2-25-18778/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. aprill 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-18778

Tsiviilasi

K.W hagi O.Y vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2783,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.W (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja O.I (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja Maia Ploom

Kostja: O.Y (isikukood XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.W hagi O.Y vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista O.Y-lt elatis K.W kasuks järgmiselt:

2.1. 1020,75 eurot 6. novembri 2025 kuni 30. aprilli 2026 eest;

2.2. 175 eurot kuus alates 1. maist 2026 kuni K.W täisealiseks saamiseni 16. jaanuaril

2039.

3. Jätta hagiavaldus rahuldamata osas, milles K.W palub O.Y-lt välja mõista elatis pikema

perioodi eest ja suuremas summas kui märgitud resolutsiooni punktis 2.

4. O.Y-l tasuda elatis O.I pangakontole EE981010011879441222 hiljemalt iga kuu 15.

kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on K.W (hageja) 6. novembri 2025 hagiavaldus (täiendatud

23. novembril 2025) O.Y (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks miinimumsummas

alates 1. septembrist 2025.

Hageja vanemad on O.I (hageja seaduslik esindaja) ja kostja. Hageja elab alates 2025.

aasta maikuu lõpust hageja seadusliku esindaja juures ning on tema täielikul

ülalpidamisel. Kohus kinnitas 4. augustil 2025 kokkuleppe ema ja lapse suhtluskorra

kohta. Kokkuleppe kohaselt viibib laps alates 1. septembrist 2025 ema juures

paarisnädalate neljapäevast pühapäevani.

Hageja seaduslik esindaja tasub kõik hagejaga seotud kulud. Hageja minimaalsed

igakuised kulud on: eluasemekulud (hageja osa üürist) 250 eurot, kommunaalkulud 60

eurot, toidukulud 150 eurot, transpordikulud 50 eurot, hügieen ja tervis 20 eurot, riided ja

jalanõud 50 eurot, mänguasjad ja arendustegevus 30 eurot, lasteaia ja huvitegevuse kulud

150 eurot, kokku 760 eurot kuus.

Hageja seadusliku esindaja töötasu on umbes 2300 eurot kuus. Töötasule lisandub

perehüvitis 80 eurot. Hageja seaduslikul esindajal puudub kinnisvara, tema sõiduauto

väärtus on 1500 eurot ning muu märkimisväärne vara puudub.

Hageja seaduslik esindaja on pöördunud kostja poole, et ta osaleks lapse ülalpidamisel,

kuid kostja on keeldunud.

Hageja palub alates 1. septembrist 2025 kuni 31. oktoobrini 2025 kostjalt välja mõista

elatis 603,48 eurot ning alates 1. novembrist 2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni

igakuiselt 301,74 eurot (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub

iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis tuleb tasuda hageja

seadusliku esindaja pangakontole XXX hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks.

Hageja palub arvestada, et kostja varjab oma tegelikke sissetulekuid - ta ei esita oma

Revolut Bank UAB kontoväljavõtet, mida ta kasutab müügitulu varjamiseks.

2. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja selgitab, et tal puudub kinnisvara ja isiklik

transpordivahend. Kostja töötasu oli septembris 2025 703,24 eurot. Alates 30. augustist

2025 on kostja viibinud tööõnnetuse tõttu haiguslehel. Kostja on saanud Tervisekassalt

haiguslehe alusel 482,70 eurot, lisaks töövõimetuse tõttu 307 eurot ja perehüvitist 80

eurot. Kostja minimaalsed igakuised kulud hagejaga seoses on: toidukulu (6 päeva) 70

eurot, eluasemekulu (lapse osa üürist, 6 päeva) 100 eurot, kommunaalkulud (lapse osa, 6

päeva) 30 eurot, transpordikulu 50 eurot, hügieen ja tervis 10 eurot, riided ja jalanõud 50

eurot, mänguasjad 15 eurot, huvitegevuste kulud 30 eurot, kokku 355 eurot.

2

Kohtuistungil 19. jaanuaril 2026 selgitas kostja, et tal on ka teine alaealine laps. Kostja

on jätkuvalt haiguslehel ning ei tea, millal tema tervislik seisund paraneb ning ta tööle

naaseb. Kostja peab võib-olla tervise tõttu töölt lahkuma. Kostjal on tuvastatud osaline

töövõime. Kostja ei ole nõus maksma hagejale elatiseks üle 150 euro kuus.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 alusel on

ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 I lause kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 100 lg 2 I

lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

5. 16. jaanuaril 2021 sündinud K.W (hageja) vanemad on O.I (hageja seaduslik esindaja) ja

O.Y (kostja) (sünni tõend, dtl 7). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vanemate kooselu on

lõppenud ning hageja elab alates 2025. aasta maikuu lõpust hageja seadusliku esindaja

juures. Tartu Maakohtu 4. augusti 2025 kohtumäärusega (dtl 9-11) kindlaksmääratud

suhtluskorra järgi viibib hageja alates 1. septembrist 2025 kostja juures paarisnädalate

neljapäevast pühapäevani. Ema võtab lapse neljapäeval lasteaiast pärast lõunaund. Isa

tuleb lapsele ema elukohta järele pühapäeval hiljemalt kell 18.30. Kostja on oma

kirjalikus seisukohas (dtl 27-28) toonud välja lapse kulud tema juures kuuel päeval kuus.

Kohus järeldab nii kindlaksmääratud suhtluskorrast kui kostja vastusest, et suhtluskorra

alusel viibib hageja kostja juures aasta jooksul keskmiselt kuus ööpäeva kuus.

6. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos,

rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei

osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu

24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13; 8. jaanuari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18-

19).

7. Pooled ei vaidle, et kostja ei maksa hageja ülalpidamiseks hageja seaduslikule esindajale

elatist. Hageja seadusliku esindaja ja kostja 25.-26. novembri 2025 e-kirjavahetusest (dtl

310-311) nähtub, et hageja vanemad on arutanud hageja ülalpidamiseks elatise maksmist,

seejuures on kostja imestanud, miks on kohtusse hagi esitatud, kui omavahelise

kokkuleppe alusel pidi kostja tasuma 200 eurot nende kahe kuu eest, kui kostja K.W-d ei

võtnud. Kostja ja hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest (dtl 42-160, korduv

161-279, 280-289) ei nähtu, et kostja oleks hageja ülalpidamiseks hageja seaduslikule

esindajale üldse ülekandeid teinud. Eeltoodust järeldub, et kostja on rikkunud alaealise

lapse ülalpidamise kohustust ning temalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista.

8. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Ülalpidamise ulatus

määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas tagasiulatuvalt

alates 1. septembrist 2025, s.o tagasiulatuvalt kaks kuud enne hagi esitamist. Kuna hageja

3

nõuab elatist miinimummääras, ei ole hagejal kohustust tõendada hageja vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust.

9. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates 1.

aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 oli elatise baassummaks 282,31 eurot. PKS § 101 lg

4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. 1. aprillil 2025

Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi

keskmiseks brutokuupalgaks 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot. Liites selle summa

baassummale, moodustub 341,74 eurot. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse,

et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Hageja seadusliku esindaja ja

kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõtted ei kajasta peretoetuste tasumist, kuid

hagiavaldusest nähtuvalt sai kuni hagi esitamiseni peretoetusi kostja. Hagiavalduse

kohaselt tegi hageja seaduslik esindaja avalduse peretoetuse temale maksmiseks ning

seetõttu hageja nõude suurust ei muuda. Kohus lähtub seega sellest, et vähemalt alates

hagiavalduse esitamisest 6. novembrist 2025 laekub hageja lapsetoetus 80 eurot hageja

seaduslikule esindajale. Eemaldades elatise summast 341,74 eurost pool lapsetoetuse

määra 40 eurot, moodustub 301,74 eurot. Tulenevalt PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga. Suhtluskorra alusel veedab hageja kostja juures aasta jooksul keskmiselt kuus

ööpäeva kuus ning elatise summa sellest ei muutu. PKS § 101 alusel arvutatud elatise (nn

miinimumelatise) summaks perioodil 1. novembrist 2025 kuni 31. märtsini 2026

moodustub seega 301,74 eurot kuus.

