2-25-20179/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-20179

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17.04.2026. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

O.C Kask

Tsiviilasja number

2-25-20179

Tsiviilasi

T.S hagi O.C vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T.S (isikukood XXX; elukoht XXX),

Hageja seaduslik esindaja: Y.L (isikukood XXX;

elukoht XXX),

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marit

Seesmaa (e-post: XXX);

Kostja: Kristina O.C (isikukood XXX; elukoht

XXX , XXX-i ; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

15.04.2026. a

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja T.S (esindajate vahendusel) ja kostja O.C vahel 15.04.2026. a

kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1.O.C kohustub maksma T.S le alates 1. juulist 2026.a kuni T.S täisealiseks

saamiseni elatist 318,62 eurot kuus. Elatise summa suurus muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lähtudes lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

1.2.O.C kohustub maksma T.S le hiljemalt 30.04.2026. a elatist 159,31 eurot,

hiljemalt 16.05.2026. a elatist 397,80 eurot ja hiljemalt 16.06.2026. a elatist

397,80 eurot.

1.3.O.C kannab kokkulepitud elatise Y.L arvelduskontole.

1.4.Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse

peale määruskaebuse esitamisest.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-20179 menetlus.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebe kord

Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle

pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.L esitas alaealise lapse T.S (hageja) nimel 25.11.2025. a Tartu Maakohtule

hagiavalduse O.C (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduses taotleti, et kohus mõistaks

kostjalt hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus.

Hagi asjaolude kohaselt on hageja T.S Y.L ja kostja O.C ühine alaealine laps, sündinud

XXX a. Hageja hooldusõigust teostab isa. Kostja keeldub last rahaliselt toetamast. Hageja

igakuised vajadused on 600 eurot, sh eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 200

eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot,

kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot ning muud

vältimatud püsikulutused (lasteaiatasu) 130 eurot. Hageja isa sissetulek on 1000-1300

eurot kuus ja ta vajab abi lapsega seotud kulude kandmisel.

2. Kohus võttis hagi 27.11.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

3. Kostja, O.C esitas 11.12.2025. a kohtule vastuse, milles elatise nõuet ei tunnistanud.

Kostja tõi välja, et kohus on välja kuulutanud tema kui eraisiku pankroti, ta oli pikalt töötu

ja tal ei ole raha, et elatist maksta. Kostja väitel on ta last toetanud, viinud lasteaeda,

ostnud lapsele riideid ja jalanõusid. Kostja leiab, et hagis välja toodud lapse kulud on

osaliselt ülepaisutatud. Lapse isale laekub lapse puudetoetus 138 eurot kuus ja lapsetoetus

80 eurot kuus. Neid asjaolusid arvestades ei ole kostja nõus elatist maksma. Muu hulgas

tõi kostja välja, et kohtus on pooleli lapse hooldusõiguse asi ja seetõttu soovib kostja

elatise hagi menetluse peatamist.

4. Kuna kumbki pooltest ei ole andnud nõusolekut kirjaliku menetluse läbiviimiseks, siis

määras kohus asjas kohtuistungi. Kohus määras istungi alguses toimumisajaga

10.02.2026. a. Enne istungit, 08.02.2026. a teatas kostja kohtule, et ta ei ole nõus osalema

istungil ilma kaitsjata ja soovib, et kohus määraks talle esindaja riigi poolt. Seoses selle

kostja taotlusega otsustas kohus istungi toimumise edasi lükata. Kohus andis kostjale

tähtaja nõuetekohase riigi õigusabi taotluse ja oma majandusliku seisundi teatise

esitamiseks. Kostja määratud tähtaja jooksul nõuet ei täitnud ja riigi õigusabi taotlust ei

esitanud.

5. 25.03.2026. a esitas hageja lepingulise esindaja kaudu kohtule hagi täienduse, milles

täiendas hagiavalduses esita nõuet ja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist

perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas, s.o 301,74 eurot kuus, mida

muudetakse iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest ning hageja taotleb kostjalt elatist ka tagasiulatuvalt enne hagi esitamist

perioodi eest alates 1. oktoober 2025. a kuni 23. november 2025. a. Hageja esindaja

täpsustas, et hageja on elanud alates 01.10.2025. a isa juures ja kostja ei ole osalenud lapse

kasvatamises ega ka panustanud rahaliselt lapsega seonduvatesse kulutustesse. Tartu

Maakohus on 13.11.225. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX kohaldanud esialgset

õiguskaitset ning määranud, et laps kohtub emaga igal laupäeval kaks tundi. Tartu

Maakohtus toimus 18.03.2026. a kohtuistung, kus lepiti kokku, et lapse ema kohtub

lapsega igal nädalal ühe päeva, mille kohta lubas kohus teha määruse hiljemalt käesoleva

aasta märtsi lõpuks. Arvestades, et hagejale makstakse lapsetoetust 80 eurot kuus ja

hageja on kostjaga vähem kui 7 ööpäeva kuus, on PKS § 101 alusel arvutatud elatis

hagejale 301,74 eurot. Lisaks esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks, taotledes, et

kohus hagi tagamise abinõuna kohustaks kostjat tasuma hagejale elatist kohtumenetluse

ajal.

6. Kohus otsustas enne hagi tagamise taotluse lahendamist kuulata kostja ära ja määras

kohtuistungi, toimumisajaga 15.04.2026. a.

7. 15.04.2026. a toimunud kohtuistungil osalesid hageja seaduslik esindaja Y.L, hageja

lepinguline esindaja advokaat Marit Seesmaa ja kostja O.C isiklikult.

Pooled jõudsid istungil elatise maksmise osas kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi, mis

protokolliti.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise.

Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6

kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda

elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud.

TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS

§ 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku

leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale

määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab

kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub pooltele

kättetoimetamisega.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS

§ 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

O.C Kask

Kohtunik