2-23-129886/42 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.04.2026, Võrus

Tsiviilasja number

2-23-129886

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi U.A vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

5534,08 eurot

Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline

esindaja: Riho Siil

Kostja: U.A (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt U.A-lt hageja OÜ GS Core kasuks Bondora AS ja kostja vahel

22.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr BL1579177 tulenev põhivõlgnevus 2140,62

eurot ja viivis tasumata põhinõudelt (2140,62 eurolt) alates 22.10.2024 kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta laenulepingust nr BL1579177 tulenev hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 511,20 eurot rahuldamata.

4. Välja mõista kostjalt U.A-lt hageja OÜ GS Core kasuks Bondora AS ja kostja vahel

23.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr BL1755271 tulenev põhivõlgnevus 1351,35

eurot ja viivis tasumata põhinõudelt (1351,35 eurolt) alates 21.12.2024 kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta laenulepingust nr BL1755271 tulenev hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 324,04 eurot rahuldamata.

6. Välja mõista kostjalt U.A-lt hageja OÜ GS Core kasuks Bondora AS ja kostja vahel

24.02.2020 sõlmitud laenulepingust nr BL1936164 tulenev põhivõlgnevus 579,24

eurot ja viivis tasumata põhinõudelt (579,24 eurolt) alates 21.02.2023 kuni põhinõude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Jätta laenulepingust nr BL1936164 tulenev hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks

muutunud viivisenõue 139,09 eurot rahuldamata.

8. Jätta menetluskulud kostja kanda.

9. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

655 eurot (s.o riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 60 eurot) ja viivis menetluskuludelt

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ GS Core hagi U.A vastu võlgnevuse nõudes.

1.1 Hageja palub kostjalt välja mõista Bondora AS-i ja kostja vahel 22.10.2019 sõlmitud

laenulepingust nr BL1579177 tuleneva põhivõlgnevuse 2140,62 eurot, hagiavalduse esitamise

seisuga 25.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 511,2 eurot ning viivise tasumata

põhinõudelt 2140,62 eurot alates 26.08.2023 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 22.10.2019 laenulepingu nr

BL1579177, mille alusel sai kostja laenu 2870 eurot intressimääraga 9,66% aastas ning

krediidikulukuse määraga 20,74% aastas. Lepingu täitmise aeg oli 21.10.2024. Kostja tasus

perioodil 20.11.2019 kuni 20.07.2020 lepingust nr BL1579177 tulenevate kohustuste katteks

kogusumma 559,38 eurot. Tasumata on 38,88 eurot 20.07.2020 maksest, 21.08.2020 makse

40,19 eurot, 21.09.2020 makse 40,52 eurot, 20.10.2020 makse 40,84 eurot ja 20.11.20 makse

41,17 eurot. See tähendab, et kostja oli viivituses 5 järjestikkuse graafikujärgse põhiosa

maksega. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 6.1 ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis

Bondora AS kostjale 21.10.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava

tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist

ning oli 5 kuu maksetega viivituses, ütles Bondora AS lepingu üles 23.11.2020. Bondora AS

loovutas 05.05.2023 lepingust nr BL1579177 tuleneva nõude OÜ-le GS Core.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta märgib hageja, et Bondora AS ei ole

laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu sõlmimisel oli

laenusumma oli 2870 eurot, millest 170 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 2700

eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud Bondora AS-le kogusumma 559,38 eurot.

Seega on kostja põhivõlg 2140,62 eurot (2700 – 559,38 = 2140,62). Hageja arvestab viivist

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu

ülesütlemisele 23.11.2020 järgnevast päevast, mis on alates 24.11.2020 summas 511,20 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 2140,62 eurot kuni selle kohase

tasumiseni alates 26.08.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale.

