3-25-2013/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2013

Haldusasi

X. X´i kaebus Saaremaa vallavanema 26.05.2025

käskkirjale nr 13-1/102 "Ametniku teenistusest

vabastamine"

Menetlusosalised

X. X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld

Vastustaja: Saaremaa vald, seaduslik esindaja vallasekretär

Aivar Rahno

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.05.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) nimetati Saaremaa vallavanema 14.02.2025 käskkirjaga nr 13-1/41

Saaremaa Vallavalitsuse kommunikatsiooniteenistuse koosseisus olevale kommunikatsiooni-

ja turundusjuhi ametikohale.

2. Saaremaa vallavanema 26.05.2025 käskkirjaga nr 13-1/102 (käskkiri) vabastati kaebaja

avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 86, § 91 lg-te 1 ja 3, § 101 lg-te 2 ja 3 ning § 103 lg-te 1 ja

2 alusel ning abivallavanema L. L 20.05.2025. a esildisest nr 13-4/3030-1 lähtudes Saaremaa

Vallavalitsuse kommunikatsiooni ja turundusjuhi ametikohalt seoses katseaja ebarahuldavate

tulemustega. Käskkirja põhjenduse kohaselt ei vastanud kaebaja töökogemus, teadmised ja

3-25-2013

oskused tema vahetu juhi (abivallavanem) hinnangul piisavalt teenistusülesannete täitmiseks

kehtestatud nõuetele.

3. Kaebaja esitas 17.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega: 1) tunnistada

käskkiri õigusvastaseks; 2) muuta kaebaja ametist vabastamise alust ja lugeda ta avalikust

teenistusest vabastatuks omal soovil selliselt, et tema viimaseks tööpäevaks loetakse

16.06.2025 ja 3) mõista Saaremaa vallalt kaebaja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise

palga ulatuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukohad:

Kaebajal toimus 12.05.2025 abivallavanema kui kaebaja vahetu juhiga eelnevalt ette

teatamata katseajavestlus. Vestluse kohta koostas abivallavanem katseajavestluse kirjaliku

kokkuvõtte (katseajavestluse kokkuvõte), mis edastati kaebajale ja anti võimalus arvamuse

avaldamiseks.

Katseajavestluse kokkuvõte on vastuoluline. Selle p-de 1 ja 2 kohaselt näitas kaebaja väga

häid teadmisi kommunikatsiooni- ja turundusvaldkonnas; vallavalitsuse pressiteated olid hästi

koostatud ja pälvinud üleriigilist tähelepanu; pressiteadete koostamine on muutunud

proaktiivsemaks ja fookus on liikunud positiivsemale kajastusele. Kaebaja näitas ametnikuna

üles algatusvõimet ja organiseerimisoskust; tal õnnestus edukalt korraldada Kuressaare

veevärgi reostuse eksperthinnangu tulemuste kommunikeerimine nii pressikonverentsi kui ka

muu kajastuse näol jne. Ka enne katseajavestlust oli kaebaja saanud abivallavanemalt

eranditult üksnes positiivset tagasisidet, samuti väljendas abivallavanem oma positiivset

hinnangut kaebajale kui töötajale ja kolleegile oma 23.06.2025 soovituskirjas. Nende

positiivsete hinnangute valgusel on arusaamatu, miks hinnati kaebaja katseaja tulemus

ebarahuldavaks.

Ei vasta tõele katseajavestluse kokkuvõtte p-des 3 ja 4 kaebajale ette heidetud puudujäägid

Saaremaa Vallavalitsuse kommunikatsiooniteenistuse töö juhtimisel ja teenistusele pandud

ülesannete täitmise tagamisel. Etteheited kaebajale on kokkuvõttes esitatud nii üldsõnaliselt,

et nende vastu on võimatu end kaitsta. Abivallavanem ei pidanud juhtimiskogemuse

olemasolu enne kaebaja ametisse asumist vajalikuks ja juhtimiskoolitust kaebajale ei

võimaldatud. Kaebaja uuris omal käel juhtimisalast teavet. Pole õige, et

kommunikatsiooniteenistus juhib ennast ise ning puudub tööülesannete jagamine. Kuna

meeskonnaliikmete vahel oli ära jagatud, kes millise vallavalitsuse osakonnaga koostööd teeb,

siis ei olnud iga meediapäringu saabudes vajalik kaebaja sekkumine. Olenevalt päringu

teemast oli selge, kelle ülesanne on koostöös sisuosakonnaga hakata sellele vastust koostama.