Alates 1. aprillist 2026 kuni 31. märtsini 2027 on elatise baassummaks 295,86 eurot. 1.

aprillil 2026 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli eelneva kalendriaasta Eesti

Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 2092 eurot, millest 3% on 62,76 eurot. Liites selle

summa baassummale, moodustub 358,62 eurot. Eemaldades summast 358,62 eurot pool

lapsetoetuse määra 40 eurot, moodustub 318,62 eurot. PKS § 101 alusel arvutatud elatise

summaks perioodil 1. aprillist 2026 kuni 31. märtsini 2027 moodustub seega 318,62

eurot kuus.

10. Kuigi hageja nõuab elatist miinimummääras, on kostja seisukohal, et tal ei ole võimalik

elatist sellises summas tasuda. Kostja pidas 19. jaanuari 2026 kohtuistungil võimalikuks

maksta elatist 150 eurot kuus (dtl 38). Kohus tõlgendab kostja seisukohta taotlusena

vähendada elatist 150 euroni kuus.

11. Elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et

elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse

olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p

10). PKS 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles

ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

4

vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski

vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks

põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine

laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on lisaks hagejale teine alaealine laps; kohtuistungil

avaldatu kohaselt on kostjal teine laps, kes on 1 aasta ja 8 kuud vana (dtl 37). Pooled ei

vaidle ka selle üle, et kostjal on tuvastatud osaline töövõime (kohtuistungi protokoll, dtl

38; Eesti Töötukassa otsus, dtl 290-293). Kostja tugineb elatise vähendamist taotledes

seega sellele, et 1) tema tervis ei võimalda tal töötada ja tema majanduslik olukord ei

võimalda maksta elatist miinimummääras, tal on tuvastatud osaline töövõime; 2) kostjal

on lisaks hagejale ülalpidada teine alaealine laps, kes hagi rahuldamise korral osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

12. Iseenesest on õige, et ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes tuleb PKS §

102 ja § 105 lg 3 järgi arvestada ka tema varalist seisundit. PKS § 105 lg 3 alusel

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus

on korduvalt leidnud, et tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda

ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt

Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on kohustatud

lapse ülalpidamiseks vajalik vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning

vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike

vahendite saamiseks (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-id

21.3.-21.4.).

13. Kostja 8. detsembri 2025 vastusest nähtuvalt oli tema töötasu septembris 2025 703,24

eurot, kuid alates 30. augustist 2025 on ta tööõnnetuse tõttu viibinud haiguslehel; tema

sissetuleku moodustab Tervisekassa poolt makstav haiguslehe raha 482,70 eurot,

töövõime toetus 307 eurot ja perehüvitis 80 eurot (dtl 28). Kostja väitel on tema igakuine

sissetulek seega 869,70 eurot. Kostja väitel puudub tal isiklik kinnisvara ja sõiduvahend

(dtl 28), hageja ei ole seda väidet vaidlustanud.

Kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõte perioodi 5. jaanuar 2025 kuni 28.

jaanuar 2026 kohta (dtl 280-289) ei kajasta ühtki töötasu makset, samuti mitte

Tervisekassa makseid summas 482,70 eurot ega perehüvitise makseid summas 80 eurot,

mis järelikult laekuvad kostja kontole, mille väljavõtet ei ole kohtule esitatud, või kellegi

teise kontole. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud oma Revolut Bank UAB

kontoväljavõtet ega tõendit selle konto sulgemise kohta. Seega ei oma kohus kostja

esitatud tõendite alusel täielikku ülevaadet tema rahalistest vahenditest.

Kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja saab Eesti Töötukassalt igakuiselt

töövõime toetust, mis viimase kuue kuu keskmisena (august 2025 – jaanuar 2026) oli

304,01 eurot kuus (1824,07 : 6). Lisaks on kostja sissetulekuks olnud küllalt sagedased

ülekanded eraisikutelt erinevates (kuid pigem väikestes) summades, üksikud sissemaksed

pangaautomaadist ning alates oktoobrist 2025 tagastus kohtutäitur Oksana Kutšmeilt

keskmiselt 458,52 eurot kuus (1834,07 : 4). Kohus leiab, et ülekandeid eraisikutelt ja

5

sissemakseid pangakontole ei tule arvestada kostja sissetuleku hulka, kuna need on olnud

ebaregulaarsed ja valdavalt ka ebaolulises suuruses. Kohus ei arvesta sissetuleku hulka,

mille arvelt kostja saab hagejat ülal pidada, ka lapsetoetust 80 eurot, mis on

sihtotstarbeliselt mõeldud kostja teise lapse ülalpidamiseks. Kostja vastuse ja kostja

pangakonto andmete alusel tuvastab kohus, et kostja vastuse esitamise hetke, s.o 8.

detsembri 2025 seisuga oli kostja sissetulek ca 1245,23 eurot kuus (haigushüvitis 482,70

eurot + töövõime toetus 304,01 eurot + makse kohtutäiturilt 458,52 eurot).

