja

maksumuse oluliselt suuremaks ja tegid mootori taastamise ebaotstarbekaks. Kostja teatas

sellest hagejale ja soovitas mootor välja vahetada, kuid hageja keeldus. Kostja hinnangul ei

rikkunud ta lepingut, sest keti vahetus oli kirjeldatud rikke korral asjakohane töö, see tehti

kvaliteedinõudeid järgides ja kohase hinnaga.

2.2.

Kostja ei nõustunud RP järeldustega ja märkis, et tuvastamata on mootoririkke tegelik

algpõhjus. Kostja esitas asjatundja TT dokumentaalse ülevaate, mis kostja arvates lükkab

ümber RP järeldused. Hageja ei tõendanud mootori seisukorda enne auto toomist kostja

juurde. Arvestades auto vanust (üle 12 a), varasemaid hooldusvälpade ületamisi ja pikka sõitu

vananenud õliga, oli mootor juba enne töökotta toomist katki (auto saabus puksiiriga).

2.3.

Kahjunõue on ülepaisutatud. Kostja hinnakirja järgi maksab mootori vahetus 768 €,

kasutatud mootori turuhind on ligikaudu 4000 € ja hageja sõiduki turuväärtus on umbes 10

000 €. Karteripõhja vahetuse seost kostja tegevusega pole tõendatud. Asendusauto üürikulu

on ebamõistlikult suur, võrreldava auto tavaline kuutasu on 250–300 €. Lisaks osales auto

2 (5)

kindlustusjuhtumis, mille eest hüvitati hagejale sõiduki täielik turuväärtus – hagi rahuldamine

tooks kaasa kahju topelt hüvitamise.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 16.10.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja 9248,59 € ja viivise alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 ls 2

määras. Menetluskulud jäid kostja kanda ja maakohus määras kindlaks hagejale hüvitatava

summa 2 940,50 €, millelt kohustas kostjat tasuma viivist.

3.1.

Pooltel oli suuline tarbijatöövõtuleping hageja auto remondiks (VÕS § 635 lg-d 1 ja 4).

Kahjunõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1 alt 2 koostoimes §-dega 127 ja 128. Viivise

nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Asja lahendamiseks tuleb hinnata töö

lepingutingimustele vastavust tarbijatöövõtu kvaliteedistandardi järgi (VÕS § 641 lg 1, lg 2 p

5; § 77 lg 1).

3.2.

Kostja defekteeris auto mootori rikke valesti, tegi hagejaga kooskõlastamata täiendavaid

töid ja kasutas kulunud varuosi, mis viisid uue rikkeni. Puudus töös ilmnes vähem kui kuue

kuu jooksul pärast üleandmist, mistõttu eeldatakse selle olemasolu üleandmise ajal (VÕS §

642 lg 2). Töövõtulepingu rikkumine oli oluline ja hageja võis lepingust taganeda ilma

täiendavat tähtaega määramata, sest töö parandamine ebaõnnestus ja tarbijale kaasnesid

ebamugavused (VÕS § 116 lg-d 1 ja 2; § 647 lg-d 1–3). Kohus pidas veenvaks RP järeldusi,

mida ei lükka ümber TT dokumentaalsel ülevaatel põhinev arvamus. Hagejalt kui tarbijalt ei

saa nõuda mootori algse seisundi tõendamist. Kostjal oli endal võimalus mootori seisund

tuvastada ja üles märkida, mida ta ei teinud.

3.3.

Kahju ulatuse hindamisel lähtus kohus asja parandamise ja asendamise kulude reeglitest

(VÕS § 132 lg-d 1 ja 3). Mootori remont oleks olnud ebamõistlikult kulukas, mistõttu oli

mootori asendamine põhjendatud. Vastav vajalik kulu on 5200 € (mootor) ning 1982,09 €

(töö ja varuosad). Kostja väited odavama mootori ja tööde hinna kohta jäid tõendamata.

Asjatundja arvamus, mootori osandamine ja transport olid kahju väljaselgitamiseks vajalikud

kulud (VÕS § 128 lg 3). Samuti oli kostja tegevusest tingitud karteri põhja vahetus (200 €).

Asendussõiduki kulud mõistis kohus välja üksnes mõistliku kestusega remondi aja eest, võttes

arvesse hageja säästu (VÕS § 132 lg 4) – nii kujunes selles osas põhjendatud summa 1266,50

€. Asjakohane ei ole kostja väide topelthüvitise kohta seoses kindlustusjuhtumiga.

Kindlustushüvitis ei ole seotud mootoririkkega ja selle arvelt ei ole alust vähendada kostja

vastutust (VÕS § 127 lg 5 ei rakendu).

3.4.

Kuigi hagi rahuldatakse 92% ulatuses, on hageja 8000 € suuruse kompromissettepaneku

järgi kohane jätta menetluskulud täielikult kostja kanda (TsMS § 163 lg 2). Hageja tasus

riigilõivu 840 € ja tema esindajakulu oli 2100,50 € (21,5 t tasumääradega 95 € ja 99 €). Need

kulud on vajalikud ja põhjendatud. Menetluskuludelt mõistis kohus hageja taotlusel välja

viivise alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni (TsMS § 177 lg 4).

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse hagi rahuldamise osas

tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja

heidab maakohtule ette otsuse ebapiisavat põhjendamist ja asjaolude ekslikku tuvastamist:

-

kostja selgituse põhjal tulnuks tuvastada, et kostja kooskõlastas kõik tööd hagejaga

suuliselt ja see on piisav;

-

vaidlustatud otsus on rajatud ainult RP järeldustele, mida kohus käsitles kui eksperdi

arvamust;

-

maakohus jättis hindamata TT arvamuse, auto hooldusajaloo, mootorikettide

remondijuhendi ja tehase tööjuhendi;

3 (5)

-

arvestamata jäi auto loomulik kulumine ja varasemad hooldusvead, tervikuna tuvastas

kohus ekslikult nagu oleks mootori rikke põhjustanud kostja tegevus.

5. Hageja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest osas, mida ei ole kaebusega vaidlustatud (TsMS § 652 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu õigusliku kvalifikatsiooni ja põhjendustega ega korda

neid TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7.1.

Ekslik on kostja arusaam, et maakohus saanuks vaidlusaluseid asjaolusid tuvastada

kostja seletuse põhjal. Hagimenetluses ei ole poole seletus kohane tõend (TsMS § 229 lg 2 ls

1).

7.2.

Maakohus ei omistanud RP arvamusele liigset kaalu ega käsitlenud seda eksperdi

arvamusena. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole

kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2). Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte

kokkuleppeid tõendamise kohta (TsMS § 232 lg 1). Maakohtu põhjendused on kooskõlas

neist sätetest tulenevate reeglitega. Maakohus põhjendas jälgitavalt ja arusaadavalt, kuidas RP

järeldustest tuleneb, et kostja rikkus pooltevahelist töövõtulepingut.

7.3.

Töövõtulepingu kohaselt on töövõtja põhikohustus saavutada kokkulepitud tulemus.

Selle saavutamise riski kannab üldjuhul töövõtja (RKTKo 05.04.2023, 2-20-1836/55, p 13).

Maakohus tuvastas õigesti, et poolte lepingus kokku lepitud tulemust (auto mootoririkke

parandamine) kostja ei saavutanud. Seetõttu polnud maakohtul vaja hinnata mootorikettide

remondijuhendit ega tehase tööjuhendit. Ühtlasi on õige ja kooskõlas asjas kogutud tõenditega

maakohtu järeldus, et kostja põhjustas oma tegevusega mootori järgmise rikke, mille

tulemusel tuli mootor asendada.

7.4.

Ainetu on kaebuse väide TT arvamuse hindamata jätmise kohta. Maakohus põhjendas

vaidlustatud otsuse p-s 16 asjakohaselt, et TT ei tutvunud auto mootoriga, vaid rajas

järeldused ainult dokumentidele. Lisaks ei ole TT võtnud arvesse kostja täiendavaid töid

pärast mootoris võõrheli tekkimist. Neil kaalutlustel leidis maakohus õigesti, et vastuolude

tõttu kahe asjatundja arvamuses ei saa mõlemaga arvestada.

7.5.

Auto hooldusajaloo kohta märkis maakohus vaidlustatud otsuse p-s 15 sisuliselt, et

kostjale auto üleandmisel selle mootori seisukorra jäädvustamata jätmise tõttu ei saa hageja

kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid tuletada varasema hooldusega seotud asjaoludest.

Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Sel juhul ei olnud aga enam vaja hinnata

varasema hooldusega seotud tõendeid ega käsitleda auto mootori loomulikku kulumist.

7.6.

Menetluskulude jaotamisel kohaldas maakohus TsMS § 163 lg 2 õigesti. Kulude suurust

kaebusega ei vaidlustata.

8. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

9. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 792 € hüvitamist, mis

on tasu 8 t õigusteenuse eest tasumääraga 99 €/t (käibemaksu ei lisandu). Kostja ei esitanud

kuludele vastuväiteid. Nimekirjas märgitud toimingud on vajalikud ja põhjendatud, sh

4 (5)

kaebusele vastuse koostamine 5 t ja täiendava seisukoha koostamine 3 t. Esindaja tunnitasu

määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse

kuluna 792 € (= 8 t × 99). Vastavalt hagiavalduses sisalduvale taotlusele ja TsMS § 177 lg-le

4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab

kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)