2-25-10089/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10089

Tsiviilasi

Bondora AS hagi P.H

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluse uuendamine, hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Bondora AS, registrikood 11483929; lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg;

kostja P.H , isikukood XXX; pankrotihaldur H.N.

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-10089.

2. Jätta Bondora AS hagi P.H vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Bondora AS (hageja) esitas 26. juunil 2025 Pärnu Maakohtule hagi P.H (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus edastas hagi kohtualluvusel Harju Maakohtule 9.

septembril 2026. 20. oktoobril 2025 võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ning kohustas

kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, 1. detsembril 2025

edastas Harju Maakohus asja kohtualluvusel menetlemiseks Tartu Maakohtule.

2. Kostja esitas 4. veebruaril 2026 kohtule taotluse menetluse peatamiseks maksejõuetusavalduse

esitamise tõttu. Kohus peatas menetluse 5. veebruaril 2026.

3. 16. aprillil 2026 esitas pankrotihaldus H.N kohtule P.H pankrotiteate, mille kohaselt Tartu

Maakohus kuulutas 15. aprilli 2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-19295 välja P.H pankroti 15.

aprillil 2026 kell 16.30 ja nimetas pankrotihalduriks H.N.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või

peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse

peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks TsMS § 361 lg

3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 järgi jätkub

uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

5. Kostja pankrotihaldur esitas 16. aprillil 2026 kohtule teate kostja pankroti väljakuulutamisest 15.

aprillil 2026 kell 16.30. Seega on ära langenud menetluse peatamise alused. Lähtudes eeltoodust

ning juhindudes TsMS § 361 lg-st 1, uuendab kohus peatatud menetluse.

6. TsMS § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui

enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või

kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale,

mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja

arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine

kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus

väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 43 lg 2 lähtub põhimõttest, et võlgniku

pankroti väljakuulutamise järgselt lahendatakse võlausaldajate nõudeid puudutavad vaidlused

pankrotiseaduses sätestatud korras toimuvas nõuete tunnustamise menetluses.

7. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on alanud enne kostja pankroti väljakuulutamist.

Kohtumenetluse esemeks on varaline nõue kostja vastu ning kostja suhtes on välja kuulutatud

pankrot 15. aprillil 2026 kell 16.30. Kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas otsust teinud, jätab

kohus hagi PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 järgi

pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab hageja oma nõudeõigust teostada

pankrotimenetluse raames.

8. PankrS § 43 lg 3 sätestab, et kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud

määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on

pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

9. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus

tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

10. PankrS § 431 lg 3 järgi kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata,

jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Tegemist on

erinormiga menetluskulude jaotamise kohta, mis annab kohtule kaalutlusruumi otsustada teisiti

vastavate asjaolude olemasolul (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr

2-21-118175, p 11). Kohus on seisukohal, et õige ja õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte

endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt

kindlaks määrata.

11. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus taotleda hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist

(TsMS § 150 lg 1 p 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik