3-26-130/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2026 Tallinnas Haldusasja number 3-26-130 Haldusasi S.Y kaebus Lääne-Nigula Vallavalitsuse 30. aprilli 2024 korraldusele nr 2-3/24-195 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja S.Y RESOLUTSIOON Tagastada S.Y kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tallinna Halduskohus registreeris 15. jaanuaril 2026 S.Y kaebuse seoses Lääne-Nigula Vallavalitsuse 30. aprilli 2024 korraldusega nr 2-3/24-195. 2. Kohus jättis 12. veebruaril 2026 kaebuse käiguta ning määras kaebajale kaebuses esinevate puuduste (kaebuse nõude ja faktiliste põhjenduste esitamine, riigilõivu tasumine või menetlusabi taotluse esitamine) kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja arvates kõnealuse määruse kättesaamisest. 3. Kaebaja teatas 16. märtsil 2026, et ei saa terviseseisundist tulenevalt kinni pidada kaebuse puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajast. Kaebaja esitas töövõimetuslehe väljavõtte, millelt nähtub töövabastuse periood 12. märtsist kuni 27. märtsini 2026. 4. Kohus selgitas 17. märtsi 2026. a kohtunõudes kaebajale, et töövõimetuslehel toodud info ei võimalda veenduda, et kaebaja tervislik seisund takistab kohtule menetlusdokumentide esitamist. Kaebajal tuli esitada arstitõend, mis kinnitab, et kaebaja tervislik seisund ei võimalda tal töövõimetuslehel määratud perioodil kohtumenetluses osaleda.

5. Kaebaja palus 23. märtsil 2026 esitatud vastuses selgitust, millised on kohtu täpsed vajadused tervisetõendi osas ja millise arsti pädevuspõhisus sobiliku tõendi annab. Kaebaja märkis, et viimase haigusjuhtumiga seotud ravi on alles pooleli, mistõttu puudub tal ligipääs viimase haigusloo epikriisile. Kaebaja sõnul on arst talle varasemalt teatanud, et küsitud tõendi saab kohtumenetluse jaoks esitada arst vaid juhul, kui see nõue on kohtu poolt arstile esitatud otsenõudena. 6. Kohus jättis 30. märtsil 2026 kaebuse käiguta ning andis kaebajale aega 7 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (kaebuse nõude ja faktiliste põhjenduste esitamine, riigilõivu tasumine või menetlusabi taotluse esitamine) või arstitõendi esitamiseks arvates kõnesoleva määruse kättesaamisest. Kohus hoiatas kaebajat, et kui määratud tähtajaks kaebuse puudusi ei kõrvaldata või kohtumenetluses osalemise takistatust tõendavat arstitõendit ei esitata, tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult. Kohus selgitas kaebajale, et kohtule ei nähtu esitatud dokumentidest üheselt, et kaebaja terviseseisund takistaks tal kohtumenetluses osalemast ja menetlusdokumente esitamast, arvestades ka asjaolu, et kaebaja on kohtule suutnud esitada (oma terviseseisundit puudutavaid) dokumente. Kohus selgitas, et kohtule on eelkõige vaja kinnitust, et kaebajal on terviseseisundist tulenevalt takistatud aktiivselt kohtumenetluses osalemine (st kaebaja ei ole võimeline koostama ja esitama kirjalikult vajalikke menetlusdokumente, vastama kohtu päringutele jmt) ning et kohtu hinnangul piisab selleks ka vastavast perearsti kinnitusest, kuivõrd perearst on eelduslikult kursis kaebaja haigusloo ja üldise terviseseisundiga. Kuivõrd kaebaja töövõimetusleht kehtis kuni 27. märtsini 2026, pidas kohus võimalikuks määrata täiendava tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas ka, et juhul kui kaebaja töövõimetuslehel viibimise perioodi pikendatakse ning kaebaja terviseseisund ei võimalda tal aktiivset kohtumenetluses osalemist (st eelkõige kirjalike avalduste esitamist), tuleb kaebajal esitada (pere)arsti tõend, millest nähtuks arsti kinnitus, et kaebaja terviseseisund ei võimalda tal kohtumenetluses osaleda ning kirjalikke dokumente koostada ja esitada. 7. Kaebaja teatas 17. aprillil 2026 kohtule, et ei suuda terviseseisundist ja hooldusvajadusest tingituna kaebuse puuduste kõrvaldamise ja aktiivse menetlusega jätkata. Kaebaja palub kaebus tagastada läbivaatamatult. 8. HKMS § 121 lg 1 punktis 2 on sätestatud, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus jättis 12. veebruaril 2026 kaebuse esmakordselt käiguta, märkides, et kaebajal tuleb kaebuses esitada konkreetne nõue ning nõude faktilised põhjendused, samuti tuleb kaebuselt tasuda riigilõiv vastavalt esitatud nõudele või esitada menetlusabi taotlus. Kohus jättis kaebuse teistkordselt käiguta 30. märtsil 2026, viidates vajadusele kõrvaldada 12. veebruari 2026. a määruses välja toodud kaebuse puudused või esitada arstitõend, mis kinnitaks, et kaebaja ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline aktiivselt kohtumenetluses osalema ning kirjalikke seisukohti ja avaldusi koostama ja esitama. Kohtute Infosüsteemi kohaselt sai kaebaja 30. märtsi 2026. a määruse kätte 9. aprillil 2026. Kuivõrd kohus määras kaebajale 7- päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, tuli kõnealused puudused kõrvaldada hiljemalt 16. aprillil 2026. Kaebaja ei ole 12. veebruari ning 30. märtsi 2026. a määruses toodud kaebuse puudusi kõrvaldanud ega 30. märtsi 2026. a määruses kirjeldatud arstitõendit esitanud, vaid on teatanud, et ei ole oma terviseseisundist tulenevalt võimeline kaebuse puudusi kõrvaldama ning menetlusega jätkama. Kuivõrd puuduste kõrvaldamata jätmine takistab asja läbivaatamist, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. 2

9. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/ 3