Eesti Töötukassa 27. novembri 2025 otsusega (dtl 290-293) on tõendatud, et kostjal on

tuvastatud osaline töövõime ning temale makstakse ka perioodil 31. detsembrist 2025

kuni 30. detsembrini 2026 töövõimetoetust. Töövõimetoetuse seaduse § 13 lg 1, lg 2 p 1,

§ 14 lg 1 ja lg 2 järgi on alates 1. aprillist 2026 osalise töövõimega isikute toetuse suurus

13,0473 eurot päevas, s.o keskmiselt 391,42 eurot kuus (30-päevase kalendrikuu korral).

Kostja teatas kohtule 25. märtsil 2026, et ta ei käi enam ametlikult tööl ja tema ainuke

sissetulek on töövõimetus (dtl 320). Kostja ei esitanud oma väite kinnitamiseks ühtki

tõendit. Kui eeldada, et kostja ei saa enam haigushüvitist ega töötasu ning ka maksed

kohtutäiturilt peaksid lõppema, on kostja garanteeritud sissetulekuks alates maist 2026 ca

391,42 eurot kuus.

Kuna kostjal on tuvastatud osaline töövõime, eeldab kohus, et kostja on osalise

koormusega võimeline tööd tegema ning töist tulu teenima. Kostja ei ole vaatamata kohtu

selgitustele (dtl 39) esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tema tervislik seisund ei

võimalda tal üldse tööd teha. Kostjal on põhiharidus ja varasem töökogemus hooldajana

(dtl 37), mis võimaldavad tal tööturul kandideerida ning sissetulekut teenida.

14. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja töötasu alates septembrist 2025 ca

2300 eurot kuus (dtl 21) ning see leiab kinnitust ka hageja seadusliku esindaja

pangakonto väljavõttest (42-160, korduv 161-279). Hageja seadusliku esindaja

pangakonto väljavõttest nähtuvalt on tema viimase kuue kuu keskmine töötasu olnud

2232,06 eurot kuus (13 392,36 : 6). Lisaks töötasule on hageja seadusliku esindaja

pangakontole tehtud arvukalt ülekandeid eraisikutelt, sissemakseid pangaautomaadist ja

mõnel korral on hageja seaduslikule esindajale makstud ka sõidukompensatsiooni. Kuna

kohus ei arvestanud kostja puhul ülekandeid eraisikutelt ning sissemakseid

pangaautomaadist sissetuleku hulka, lähtub kohus hageja seadusliku esindaja puhul

samast põhimõttest. Kohus ei arvesta ka sõidukompensatsiooni hageja seadusliku

esindaja sissetuleku hulka, kuna see on mõeldud kuluhüvitiseks, mitte tasuks.

Hagiavalduse kohaselt pole hageja seaduslikul esindajal kinnisvara ning tal puudub muu

märkimisväärne vara peale sõiduauto, mille turuväärtus on ca 1500 eurot (dtl 21); kostja

ei ole sellele vastuväiteid esitanud.

15. Eeltoodust nähtub kohtule, et hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek oli

hagiavalduse hetkel kostja omast ca 1000 euro võrra kõrgem ning olukorras, kus kostja

sissetulek koosneb ainult töövõimetoetusest summas 391,42 eurot, on hageja seadusliku

esindaja sissetulek kostja omast ca 5,7 korda suurem. Seega on hageja seaduslikul

esindajal võimalik hageja ülalpidamisse rohkem panustada kui kostjal.