1.2 Hageja palub kostjalt välja mõista Bondora AS-i ja kostja vahel 23.12.2019 sõlmitud

laenulepingust nr BL1755271 tuleneva põhivõlgnevuse 1351,35 eurot, hagiavalduse

esitamise seisuga 28.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 324,04 eurot ning viivise

tasumata põhinõudelt 1351,35 eurot alates 29.08.2023 kuni selle kohase tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 23.12.2019 laenulepingu nr

BL1755271, mille alusel sai kostja laenu 1701 eurot intressimääraga 9,83% aastas ning

krediidikulukuse määraga 20,95% aastas. Lepingu täitmise aeg oli 20.12.2024. Kostja tasus

perioodil 20.01.2020 kuni 24.08.2020 lepingust nr BL1755271 tulenevate kohustuste katteks

kogusumma 248,65 eurot. Tasumata on 22,58 eurot 20.07.2020 maksest, 21.08.2020 makse

23,36 eurot, 21.09.2020 makse 23,55 eurot, 20.10.2020 makse 23,75 eurot ja 20.11.20 makse

23,94 eurot. See tähendab, et kostja oli viivituses 5 järjestikkuse graafikujärgse põhiosa

maksega. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 6.1 ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis

Bondora AS kostjale 21.10.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava

tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist

ning oli 5 kuu maksetega viivituses, ütles Bondora AS lepingu üles 23.11.2020. Bondora AS

loovutas 05.05.2023 lepingust nr BL1755271 tuleneva nõude OÜ-le GS Core.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta märgib hageja, et Bondora AS ei ole

laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu sõlmimisel oli

laenusumma oli 1701 eurot, millest 101 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 1600

eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud Bondora AS-le kogusumma 248,65 eurot.

Seega on kostja põhivõlg 1351,35 eurot (1600 – 248,65 = 1351,35). Hageja arvestab viivist

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu

ülesütlemisele 23.11.2020 järgnevast päevast, mis on alates 24.11.2020 summas 324,04 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 1351,35 eurolt alates 29.08.2023 kuni

selle kohase tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale.

Hageja palub kostjalt välja mõista Bondora AS-i ja kostja vahel 24.02.2020 sõlmitud

laenulepingust nr BL1936164 tuleneva põhivõlgnevuse 579,24 eurot, hagiavalduse esitamise

seisuga 29.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 139,09 eurot ning viivise tasumata

põhinõudelt 579,24 eurot alates 30.08.2023 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

1.3 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 24.02.2020 laenulepingu nr

BL1936164, mille alusel sai kostja laenu 956 eurot intressimääraga 17,85% aastas ning

krediidikulukuse määraga 33,14% aastas. Lepingu täitmise aeg oli 20.02.2023. Kostja tasus

perioodil 20.03.2020 kuni 20.07.2020 lepingust nr BL1936164 tulenevate kohustuste katteks

kogusumma 148,93 eurot. Tasumata on 20,98 eurot 20.07.2020 maksest, 21.08.2020 makse

21,82 eurot, 21.09.2020 makse 22,15 eurot, 20.10.2020 makse 22,48 eurot ja 20.11.2020

makse 22,81 eurot. See tähendab, et kostja oli viivituses 5 järjestikkuse graafikujärgse

põhiosa maksega. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 6.1 ning oli tagasimaksetega

viivituses, saatis Bondora AS kostjale 21.10.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis

täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse

saamist ning oli 5 kuu maksetega viivituses, ütles Bondora AS lepingu üles 23.11.2020.

Bondora AS loovutas 05.05.2023 lepingust nr BL1936164 tuleneva nõude OÜ-le GS Core.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta märgib hageja, et Bondora AS ei ole

laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu sõlmimisel oli

laenusumma 956 eurot, millest 56 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 900 eurot.

Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud Bondora AS-le kogusumma 148,93 eurot. Hagejale

laekus 13.05.2023 Bondora AS-lt lepingust BL1936164 tuleneva võla katteks 171,83 eurot.

Seega on kostja põhivõlg 579,24 eurot (900 – 148,93 – 171,83 = 579,24). Hageja arvestab

viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates

lepingu ülesütlemisele 23.11.2020 järgnevast päevast, mis on alates 24.11.2020 summas

139,09 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 579,24 eurot kuni selle

kohase tasumiseni alates 30.08.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjat ei seo ettevõttega GS Core mingi võlasuhe. Juhul kui

GS Core on mingil viisil omandanud mingi nõude kostja vastu, siis kostjale ei ole esitatud

mitte ühtki antud nõuet tõendavat dokumenti. See ei ole esimene kord, kui ettevõte GS Core

raiskab kohtu kallihinnalist aega ning ka eelmises voorus ja seda mitmekordsele nõudmisele

pole kostjale suudetud esitada võimalikke antud nõude aluseks olevaid dokumente.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest. Vaidlust ei ole selles, et esialgseks

võlausaldajaks olev Bondora AS ja kostja olid sõlminud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, ega ka selles, et kostja jättis enda lepingujärgsed

kohustused hagiavalduses märgitud osas täitmata. Hageja avaldas hagiavalduses, et esialgne

võlausaldaja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning esitas haginõude VÕS

§ 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestuste kohaselt.

5. Kostja leiab, et esialgne võlausaldaja ei ole kehtivalt loovutanud kostja vastu olevaid

nõudeid hagejale. Hagejale teadaolevalt on Bondora AS teavitanud kostjat nõude

loovutamisest peale nõuete loovutamise lepingu sõlmimist hagejaga. Samuti on Bondora AS

andnud hagejale dokumendi nõude loovutamisest (kinnitus 21.08.2023), mille hageja on

kohtule esitanud (dtl 124, 290, 381) ja mille kostja on kätte saanud.

6. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

Selleks, et lugeda nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, peab esialgne võlausaldaja

VÕS § 170 kohaselt teatama võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Kui nõude

loovutamisest teavitab uus võlausaldaja, peab ta võlgnikule esitama VÕS § 168 lg-s 2

sätestatud nõude loovutamisdokumendi. Selle sätte eesmärk on võlgniku kaitse (RKTKo 3-2-

1-35-05 p.17). VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele

võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude

loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest

kirjalikult teatanud.

VÕS § 170 järgi loetakse loovutus võlgniku suhtes toimunuks ka siis, kui võlausaldaja on

nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi

võlgnikule. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja uue võlausaldajana hagiavalduse lisana

Bondora AS nimel 21.08.2023 välja antud kinnituse nõude loovutamise kohta (dtl 124, 290,

381) ning Riigikohtu seisukoha järgi (vt lahend 3-2-1-62-07, p. 12) ei välista hagi rahuldamist

see, kui kostjale teatati nõude loovutamisest ka pärast hagiavalduse esitamist.

Algse võlausaldaja kinnitus, et nõude loovutamine on toimunud ajaliselt enne hagi esitamist

kohtusse, on kohtu hinnangul piisav hagemisõiguse tekkeks, kuna nõude loovutamiseks ei ole

ettenähtud vorminõudeid. Algse võlausaldaja kinnitus nõude loovutamise kohta on ka piisav

selleks, et võlgnikul ei tekiks VÕS §-st 172 tulenevalt kohustuse täitmisest keeldumise alust.

Kostja vaidleb eelnimetatud teatise formaalselt lubatavusele vastu, kuid kohtu hinnangul on

hageja lükanud kostja väiteid ümber ning nõude loovutamise teatis on õiguspärane.