Kommunikatsiooniteenistuses vaadati iga nädala alguses koos üle jooksva nädala tegevused

ning muul ajal suheldi operatiivselt. Kaebaja toetas alluvat, kellel puudusid

kommunikatsioonispetsialisti elementaarsed oskused.

Jääb ebaselgeks, millistest tiimisisestest kokkulepetest pole kaebaja kinni pidanud. Kaebaja

eksis ühes pressiteates, märkides sõna „Kuressaare“ asemel „Saaremaa“. See viga sai

parandatud.

Kaebajale on ette heidetud puudusi valla kriisikommunikatsiooni korraldamisel. Ühtegi

akuutset kriisi, milles oleks tulnud valla kriisikommunikatsiooni korraldada, kaebaja

teenistusaega ei langenud. Kaebaja oli kriisikommunikatsiooni korraldamise tööülesandest

2(8)

3-25-2013

teadlik ja täitis seda ülesannet nt seoses Kuressaare joogivee kvaliteedi probleemiga. Samuti

valmistas Kuressaare 2023. a veekriisi analüüsi avalikustamise ette nii, et teemakäsitlus saaks

ühekordse laialdase meediakajastusega lõpetatud ning et see ei muutuks pikaajaliseks saagaks.

Koostöövestlusel ja katseajavestluse kokkuvõttes ei teinud abivallavanem vahet

kriisikommunikatsiooni korraldamisel ja kriisiõppusel. Vestlusel heideti kaebajale ette

kriisiõppustega seonduvat. 23.–24.04.2025 toimunud kriisiõppusel kaebaja osales ning täitis

selle raames vajalikke kommunikatsiooniülesandeid. Samal ajal oli üks teenistuse spetsialist

kontorist eemal ning kaebajale ei olnud antud suunist jätta oma igapäevatööd tegemata,

mistõttu püüdis ta õppusel osalemist kombineerida oma tavapäraste tööülesannete täitmisega.

Tõele ei vasta, et kaebaja ei soovinud kriisikommunikatsiooniga tegeleda. 29.04.2025

kriisiõppusel palus kaebaja osaleda oma alluval, kuna õppuse aeg langes kokku vallavalitsuse

istungiga, millest avalikkuse informeerimine oli samuti kaebaja teenistusülesanne.

Katseajavestlusel tehtud etteheited olid kaebajale ootamatud. Ärakuulamisõigus oli kaebajale

tagatud üksnes formaalselt. Katseajavestluse kokkuvõte ei sisalda vestlusel kaebaja poolt

etteheidete vastuseks esitatud seisukohti. Käskkirja põhjendavas osas ei ole kaebaja

vastuväiteid katseajavestluse kokkuvõttele analüüsitud ega käskkirja andmisel arvesse võetud.

Käskkirja andja ja katseajavestluse läbiviija ei olnud üks ja sama ametnik. Jääb mulje, et

käskkirja andnud vallavanemale lõi katseajavestluse läbi viinud abivallavanem ühekülgse

pildi kaebaja teenistusalasest toimetulekust ja vallavanem ei saanud kaalutlusõigust õigesti

teostada.

Katseajast kokkuvõtteid tehes on kaebaja töös otsitud pisivigu. Teenistusest vabastamisel ei

võetud arvesse, et üldhinnang tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele oli

vestluse kokkuvõttes positiivne.

Isegi kui katseajavestluse kokkuvõttes nimetatud vajakajäämised esinenuks, oleks neid saanud

asjakohaste koolitustega mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Selliste koolituste pakkumine oli

ametiasutuse kohustus (ATS § 31 lg 1).

Teenistusest vabastamise käskkiri on kaebaja jaoks tõsise tagajärjega haldusakt, mis peab

olema põhjalikult põhjendatud. Vaidlustatud käskkirjas ei ole aga ühtki sisulist põhjendust

ega kaalutlust, millest käskkirja andja on lähtunud. Viidatud on üksnes abivallavanema

20.05.2025. a esildisele, mida kaebajale tutvustatud ei ole. Käskkiri on põhjenduste

puudumise ja kaalutlusõiguse rikkumise tõttu õigusvastane.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusalune käskkiri on õiguspärane.

ATS ega muud õigusaktid ei sätesta katseajavestlusele ega sellest etteteatamisele muid

nõudeid, kui et see peab toimuma enne katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest

vabastamist.

Kaebaja vahetu juht otsustas katseajavestluse läbi viia ajal, mil nagunii toimus tema ja

kaebaja regulaarne kohtumine. See lahendus oli otstarbekas ning ajasäästlik. Kuna

regulaarsetel kohtumistel arutatavatest teemadest üldjuhul ette ei teatata, vaid need

tõstatatakse koha peal, siis toimis abivallavanem nii ka kõneksoleval juhul. Vestlusest ette

teatamata jätmine ei ole katseaja tulemustele hinnangu andmise seisukohast oluline.

3(8)

3-25-2013

Katseajavestluse kokkuvõttes on välja toodud, et vastustaja hindab positiivselt kaebaja

teadmisi kommunikatsiooni- ja turundusvaldkonnas ning tema algatusvõimet ja

organiseerimisoskust, kuid vastustaja hinnangul ei vasta kaebaja töökogemus, teadmised ja

oskused

piisavalt

teenistusülesannete

täitmiseks

kehtestatud

nõuetele

kommunikatsiooniteenistuse töö juhtimise ja teenistusele pandud ülesannete täitmise ning

kriisikommunikatsiooni korraldamise valdkondades. Need erinevatele oskustele ja teadmistele

antud erinevad hinnangud ei ole omavahel vastuolus.

Katseajavestluse kokkuvõtte üldist hinnangut kaebaja pädevustele ei saa lugeda positiivseks.

Üldhinnang katseaja tulemuse kohta antakse hinnangute kogumi alusel. Kui ametniku

pädevused mõnele nõudele vastavad, siis ei järeldu sellest automaatselt, et katseaja tulemus

on rahuldav. Kui pädevused mõnele olulisele nõudele ei vasta, siis võib see olla katseaja

ebarahuldava tulemuse aluseks. Praegusel juhul ilmnes kaebaja vahetu juhi hinnangul

katseajal, et kaebaja pädevused kahes olulises teenistuskoha töövaldkonnas ei vasta

kehtestatud nõuetele. Ilma nende pädevusteta ei ole osa ametikoha teenistusülesandeid

võimalik täita ja neid pädevusi ei ole võimalik kiiresti – nt ühekordse koolituse käigus –

piisavas mahus omandada.

Vastustaja hinnangud kaebaja pädevustele on kujunenud kogu katseaja jooksul, sh kogu

katseaja jooksul kommunikatsiooniteenistuse teenistujatelt saadud info alusel, ja neid ei ole

antud ühekordsete sündmuste põhjal. Seetõttu ei pea vastustaja kohaseks anda omapoolseid

hinnanguid kaebaja välja toodud konkreetsetele sündmustele. Kahtlemata oli ka

struktuuriüksuse juhtimise ja kriisikommunikatsiooni valdkondades konkreetseid ülesandeid,

mida kaebaja täitis hästi, kuid üldise hinnanguna paraku kaebaja pädevused nendes

valdkondades nõuetele ei vasta. Katseajavestluse kokkuvõttes on selgelt välja toodud,

millistes valdkondades esinesid millised vajakajäämised kaebaja oskustes, töösooritustes ja

oma rolli tunnetamisel. Vastustaja andis oma hinnangud kokkuvõttes, mis esitati kaebajale

arvamuse andmiseks, vaatas kaebaja arvamuse läbi ja jäi selle tulemusel endisele seisukohale.

Ka 23.06.2025 abivallavanema soovituskiri kaebajale ei tähenda, et katseajavestluse

kokkuvõttes välja toodud puudujääke kaebaja töös ei esinenud.

Kaebaja ärakuulamine enne käskkirja andmist on olnud nõuetekohane. Õigusaktid ei nõua, et

teenistusest vabastamise haldusakti andja ja katseajavestluse läbiviija oleks sama ametiisik.

Praegusel juhul tegi katseajavestluse läbiviija haldusakti andjale haldusakti andmiseks

ettepaneku ja esitas selle põhjendused, mis on tavapärane praktika.

Vastustaja ei ole rikkunud ATS § 31 lg-st 1 tulenevat kohustust ametniku ametialaste

teadmiste ja oskuste arendamiseks. Saaremaa Vallavalitsuse kommunikatsiooniteenistuse

2025. a koolituseelarve oli 920 eurot. Seega olid ametniku teadmiste ja oskuste arendamiseks

vajalikud vahendid asutuse eelarves ette nähtud ja kaebajal oli struktuuriüksuse juhina nende

kasutamise pädevus, sh enda teadmiste ja oskuste arendamiseks. Struktuuriüksuse ja teiste

inimeste juhtimise ning kriisikommunikatsiooni korraldamise pädevused omandatakse

pikema aja jooksul ning olulise osa neist moodustab töökogemus. Kuna vallavalitsuse

kommunikatsiooni- ja turundusjuhil tuleb sellealaseid ülesandeid täita kohe, siis ei ole

mõeldav nende pädevuste omandamine pikema aja jooksul.

Käskkirja p 2 sätestab teenistusest vabastamise õigusliku ja faktilise alusena, et teenistusest

vabastamise aluseks on ATS § 91 lg 1. Ametnik vabastati teenistusest katseaja ebarahuldavate

tulemuste tõttu, sest vahetu juhi hinnangul tema töökogemus, teadmised ja oskused ei

vastanud piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Seega on käskkirjas

4(8)

3-25-2013

selle andmise õiguslik ja faktiline alus esitatud. Õigusnormid ei reguleeri, kui põhjalikult peab

faktiline alus olema haldusaktis esitatud. Vastustaja viitas käskkirjas vahetu juhi hinnangule,

mis on esitatud kokkuvõttes ja kaebajale enne käskkirja andmist saadetud ning mille kohta ta

esitas oma arvamuse. Käskkirjas kokkuvõtte sisu ja katseaja ebarahuldava tulemuse aluseks

olevate hinnangute käskkirjas tervikuna esitamata jätmine oli kaebaja huvides. Teenistusest

vabastamise haldusakt on erinevalt kokkuvõttest vallavalitsuse dokumendiregistris avalikult

kättesaadav.

Käskkirjas viidatud abivallavanema esildis nr 13-4/3030-1 on asutuse sisedokument, millega

kaebaja vahetu juht tegi vallavanemale põhistatud ettepaneku kaebaja teenistusest

vabastamiseks. Vastustajal ei olnud kohustust esildist kaebajale tutvustada. Esildises ei ole

kaebajat puudutavat teavet, mida vastustaja ei ole kaebajale esitanud katseaja kokkuvõttes või

tema teenistusest vabastamise käskkirjas. Kui kaebaja oleks vastustajalt seda taotlenud, oleks

vastustajale esildisega tutvumist võimaldanud.

Kaebaja on teenistusest vabastatud õiguspäraselt, mistõttu ei ole alust tema teenistusest

vabastamise alust muuta, samuti puudub alus kaebaja nõutud hüvitise väljamõistmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja vabastati vaidlustatud käskkirja kohaselt teenistusest Saaremaa Vallavalitsuse

kommunikatsiooni- ja turundusjuhi ametikohalt ATS § 91 lg-te 1 ja 3 alusel katseaja

ebarahuldavate tulemuste tõttu.

7. ATS § 91 kohaselt võib ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest

vabastada ainult juhul, kui tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt

teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Enne ametniku katseaja ebarahuldavate

tulemuste tõttu teenistusest vabastamist tuleb ametnikule anda võimalus osaleda

katseajavestluses. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. Ametniku teenistussuhte

viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.

8. Kaebaja väitel oli tema teenistusest vabastamine õigusvastane kokkuvõtlikult järgmistel

põhjustel: a) katseajavestluse kokkuvõte oli vastuoluline, sest osa selles kaebajale antud

tagasisidest oli positiivne; b) kaebaja tööle nii katseajavestluse kokkuvõttes kui käskkirjas ette

heidetud puudused on üldsõnalised ja tõele mittevastavad, kaebaja töös on otsitud pisivigu; c)

kaebajale ei võimaldatud koolitusi, mis oleks olnud eelduseks oma ülesannete paremale

täitmisele; d) kaebaja kuulati teenistusest vabastamise menetluses ära üksnes formaalselt,

katseajavestlus toimus kaebaja jaoks ootamatult; e) katseajavestluse kokkuvõte ja käskkirja

põhjendused on pealiskaudsed, ei sisalda kaebaja vastuväiteid talle ette heidetud puudustele ja

neid vastuväiteid pole analüüsitud, mistõttu vastustajal ei olnud võimalik oma kaalutlusõigust

õigesti teostada; f) käskkirja andja ja katseajavestluse läbiviija ei olnud üks ja sama ametnik;

g) käskkirjas on viidatud abivallavanema esildisele, mida pole kaebajale tutvustatud.

9. Senises kohtupraktikas on leitud, et ATS § 91 lg 1 alusel ametniku teenistusest vabastamise

kui haldusorgani kaalutlusotsuse korral saab kohtulik kontroll HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt

piirduda esmajoones analüüsiga, kas ametiasutuse tegevus on olnud meelevaldne.

Halduskohus saab kontrollida, kas ametiasutus on ametniku töötulemuste ja ametikohale

vastavuse hindamisel järginud kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas

kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas normi eesmärgiga. Väga ulatusliku kaalumisruumi ja

sisult hinnanguliste otsustuste puhul ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad.

Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on

5(8)

3-25-2013

asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest (vt Riigikohtu 12.05.2008. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-18-08, p 13; 08.05.2001. a otsus nr 3-3-1-27-01, p-d 4–5). Katseaja

eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad

piisavalt seadusega või seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele (vt

ATS § 24 lg 1). Samuti on kohtupraktikas leitud, et katseajal viibiva ametniku puhul on tema

teenistussuhe võrreldes määramata ajaks ametisse nimetatud ametnikuga vähem kaitstud

(Riigikohtu 08.05.2001 otsus haldusasjas nr 3-31-27-01, p 3).

10. Eelnevast tulenevalt saaks kohus kaebaja teenistusest vabastamise põhjenduste sisulise

õigusvastasuse tuvastada üksnes juhul, kui need põhjendused oleksid selgelt meelevaldsed või

täiesti sobimatud. Kohus sellist meelevaldsust või ilmset sobimatust kaebaja vabastamise

põhjendustes ei näe.

11. Kaebajale on katseajavestluse kokkuvõttes (dtl 4–5) ette heidetud puudujääke

kommunikatsiooniteenistuse töö juhtimisel ja teenistusele pandud ülesannete täitmisel

(kokkuvõtte p 3) ning valla kriisikommunikatsiooni korraldamisel (kokkuvõtte p 4). Ei ole

vaidlust, et mõlema ülesande puhul on tegemist kaebaja ametijuhendi (dtl 17–18) järgsete

ülesannetega (vt ametijuhendi p-d 3.1. ja 3.6.).

12. Kohus nõustub, et kaebajale ette heidetud vajakajäämised oleks võinud olla kirjeldatud

katseajavestluse kokkuvõttes ja käskkirjas üksikasjalikumalt. Siiski on katseajavestluse

kokkuvõttest arusaadav, et vahetu juhi hinnangul ei ole kaebaja võtnud teenistuse juhtimisel

piisavalt kindlakäelist rolli, ei toimu teenistusesisest ülesannete piisavalt selget jagamist ega

tiimisisest koostööd, mille tulemusena on töös ette tulnud vigu. Samuti on kokkuvõttest

arusaadav, milles vahetu juht näeb puudujääke valla kriisikommunikatsiooni korraldamisel.

Kohus ei näe, et kaebaja teenistusülesannete täitmisele tehtud etteheited oleks arusaamatud,

selgelt meelevaldsed või sobimatud. Kaebaja on kaebuses ja tagasisides katseajavestluse

kokkuvõttele ka iseenesest möönnud, et ühes pressiteates esines katseajavestluse kokkuvõttes

osutatud viga ja seda, et oli keeruline ühitada oma muude tööülesannete täitmist kriisiõppusel

osalemisega.

13. Katseajavestluse kokkuvõttes ei ole keskendutud konkreetsete üksikjuhtumite

analüüsimisele, vaid see kujutab kohtu arusaamise järgi endast vahetu juhi üldist hinnangut

kaebaja teadmiste, oskuste ja isikuomaduste kohta. Sellisel viisil tagasiside esitamist ei saa

pidada õigusvastaseks. Kuna katseaja kestus on ajaliselt piiratud ja suhteliselt lühike, on

üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem vahetu ülemuse seisukoht ametniku

teadmiste, kogemuste, oskuste ja isikuomaduste kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi

08.05.2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-27-01 p 4–6; 12.05.2008 otsus haldusasjas nr 3-3-1-18-

08, p 13). Katseaja tulemuse mittevastavaks hindamine ei eelda vältimatult, et isik oleks

katseaja kestel toime pannud konkreetseid õigusrikkumisi, katseajal viibiva isiku vabastamine

peab olema võimalik ka juhul, kui vastustaja katseaja tulemuste pinnalt mõistab, et pikaajaline

koostöö ei ole kaebaja teadmiste, oskuste ja isikuomaduste tõttu võimalik.

14. Kriisikommunikatsioon ja kriisiõppusel osalemine ei küll samastatavad, kuid on kohtu

hinnangul üksteisega tihedalt seotud, sest kriisiõppustel toimub võimalike hädaolukordade

lahendamiseks valmistumine, mille üks osa on ka kriisikommunikatsiooni praktiline

harjutamine.

15. Kaebaja teenistusest vabastamist ei muuda õigusvastaseks see, et etteheidete kõrval oli

katseajavestluse kokkuvõttes osutatud ka kaebaja positiivsetele omadustele ja töösaavutustele.

Positiivsed ja negatiivsed aspektid on selgelt eristatavad. Isiku katseajal teenistusest

vabastamine ei eelda, et hinnang tema isikule ja teenistusülesannete täitmisele peaks olema

läbinisti negatiivne. Ei saa väita, et positiivne kaaluks käesoleval juhul vastustaja leitud

puudujäägid selgelt üles. On eelkõige vastustaja otsustada, milliseid omadusi ja oskusi ta

6(8)

3-25-2013

tööga hakkamasaamisel määravateks peab. Samuti ei tulene kaebaja teenistusest vabastamise

õigusvastasust sellest, et abivallavanem on andnud talle 23.06.2025 soovituskirja (dtl 42).

Soovituskirjas ja katseajavestluse kokkuvõttes antud hinnangud ei ole omavahel vastuolus.

Katseajavestluse kokkuvõttes nägi vastustaja vajakajäämisi struktuuriüksuse juhtimises ja

kriiskommunikatsiooni korraldamises. Soovituskirjas ei ole vastustaja soovitanud kaebajat kui

juhti, samuti ei ole seal käsitletud kriisikommunikatsiooni küsimusi.

16. Kohtu hinnangul ei ole millegagi tõendatud, et kaebajale etteheidetud puudused tulenesid

sellest, et talle ei võimaldatud väidetavalt oma tööks vajalikke koolitusi. Samuti pole

tõendatud, et kaebaja taotles endale konkreetsete koolituste võimaldamist ja sellest keelduti.

Kaebaja ei saanud teenistusse asumisel eeldada, et ta ei pea ilma eelnevalt koolitusi läbimata

olema üldse võimeline oma ülesandeid täitma. Nagu vastustaja on välja toonud, olid kaebaja

juhitud vallavalitsuse struktuuriüksusele vastustaja eelarves ette nähtud koolitusvahendid ja

kaebajal kui struktuuriüksuse juhil oli võimalik neid vahendeid kasutada mh iseenda

koolitusvajaduste katmiseks.

17. Kohtu hinnangul ei rikkunud vastustaja kaebaja teenistusest vabastamisel tema

seisukohtade ärakuulamise kohustust. Pole vaidlust, et kaebaja ja vastustaja vahel toimus

12.05.2025 katseajavestlus. Millal täpselt tuleb katseajavestlus teenistujaga läbi viia ja kuidas

ning millal sellest ette teatada, seda õigusaktid ei sätesta. Ehkki kaebaja sai vestlusest teada

alles vahetult enne selle toimumist, oli talle vestluse ajal teada, et tegemist on

katseajavestlusega. Katseajavestluse kokkuvõte vormistati kirjalikult ning kaebajale anti

13.05.2025 võimalus avaldada selle kohta vastustajale oma kirjalik seisukoht hiljemalt

19.05.2025, mida kaebaja ka tegi (dtl 2–3). Kohus leiab, et isegi kui katseajavestluse

toimumine võis olla kaebaja jaoks ootamatu ja ta ei pruukinud vestluse käigus suuta kõigis

talle etteheidetud küsimustes suuta piisavalt kiiresti seisukohta võtta, oli kaebajale tagatud

hiljem piisav aeg oma seisukohtade kujundamiseks ja nende kirjalikuks väljendamiseks. Need

kaebaja seisukohad olid vastustajale kaebaja teenistusest vabastamise otsustamise ajal teada.

18. Käskkirjas sisalduv põhjendus katseaja ebarahuldavate tulemuste kohta on napp, ent

käskkirjas on viidatud kaebaja vahetu juhi hinnangule. Kohtu arvates pidi kaebajale olema

sellest arusaadav, et silmas on peetud kaebaja vahetu juhi katseajavestlusel ja katseajavestluse

kirjalikus kokkuvõttes väljendatud hinnangut, mis oli kaebajale teada. HMS § 56 lg 1 ls 2

kohaselt võib haldusakti põhjendus olla esitatud ka menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega tuleb ka katseajavestluse kokkuvõttes

esitatud põhjendused lugeda käesoleval juhul käskkirja põhjendusteks. Ei ole alust arvata, et

vastustaja ei oleks kaebaja katseajavestlusel suuliselt ja 19.05.2025 kirjalikult esitatud

seisukohtade ja vastuväidetega enne käskkirja andmist tutvunud. Vastustajal ei olnud

kohustust esitada haldusakti põhjendustes eraldi vastuseid kaebaja seisukohtadele ja kohtu

hinnangul ei saa sellest järeldada vastustaja poolt kaalutlusvea tegemist. Kuna vastustaja luges

kaebaja katseaja tulemused ebarahuldavateks ja vabastas kaebaja teenistusest, siis tuleb

järeldada, et ta ei nõustunud kaebaja esitatud vastuargumentidega. Riigikohtu

halduskolleegiumi 08.05.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-27-01, p 7 on leitud, et ainuüksi

põhjalikumate sisuliste motiivide puudumine käskkirjas ei too kaasa selle tühistamist, kui

vaidlustatud käskkiri on selles toodud õiguslike aluste ja akti andmise põhjuse osas üheselt

mõistetav. Kohus leiab, et ehkki praegusel juhul ei ole tegemist tühistamisnõude, vaid

õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamisega, saab samast seisukohast katseaja tulemuste

tõttu teenistusest vabastamise põhjenduste hindamisel lähtuda ka käesolevas asjas.

19. Kohus nõustub vastustajaga, et käskkirja õigusvastasust ei saa järeldada ka sellest, et

katseajavestluse läbiviija (kaebaja vahetu juht, abivallavanem) ja käskkirja andja

(vallavanem) ei olnud sama isik. Kehtiv õigus ei nõua, et katseajavestluse peaks ametnikuga

läbi viima vahetult tema teenistust vabastamise õigust omav isik (vt ka avaliku teenistuse

7(8)

3-25-2013

seaduse käsiraamat1, lk 276). Käskkirjas on viidatud selle andmise alusena abivallavanema

hinnangule ning pole mingeid andmeid selle kohta, et käskkirja andja (vallavanem) poleks

olnud selle hinnanguga või kaebaja poolt sellele hinnangule väljendatud (kirjalikest)

vastuväidetest käskkirja andmise ajal teadlik või tal poleks olnud võimalik nendega tutvuda.

20. Samuti ei saa käskkirja õigusvastasust kohtu hinnangul järeldada sellest, et käskkirjas on

viidatud selle andmise alusena abivallavanema esildisele, mis ei olnud kaebajale enne

käskkirja andmist kättesaadav. Vastustaja on nimetatud esildise esitanud käesoleva kohtuasja

materjalide juurde (dtl 28). Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on vallavalitsuse

sisemises asjaajamises kasutatava dokumendiga, milles ei ole esitatud sellist teavet, mis ei

oleks kaebajale olnud juba muul viisil kättesaadav. Selle dokumendiga tutvumise võimaluse

puudumine enne käskkirja andmist ei saanud kaebaja subjektiivseid õigusi riivata või

käskkirja õiguspärasust mõjutada.

21. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebaja esile toodud asjaoludest ei saa järeldada, et

vastustaja oleks teinud käskkirja andmisel selliseid menetlus- või vormivigu, mis oleks

saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Samuti ei nähtu, et vastustaja oleks teinud

kaebaja teenistusest vabastamise otsustamisel sisulise vea. Tegemist on ulatusliku

kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustusega, vastustaja esitatud põhjendused ei ole selgelt

meelevaldsed või sobimatud ning kohus ei saa asuda teostama kaalutlusõigust vastustaja eest.

Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.

22. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS §

108 lg 1). Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega

menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud ja ka tema menetluskulud jäävad tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

1 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2021-02/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat.pdf

8(8)