16. Kohus arvestab kostja osalist töövõimet, sellest tulenevat piirangut sobiva töö leidmisel ja

majanduslikku kitsikust mõjuva põhjusena elatise väljamõistmisel miinimummäärast

väiksemas summas. Samuti arvestab kohus teise alaealise lapse olemasolu mõjuva

põhjusena elatise väljamõistmisel miinimummäärast väiksemas summas. Kostja

majanduslikku seisu arvestades on kohus seisukohal, et hagejale alammääras elatise

väljamõistmise korral osutuks kostja teine alaealine laps varaliselt vähem kindlustatuks.

Kohus vähendab PKS § 102 lg 2 alusel kostjalt väljamõistetava elatise summat 175

6

euroni kuus. Kohus ei pea võimalikuks elatist rohkem vähendada, sest siis ei ole enam

hageja minimaalne toimetulek tagatud. Kostjal tuleb hageja ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks teha kõik endast olenev (nt leida sobiv töö, mida tema osaline

töövõime võimaldab).

17. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest, s.o 6. novembrist 2025 kuni hageja

täisealiseks saamiseni 175 eurot kuus.

18. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Erisätete puudumise tõttu tuleb elatist

tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest.

Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2025.

Vaidlust ei ole selles, et alates 2025. a maikuu lõpust elab hageja isa juures ning kostja ei

ole teda ülal pidanud.

Riigikohus on oma lahendites leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud

õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui

õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et

ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta

ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest,

mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks

kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt

ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid

selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Tagasiulatuvalt elatise

nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida

eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid

vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat

ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4.

detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11-12, 14; Riigikohtu 25. mai 2016

otsus tsviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19-20).

Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et kostja viitab oma 25. novembri 2025 e-

kirjas kokkuleppele tasuda elatiseks 200 eurot (dtl 310-311). Kohtule esitatud e-

kirjavahetusest ei ole võimalik teha järeldust, kas seda kokkulepet arutati enne kohtusse

pöördumist 6. novembril 2025 või hiljem. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta

on enne hagiavalduse esitamist nõudnud kostjalt järjepidevalt elatise tasumist.

Hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodi 1. september 2025 kuni 5. novembri 2025 eest

on kokku 379,15 eurot (septembri eest 175 eurot + oktoobri eest 175 eurot + novembri 5

päeva eest 29,15 eurot). Kohus leiab, et 379,15 euro suuruse tagasiulatuva elatise nõude

täitmine paneks praegu kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kuna tal tuleb

oma väheste rahaliste vahendite juures niigi leida võimalus, et tasuda alates hagi

esitamisest sissenõutavaks muutunud ning edasiulatuvat elatist. Hageja toonased

vajadused ei erine praegustest. Kostja ülalpidamisvõime oli septembris ja oktoobris 2025

parem kui praegu, sest siis sai kostja veel haigushüvitist. Praeguseks on kostja sõnul tema

ainsaks sissetulekuks töövõimetoetus. Seetõttu on kohus seisukohal, et elatise

tagasiulatuv väljamõistmine perioodi eest enne hagiavalduse esitamist, ei ole põhjendatud

ning hagiavaldus tuleb selles ulatuses jätta rahuldamata.

19. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus mõistab seega

elatise välja alates 6. novembrist 2025 kuni 30. aprillini 2026 1020,75 eurot (novembri 25

7

päeva eest 145,75 eurot + detsember 175 eurot + jaanuar 175 eurot + veebruar 175 eurot

+ märts 175 eurot + aprill 175 eurot) ning alates 1. maist 2026 175 eurot kuus kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

20. Kohus määrab kindlaks ka otsuse täitmise korra. Hageja on palunud elatise tasuda hageja

seadusliku esindaja pangakontole EE981010011879441222 iga kuu 15. kuupäevaks (dtl

4). Kostja ei ole otsuse täitmise korra taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et

taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja taotluse ning kohustab kostjat tasuma

elatise hageja seadusliku esindaja pangakontole EE981010011879441222 iga kuu 15.

kuupäevaks.

21. Kohus jätab otsuse tegemisel tõendina arvestamata hageja poolt esitatud konto väljavõtte

lastaiaarvete tasumise kohta (dtl 12-13), kuna hagejal ei olnud vajadust oma kulusid

tõendada ning antud asjaolu üle ei ole vaidlust.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg

1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

8