7. Antud juhul ei ole kohtule esitatud dokumenti selle kohta, et teade nõude loovutamisest

oleks kostjale saadetud esialgse võlausaldaja poolt, samuti ei ole kohtule esitatud

loovutamisdokumenti. Hageja on esitanud kohtule Bondora AS 21.08.2023 kinnituse nõuete

loovutamise kohta, mis tulenevad lepingutest nr BL1579177, BL1755271 ja BL1936164,

uuele võlausaldajale GS Core OÜ-le (registrikood 16183586). Kinnitus on allkirjastatud

Bondora AS volitatud esindaja M. T. poolt, kelle esindusõigus tuleneb Bondora AS juhatuse

liikme M. S. poolt 10.03.2023 antud volikirjast (dtl 431). Äriregistri kohaselt oli M. S.

volituse andmise hetkel Bondora AS esindusõiguslik juhatuse liige.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et nõude loovutus on VÕS § 170 järgi kehtiv.

8. VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,

kui võlgnik on kohustust rikkunud. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud.

Nii võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse

kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

9. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest

VÕS § 4034 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu

hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus

kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu

hinnangul kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mitte lepingujärgset viivisemäära.

10. Bondora AS ja kostja sõlmisid 22.10.2019 laenulepingu nr BL1579177, mille alusel

väljastati kostjale laenu 2700 eurot. Kostja on laenu tagasimakseid teinud summas 559,38

eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 2140,62 eurot (2700 – 559,38 =

2140,62).

Hageja on laenulepingu nr BL1579177 osas 25.08.2023 menetlusdokumendis märkinud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kõik kostja maksed summas

559,38 eurot arvestada põhinõude katteks ning tasutud on täielikult maksegraafiku põhiosa

maksed kuni 22.06.2022. Kohus märgib, et sellisel juhul ei saa lugeda lepingut 23.11.2020

kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks ajaks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega ei

olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Leping on

lõppenud tähtaja saabumisega (viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 21.10.2024) ning seega

muutus lepingust lähtuv põhinõue VÕS § 82 lg 7 II lause alusel sissenõutavaks alates

22.10.2024.

Eelneva tõttu rahuldab kohus lepingu nr BL1579177 osas hageja põhinõude summas 2140,62

eurot ning jätab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 511,20 euro osas rahuldamata

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 2140,62 eurolt alates

22.10.2024 (s.o põhinõude sissenõutavaks muutumisest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. Bondora AS ja kostja sõlmisid 23.12.2019 laenulepingu nr BL1755271, mille alusel

väljastati kostjale laenu 1600 eurot. Kostja on laenu tagasimakseid teinud summas 248,65

eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 1351,35 eurot (1600 – 248,65 =

1351,35).

Hageja on laenulepingu nr BL1755271 osas 28.08.2023 menetlusdokumendis märkinud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kõik kostja maksed summas

248,65 eurot arvestada põhinõude katteks ning tasutud on täielikult maksegraafiku põhiosa

maksed kuni 22.06.2022. Kohus märgib, et sellisel juhul ei saa lugeda lepingut 23.11.2020

kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks ajaks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega ei

olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Leping on

lõppenud tähtaja saabumisega (viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.12.2024) ning seega

muutus lepingust lähtuv põhinõue VÕS § 82 lg 7 II lause alusel sissenõutavaks alates

21.12.2024.

Eelneva tõttu rahuldab kohus lepingu nr BL1755271 osas hageja põhinõude summas 1351,35

eurot ning jätab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 324,04 euro osas rahuldamata

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1351,35 eurolt alates

21.12.2024 (s.o põhinõude sissenõutavaks muutumisest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

12. Bondora AS ja kostja sõlmisid 24.02.2020 laenulepingu nr BL1936164, mille alusel

väljastati kostjale laenu 900 eurot. Kostja on laenu tagasimakseid teinud summas 320,76

eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 579,24 eurot (900 – 320,76 =

579,24).

Hageja on laenulepingu nr BL1936164 osas 29.08.2023 menetlusdokumendis märkinud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kõik kostja maksed summas

320,76 eurot arvestada põhinõude katteks ning tasutud on täielikult maksegraafiku põhiosa

maksed kuni 22.06.2022. Kohus märgib, et sellisel juhul ei saa lugeda lepingut 23.11.2020

kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks ajaks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega ei

olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Leping on

lõppenud tähtaja saabumisega (viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.02.2023) ning seega

muutus lepingust lähtuv põhinõue VÕS § 82 lg 7 II lause alusel sissenõutavaks alates

21.02.2023.

Eelneva tõttu rahuldab kohus lepingu nr BL1936164 osas hageja põhinõude summas 579,24

eurot ning jätab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 106 euro osas rahuldamata ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 579,24 eurolt alates 21.02.2023

(s.o põhinõude sissenõutavaks muutumisest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

13. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohustab kohut märkima otsuses tsiviilasja hinna.

13.1 Hageja esitas 25.08.2023 kohtusse laenulepingu nr BL1579177 võlgnevusest tuleneva

hagi, millega palus kostjalt välja mõista põhinõudena 2140,62 eurot ning kõrvalnõudena

viivised 511,20 eurot (VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras). TsMS § 124 lg 1 kohaselt

määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt

TsMS § 133 lõikele 1 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2

näeb ette, et TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi

esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud

viivise summale. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud arvutuskäiguga (dtl 52).

13.2 Hageja esitas 28.08.2023 kohtusse laenulepingu nr BL1755271 võlgnevusest tuleneva

hagi, millega palus kostjalt välja mõista põhinõudena 1351,35 eurot ning kõrvalnõudena

viivised 324,04 eurot (VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras). TsMS § 124 lg 1 kohaselt

määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt

TsMS § 133 lõikele 1 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2

näeb ette, et TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi

esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud

viivise summale. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud arvutuskäiguga (dtl 218).

13.3 Hageja esitas 29.08.2023 kohtusse laenulepingu nr BL1936164 võlgnevusest tuleneva

hagi, millega palus kostjalt välja mõista põhinõudena 579,24 eurot ning kõrvalnõudena

viivised 139,09 eurot (VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras). TsMS § 124 lg 1 kohaselt

määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt

TsMS § 133 lõikele 1 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2

näeb ette, et TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi

esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud

viivise summale. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud arvutuskäiguga (dtl 307).

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus käesoleva tsiviilasja hinnaks 5534,08 eurot, s.o 2908,69

eurot (s.o 2140,62 + 511,20 + 256,87) + 1837,55 eurot (s.o 1351,35 + 324,04 + 162,16) +

787,84 eurot (s.o 579,24 + 139,09 + 69,51).

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi

rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt

on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 245 eurot + 315 eurot + 385 eurot

(s.o kokku 945 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 3 x 20 eurot (s.o kokku 60 eurot).

Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud nõuda kostjalt hageja menetluskuluna

välja tasutud riigilõiv, kuid üksnes ulatuses, mis vastab käesolevas asjas hagihinna alusel

tegelikult tasumisele kuuluma pidanud riigilõivule. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja

riigilõivu suuruses, mis oleks vastanud ühele terviklikule hagile. Kuna hagihind oleks ühe

hagi puhul olnud 5534,08 eurot, millelt oleks riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1

kohaselt pidanud tasuma riigilõivu 595 eurot, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

riigilõivu summas 595 eurot.

Kohus selgitab, et hagejal on võimalik enam tasutud riigilõiv summas 350 eurot TsMS § 150

lg 1 p 1 alusel tagasi taotleda. Kohus saab TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastada

üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Hagejal tuleb enamtasutud riigilõivu tagasisaamiseks esitada Tartu Maakohtule taotlus, milles

märgib, millisele pangakontole tuleks riigilõiv tagastada (pangakonto number, konto omaja

nimi ja isikukood). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 järgi kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud 3 x 20 eurot. Kooskõlas

TsMS § 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt

TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral

võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi

lõppkokkuvõttes lahendatakse. TsMS § § 4842 teise lause kohaselt määrab kohus maksekäsus

või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis käesoleval juhul on

põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulude katteks 60 eurot (3 x 20).

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud

ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik