2-25-3944/4 · 2-25-3944/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Vanemkohtujurist Sandri Laurand Määruse kuupäev 17. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-3944 Tsiviilasi Harku vald, Tiskre küla, Möldre tee 4 korteriühistu avaldus X vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Harku vald, Tiskre küla, Möldre tee 4 esindajad korteriühistu (registrikood 80577920), lepinguline esindaja Heldur Raig Puudutatud isik: X (isikukood XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Harku vald, Tiskre küla, Möldre tee 4 korteriühistu (avaldaja) ja X (puudutatud isik) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. Puudutatud isik X tasub majanduskulude mittetasumisest ja nende kulude mitteõigeaegse tasumisest avaldaja ees allesjäänud võlgnevuse 116,95 eurot 17.04.2026. 1.2. Puudutatud isik kohustub tasuma avaldajale tema kantud menetluskulud õigusabile 277 euro suuruses summas ja pool tasutud riigilõivust (25 eurot) hiljemalt 08.05.2026. 1.3. Maksed tuleb tasuda Harku vald, Tiskre küla, Möldre tee 4 korteriühistu arvelduskontole nr XXXXXXX LHV pangas. 2. Lõpetada tsiviilasja menetlus. 3. Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 4. Rahuldada avaldaja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada riigilõiv 25 eurot Harku vald, Tiskre küla, Möldre tee 4 korteriühistu arveldusarvele nr XXXXXXX.

2-25-3944 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on Harku vald, Tiskre küla, Möldre tee 4 korteriühistu (avaldaja) avaldus Xi (puudutatud isik) vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes. 2. 16.04.2026 esitasid menetlusosalised kohtule kompromissi, paludes selle kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Avaldaja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3.1. Kinnitatava kompromissi tingimustest tuleb välja jätta tingimus, et kui kohus kompromissi ei kinnita, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski nendes sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks. Kõnesolev tingimus on tarbetu, sest kohus kinnitab kompromissi (vt RKTKm 21.09.2016, 3-2-1-78-16, 10). 3.2. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule teadaolevate asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. 4. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga (avaldusega) sama kostja (võlgniku) vastu vaidluses samal alusel sama (hagi)eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

2 (3) 2-25-3944 5. TsMS § 477 lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Käesoleval juhul on menetlusosalistel kompromissi sõlmimiseks piisav käsutusõigus. 6. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 7. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kompromissi kinnitamisel kuulub avalduselt tasutud riigilõiv 25 euro ulatuses avaldajale tagastamisele ja kohus rahuldab vastava taotluse. 8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetlusosalised on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Kuna praegusel juhul on menetlusosalistel kompromissi sõlmimiseks piisav käsutusõigus, kohaldub sama põhimõte kompromissi kinnitamisel ka hagita menetluses. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt menetlusosaliste avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik

3 (3)