2-25-21443/5 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2026, Rapla

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Tsiviilasja number

2-25-21443

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi QQ vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

886,17 eurot

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja KK

Kostja QQ (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista QQ-lt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 493,71

eurot, intressivõlgnevus 4,62 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 50,06 eurot.

3. Mõista QQ-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja edasiulatuv viivis

põhivõlgnevuselt (493,71 eurot) alates 09.12.2025 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määraga.

4. Muus osas jätta hagi rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda 67,55% ulatuses ja hageja kanda 32,45% ulatuses.

6. Mõista QQ-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajalikud

maakohtu menetluskulud 300,60 eurot ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määraga alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

7. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. 08.12.2025 (täiendatud 18.03.2026) esitas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) Pärnu

Maakohtule hagi QQ (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõlgnevuse 535,30 eurot, intressi 41,02 eurot, haldustasu 19,60 eurot, sissenõudmiskulud

40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 121,78 eurot ning edasiulatuva viivise alates

09.12.2025 kuni põhinõude (535,30 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24% aastas.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitise. Hageja esitab ka alternatiivse nõude juhuks kui kohus leiab, et

krediidiandja ei ole järginud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 4034 tulenevat kohustust.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja nõude aluseks on kostja ja AS-i Inbank Finance (edaspidi ka krediidiandja) vahel

23.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr.X, mille alusel sai kostja laenu summas 600 eurot.

Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingu sõlmimisest krediidiandjale regulaarseid laenu

tagasimakseid, millist kohustust kostja rikkus. Kostja jäi viivitusse kolme järjestikuse

osamakse tasumisega, krediidiandja ütles 27.12.2024 lepingu üles. Krediidiandja loovutas

nõude hagejale, nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja on esialgsele

võlausaldajale tasunud 114,66 eurot. Hagejale kostja makseid teinud ei ole.

2. Hageja hinnangul ei ole krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hagist nähtub, et krediidiandja on kostja maksevõime hindamisel lähtunud laenutaotluse ja

maksehäireregistri andmetest, kontrollinud kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist saadud

andmete alusel. Kostja sissetulek on taotluse järgi 1500 eurot ja MTA andmetel 1055,60 eurot,

igakuised kohustused 200 eurot.

Kostja pangakonto väljavõtet esitatud ei ole.

Hagi 18.03.2026 täienduse kohaselt on hageja seisukohal, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole rikutud ning täpsustab, et laenu andmisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse

Maksu- ja Tolliametilt saadud informatsiooni, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek

keskmiselt 1055,60 eurot. Siiski esitab ümberarvestuse juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

3. Hageja esitab 18.03.2026 hagi täienduses VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse. Kostja

sai laenu summas 600 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodi

10.06.2024–10.05.2026. Kostja tasus esialgsele võlausaldajale 114,66 eurot. Hagejale kostja

makseid teinud ei ole. Esialgne võlausaldaja ütles laenulepingu üles 27.12.2024.

Ümberarvestuse kohaselt on kostja osaliselt võlgnevuses alates 10.10.2024 osamakse

tasumisega ning seega on ülesütlemine kehtiv. Juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud, siis palub hageja alternatiivselt välja mõista tasumata põhiosa

summas 493,71 eurot ja intressivõlgnevuse ajavahemiku 10.10.2024 kuni lepingu

ülesütlemiseni 27.12.2024 eest 4,62 eurot. Hageja palub samuti alternatiivselt välja mõista

viivis alates 28.12.2024 (ülesütlemisele järgnevast päevast) lepingujärgses viivisemääras 24%

aastas. 18.03.2026 seisuga on viivise suuruseks 144,46 eurot (dtl 73–74).

4. Maakohus võttis 20.03.2026 määrusega hagi menetlusse.

5. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud KÄPO-s 31.03.2026.

Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse eest. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab

lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb

alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).

6. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja on taotlenud juhul, kui kostja hagile kohtu määratud

tähtajaks ei vasta, lahendada asi tagaseljaotsusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

8. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul

loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja selles osas

tagaseljaotsuses põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3).

Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS §

407 lg 6).

9. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

10. Hageja nõue tuleneb kostja ja AS-i Inbank Finance vahel 23.05.2024 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr X, mille alusel sai kostja laenu summas 600 eurot. Kohus tuvastab,

et tarbijakrediidileping on kehtivalt sõlmitud ja selle alusel on kostjale laen välja makstud (dtl

22). Täidetud on teavitamiskohustust (dtl 19-21). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et

krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Krediidikulukuse määr ei ületa

seadusest tulenevat ülempiiri. Tarbijakrediidilepingu tühisuse alused puuduvad.

11. Võlaõigusseadus § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 l -d

2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50

lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral

talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei

ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

12. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis krediidiandja piisavalt kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja

kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate ja -

vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021

kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb

minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate

laenusummade puhul.

13. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

14. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenuotsuste tegemisel laenutaotlusest,

maksehäireregistri väljavõttest ja Maksu- ja Tolliametist saadud andmetest.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Kohtule kostja pangakonto väljavõtet ei esitanud. Nimetatust ilmneb, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal

on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi

kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel

on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud

asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud

võltsitud andmeid.

15. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

16. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega

ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411

tähenduses.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

17. Hageja esitas ümberarvestuse: uuesti määratud tagasimaksed ning selleks puhuks ka

alternatiivse nõude, mille korral arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (s.o

väljastatud krediidisumma) ja seadusjärgse intressi katteks ning nõuab alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast lepingujärgses määras viivist.

18. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist ja seadusjärgset intressi, tuleb asja lahendamiseks tuvastada,

kui suure summa kostja krediidiandjalt laenulepingu järgi sai ja kui suure summa on kostja

selle laenulepingu järgi tagasi maksnud.

19. Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai krediidiandjalt laenu 600 eurot. Kostja on

teinud tagasimakseid 114,66 eurot. Lepingu ülesütlemine laenuandja 27.12.2024 avaldusega

toimus seega kehtivalt, kuna kostja oli ka nõude ümberarvestuse kohaselt sellel kuupäeval

tagasimaksetega viivituses. Kostjalt kuulub käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel

väljamõistmisele otsuse tegemise ajaga sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus 493,71

eurot ja intressivõlgnevuse ajavahemiku 10.10.2024 kuni ülesütlemiseni 27.12.2024 summas

4,62 eurot.

20. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on

kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus mõistab kostjalt välja seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni summas 50,06 eurot. Ühtlasi mõistab

kohus välja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni lepingu põhikohustuste kohase täitmiseni.

Kohtuotsuse selgitused

21. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma

väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

22. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi

rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste tasumist ning nõudest rahuldas

kohus üksnes põhivõla, seadusjärgse intressi ning seadusjärgse viivise nõude, nii

sissenõutavaks muutunud osas kui ka edasiulatuva. Hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 67,55% ((598,64

(493,71+4,62+50,06+50,25) / 886,17 eurot * 100%=67,55%). Seega jäävad menetluskulud

67,55% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda.

08.12.2025 ja 23.03.2026 menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja menetluskuluks

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (ilma

käibemaksuta) 4 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot. Õigusabi toimingud: alusdokumentidega

tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, kohtu dokumendiga tutvumine,

ümberarvestuse koostamine ja esitamine. Lisaks palub hageja välja mõista viivise

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Praeguses

asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike

vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu esitatud hagi

koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus

169 eurot. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu

TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tundi).

Kokku on hageja menetluskulud 445 eurot (=245 eurot riigilõiv + õigusabi kulu 200 eurot).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest summast (445 eurot) 67,55% kostjalt hageja

kasuks välja mõista, s.o 300,60 eurot. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid,

ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.

23. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

24. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik