2-22-1854/179 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Geidi Sile ja Marget Henriksen

Otsuse kuupäev

17.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-1854

Tsiviilasi

R-Group Baltic OÜ hagi X vastu leppetrahvi ja

viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 24.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

R-Group Baltic OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

0 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) R-Group Baltic OÜ, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Marika Mugur

Kostja (vastustaja) X, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tõnu Tuulas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24.10.2025 otsus osas, milles 50% menetluskuludest

jäi hageja kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta eelmises lauses

viidatud kulud kostja kanda. Ülejäänud osas on sama otsus jõustunud.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Harju Maakohtu menetluses oli R-Group Baltic OÜ (hageja, tööandja) hagi X (kostja,

töötaja) vastu konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise eest leppetrahvi 100 000 € ja viivise

nõudes. Töötaja vaidles nõudele vastu.

2. Maakohtu menetluses arutati kompromissi. Arutelu tulemusel oli hageja nõus kokku-

leppega, et kostja maksab talle 45 000 €. Kostja sellega ei nõustunud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 24.10.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 50 000 €, viivise 1161,64 € ja viivise alates

04.02.2022 leppetrahvi summalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras, kuid mitte üle põhinõude

summa. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel nii, et 50% neist jäi

kummagi poole kanda, põhjendades seda hagi osalise rahuldamisega. Maakohus otsustas

määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada

menetluskuludest 50% tema kanda jätmise osas ja panna need kulud samuti kostja kanda.

Teise võimalusena taotleb hageja muuta kulude jaotuse proportsiooni, suurendades kostja

kanda jäävate kulude protsenti, või jätta kulud (vaidlustatud osas) poolte endi kanda. Eelkõige

heidab hageja maakohtule ette TsMS § 163 lg 2 kohaldamata jätmist.

5. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles 50% maakohtu menetluskuludest

jäi hageja kanda, ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab need kulud kostja kanda (TsMS

§ 657 lg 1 p 2). Kaebus rahuldatakse ja ringkonnakohtu kulud jäävad samuti kostja kanda.

7. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult hageja ja sedagi üksnes kulude jaotuse osas. Nõuete

sisulise lahendamise ja 50% kulude kostja kanda jätmise osas on maakohtu otsus TsMS § 456

lg 4 ls 2 alusel edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus saab kontrollida, kas esineb alus

jaotada menetluskulud hagejale soodsamalt.

8. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul tuleb kulud jaotada TsMS § 163 lg

2 alusel, jättes need kõik kostja kanda.

8.1.

Vaidlustatud otsus ei ole menetluskulude jaotuse osas piisvalt põhjendatud, millega

maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Hagi osalise rahuldamise korral näeb TsMS

§ 163 lg 1 ette mitu erinevat alternatiivi, mille hulgast tehtavat valikut peab kohus

põhjendama. Lisaks käsitleb ka TsMS § 163 lg 2 hagi osalise rahuldamise teatavat eri

olukorda, mis kuulub samuti nende võimaluste valikusse, mida kohus kulude jaotamisel

kaalub. Viidatud valikute seast teeb kohus diskretsioonil põhineva otsuse, mis ei saa aga olla

meelevaldne ega tohi jääda põhjendamata.

8.2.

Eelmises punktis kirjeldatud puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. TsMS § 163 lg

2 käsitleb olukorda, kus üks pool nõustus asja lahendamisega kompromissiga sarnastel

tingimustel võrreldes sellega, nagu asi lõpuks lahendati kohtuotsusega. See tingimus on

käesoleval juhul täidetud. Hageja pakkus kompromissi summas 45 000 € (dtl 434) ja

toimikust ei nähtu, et kostja oleks sellaga nõustunud. Vaidlustatud otsus oli hagejale asja

sisulise lahendamise osas soodsam, sest kostjal tuli maksta otsuse päeva seisuga 70 981,74 €

(= 50 000 + 1161,64 + 19 820,10). Kohtuotsuse tulemust vaadates olnuks TsMS § 163 lg 2

kohaldamiseks piisav ka hageja algne kompromissi ettepanek 60 000 € (dtl 431).

2 (3)

8.3.

Asjas ei esine erilisi põhjuseid, jätta TsMS § 163 lg 2 kohaldamata. Põhjendatud ei ole

kostja arusaam, et hageja nõude vähendamata jätmine takistab viidatud sätte rakendamist.

Kompromissi pakkumine ei tähenda, et pool peaks oma menetluslikku positsiooni muus osas

muutma.

8.4.

Kokkuvõttes tuleb maakohtu menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda.

Samal alusel ja viisil jaotuvad ka apellatsioonimenetluse kulud.

9. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast lahendi

jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

10. Kuigi ringkonnakohus muudab maakohtu otsust osaliselt, pole vaja koostada kehtiva

resolutsiooni terviklikku sõnastust, sest TsMS § 173 lg 1 ls 2 kohaselt sisaldab tänase otsuse

resolutsiooni p 3 niigi kõigi menetluskulude jaotust. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud

(vt eespool p 7).

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)