2-25-14690/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 16. aprill 2025

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-25-14690

V.U hagi C.K vastu täisealisele õppivale

lapsele elatise väljamõistmiseks

Hagi hind

2700 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja V.U (isikukood XXX, elukoht

XXX-i)

Kostja C.K (isikukood XXX, elukoht

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.U 07.09.2025 hagi C.K vastu täisealisele kuni 21. aastasele õppivale

lapsele elatise saamiseks.

2. Mõista C.K-lt V.U kasuks välja 1125 eurot, mis on vähem tasutud elatis perioodil

01.08.2025–30.04.2026.

3. Mõista C.K-lt V.U kasuks välja igakuine elatis 250 eurot alates 01.05.2026 kuni

V.U 21-aastaseks saamiseni (28.07.2028), kuid mitte kauem kui V.U põhi-, kesk-

või kõrghariduse omandamise või kutseõppe tasemeõppes õppimise lõppemiseni.

4. Käesoleva otsuse p-des 2 ja 3 nimetatud elatis tuleb tasuda V.U arvelduskontole

nr XXX. Käesoleva otsuse p-s 3 nimetatud igakuine elatis tuleb tasuda eelmises

lauses sätestatud korras hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks, märkides selgitusse

saaja nime, sõna elatis ning kuu, mille eest elatist tasutakse. Igakuist elatist

tasutakse iga kalendrikuu eest ette.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada TsMS § 630 lg 1 kohaselt Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku

apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30

päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem

kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.U (hageja) esitas 07.09.2025 hagi C.K (kostja, isa) vastu, milles palus kostjalt enda

kasuks välja mõista täisealisele õppivale lapsele elatis perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p

2 kohaselt. Hageja esitas kohtule XXX väljastatud tõendi, millest nähtuvalt õpib hageja

03.09.2025 seisuga XXX 12.b klassis (dtl 7).

Hagiavalduse kohaselt maksis kostja hagejale kohtu poolt välja mõistetud elatist 250 eurot

kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 28.07.2025 (dtl 3). Hageja pakkus kostjale välja, et

kostja tasub hagejale kui täisealisele õppivale lapsele sama suurt elatist edasi hageja

pangakontole, kuid kostja keeldus. Alates 2025 augustist on kostja teinud ülekandeid hageja

elatise katmiseks igakuiselt 125 eurot (dtl 103). Hageja täpsustas enda nõuet istungil ja

seisukohas ning jäi selle juurde, et palus kostjalt välja mõista elatis 250 eurot alates

01.08.2025 kuni 21-aastaseks saamiseni 28.07.2028 või 300 eurot, kui kohus leiab, et see on

põhjendatud (dtl 254, 262, 409).

2. Tartu Maakohus võttis hagi 09.10.2025 määrusega menetlusse. Kohus andis kostjale hagile

kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 30 päeva.

3. Kostja esitas 10.11.2025 hagile kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu. Kostja tõi

välja, et ta on tasunud hagejale elatist ning täitnud sellega PKS-ist tulenevat

ülalpidamiskohustust. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kohustused 827 eurot kuus,

mis on kostja hinnangul põhjendamatult suur kulu. Kostja hinnangul ei ole hageja esitatud

kulud vajalikud ning tõendatud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

4. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 12.02.2026 kohtuistungi, kus osalesid hageja,

hageja nõustaja (ema), kostja ning kostja lepinguline esindaja (dtl 253). Kohtuistungil jäid

pooled oma varem avaldatud seisukohtade juurde. Kohus arutas pooltega hagi aluseks olevaid

asjaolusid ja õiguslikku külge ning selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus selgitas

hagejale, et kulutuste kohta esitatud tõendid tuleb kokku siduda hagis esitatud asjaoludega ehk

näidata tõenditega, mida, kuhu ja kui palju kulub. Kohus täpsustas kohtuistungil hageja nõuet,

hageja küll ütles ühest küljest, et tema vajadused kuus on 827 eurot kuus, kuid kinnitas, et ta

soovib nõuda kostjalt elatist 250 eurot kuus.

Kohus leppis kohtuistungil pooltega kokku, et annab hagejale tähtaja kuni 06.03.2026, et

esitada selgelt väljendatud haginõue, tuua välja hagi aluseks olevad asjaolud ja siduda kohtule

esitatud tõendid asjaoludega kokku selliselt, et välja on toodud, millise asjaolu tõendamiseks

mingi tõend on esitatud. Kohus määras poolte jaoks eelmenetluse lõppemise kuupäevaks

23.03.2026 ning selgitas, et pärast nimetatud kuupäeva enam uusi asjaolusid ega tõendeid

kohtule esitada ei saa. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 06.04.2026, et esitada

lõppseisukohad vastaspoole seisukohtadele ning menetluskulude nimekirjad.

4.1. Hageja esitas kohtule 05.03.2026 seisukoha (dtl 261–378), milles tõi välja kokkuvõtte

enda igakuiste kulude suurusest. Hageja märkis, et tema igakuised kulud on järgmised:

1. Eluasemega seotud kulud (Iga kuu) – 178,69

1.1. Elekter - 66,75

1.2. Küte (puit) - 62,50

1.3. Maamaks - 2,57

1.4. Prügi - 1.40

1.5. Sideteenus - 27,75

1.6. Telefoniarve - 12,72

1.7. Vesi + kanalisatsioon – 5

2. Vajalikud kulud (Iga kuu) - 352,59

2.1. Toit (886,01)- 221,50

2.2. Hügieenitarbed - 10,34

2.3. Riided - 120,75

3. Transpordikulud (Iga kuu) – 216,43

3.1. Bussipiletid - 43,15

3.2. Kütus - 55,09

3.3. Autokool - 87,91

3.4. Automaks - 13,28

3.5. Autopesu - 17,00

4. Tervishoiukulud (Iga kuu) - 250,45

4.1. Nahaarst - 225 (Varem 55 eurot, nüüd maksab 1 kord 60 eurot.)

4.2. Ravimid - 25,45

5. Vaba aja kulud ja kultuur (Iga kuu, välja arvatud raamatud) - 52,23

5.1. Kino - 6,29

5.2. Jõusaal - 19

5.3. Raamatud - 26,94

6. Isikliku hoolduse kulud (Iga kuu, välja arvatud meigiasjad) - 113,22

6.1. Juuksur - 67,7

6.2. Ilutooted - 45,52

7. Muud kulud ja ootamatud kulud (Ootamatud kulud on iga kuu) - 807,89

7.1. Kõrvaklapid – 209

7.2. Pann - 15,49

7.3. Ootamatud kulud (Võib tekkida ootamatu kulu ükskõik millega seonduvalt) – 50

7.4. Reis (1 kord aastas) - 533,40

Kokku – 1971,5 eurot

4.2. Hageja esitas 23.03.2026 seisukohas täiendava kulude lõppnimekirja (dtl 380), milles tõi

välja, et kõigi kulude kogusumma on 1120 eurot 15 senti. Hageja selgitas, et lisadesse ei ole

lisatud igakuiseid püsikulusid (küttepuud, sideteenus, maamaks, prügi, vesi ja kanalisatsioon,

automaks, autokool, nahaarst), kuna nende summad ei muutu.

Hageja esitas seisukoha lisades tõendid selle kohta, et ta kulud on kokku 1120 eurot 15 senti.

Kuivõrd hageja esitas failid vormingus, mis ei avanenud, on failid loetaval kujul üle

salvestatud 16.04.2026 ja asuvad dtl 417–489. Hageja selgitas tõendite sisu kohta järgmist:

Lisa 1 (kokku 245,37 €)

1.1 Elekter: 133,40 €

Lisa 2 (kokku 321,82 €)

2.1 Toit: 212,73 € (kogusumma 850,94 €)

2.3 Riided: 109,09 €

Lisa 3 (kokku 304,49 €)

3.1 Bussipiletid: 21,50 €

3.2 Kütus: 143,91 €

Takso: 14,10 €

Autokulud: 23,79 €

Lisa 4 (kokku 129,64 €)

4.2 Ravimid: 9,64 €

Lisa 5 (kokku 19,00 €)

5.2 Jõusaal: 19,00 €

Lisa 6 (kokku 17,33 €)

6.2 Ilutooted: 17,33 €

Lisa 7 (kokku 330,00 €; minu osa 82,50 €)

Lehepuhur ja hekkilõikur: 330,00 €

4.3. Kostja esitas 23.03.2026 seisukoha ja lisad (dtl 388–dtl 399), milles leidis, et hageja ei ole

asja juurde esitatud tõendeid hagis ega teistes menetlusdokumentides esitatud väidetega

seostanud ega põhjendanud, millise asjaolu tõendamiseks iga konkreetne tõend on esitatud.

Hageja on esitanud tõenditena asja juurde suurel hulgal arveid ja maksekorraldusi, mille puhul

jääb ebaselgeks ka see, milliseid kaupu või teenuseid on ostetud, ja kes need ostnud on.

Kostja leidis, et hageja kulude suurus ei ole eluliselt usutav

Eluasemekulude osas juhtis kosta tähelepanu sellele, et ahikütte puhul on ebausutav, et kulud

elektrile on hageja neljaliikmelises peres 66 eurot 75 senti inimese kohta. Küttepuude kohta

selgitas kostja, et arve järgi (dtl 271) on ostetud 40 ruumi puid 3000 euro eest, kuid ei ole

selgitatud, kuidas see on seotud hageja igakuiste vajaduste suurusega. Kostja leidis, et hageja

ei ole selgitanud, kuidas toidukulude suurus kujunenud on ning pidas mitmeid kulutusi

põhjendamatuteks. Kostja leidis, et üle 100 euro suurused igakuised kulutused riietele on

põhjendamatult suured, sest hageja ei ole enam ka kasvueas. Kostja leidis, et hageja ei ole

bussipiletite ega kütuse kulu põhistanud ega tõendanud. Kostja leidis, et rosacea raviks

kasutatav protseduur „Cold Plasma“ on kosmeetiline protseduur, mitte meditsiiniline ravi ning

seetõttu põhjendamatu kulu 225 eurot kuus. Juuksuri ja ilutoodete kulud 113 eurot 22 senti

kuus on põhjendamatult suured. Jõusaali kulud on tõendamata, sest need on C.K nimel ning

hageja selle paketi alusel trennis käia ei saaks. Ootamatud kulud ja reisikulud on

ebamõistlikult suured ja arvustuskäigu puhul on arusaamatu, kas tegemist on kuu- või

aastapõhiste kuludega.

4.4. Pooled esitasid 06.04.2026 lõplikud seisukohad, milles jäid varasemate seisukohtade

juurde. Hageja palus hagi rahuldada ning kostja palus jätta hagi rahuldamata, sest ta tasub

hagejale igakuist elatist 125 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning korraldanud kohtuasja arutamiseks

kohtuistungi. Kohus jätkas pärast kohtuistungit kohtuasja lahendamist kirjalikus menetluses

poolte nõusolekul ning määras pärast kohtuistungil tõendamiskoormise selgitamist ja asja

arutamist pooltele tähtajad asjaolude, seisukohtadega ja tõendite esitamiseks ning andis

pooltele võimaluse vastaspoole tõenditele vastata ja omapoolseid tõendeid esitada. Kohus

leiab, et hageja hagi kostja vastu täisealise õppiva lapse elatise saamiseks on põhjendatud ja

tuleb rahuldada PKS § 96, § 97 p 2 ja § 99 kohaselt. Kohus põhjendab enda seisukohti

alljärgnevalt.

6. Kohus selgitab, et PKS § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja

kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Ülalpidamist on kohustatud PKS § 96 lg 1 kohaselt andma täisealised esimese astme ülenejad

ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud

saama laps, kes täisealisena omandab põhi, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe

tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kohus selgitab, et hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt elatist PKS § 96, § 97 p 2, § 99 järgi

eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:



poolte vahel on põlvnemissuhe, millest tuleneb ülalpidamiskohustus



hageja on täisealine kuni 21-aastane õppiv laps, kelle abivajadust eeldatakse



kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud



hageja ülalpidamisnõude ulatuse määravad tema kõik eluvajadused, sh tema võimete

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutused, ning

tema kasvatamise kulud

6.1. Kohus tuvastab rahvastikuregistri andmete pinnalt ning pooled ka ei vaidle selle üle, et

hageja põlvneb kostjast. Kohus tuvastab rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt, et hageja sai

28.07.2025 täisealiseks, ta on praegu 18-aastane ning õpib XXX 12B klassis, mida tõendab

koolist antud kinnitus (dtl 6).

6.2. Kohus märgib, et igasuguse seadusjärgse ülalpidamiskohustuse eeldus on isiku

abivajadus, sarnaselt alaealisele lapsele eeldatakse aga kuni 21-aastase õppiva lapse

abivajadust ning tal ei tule enda abivajadust tõendada. Eeltoodu nähtub PKS § 97 p 2

sõnastusest, mis sarnaselt alaealisele lapsele PKS § 97 p 1 mõttes ja erinevalt muust

abivajavast sugulasest PKS § 97 p 3 mõttes ei viita sellele, et tegemist peaks olema abivajava

kuni 21-aastase õppiva lapsega. Kuni 21-aastase õppiva lapse puhul ei rakendu

eneseülalpidamispõhimõte kujul, kus täisealine õppiv laps peaks tõendama enda võimetust

end varaga elatada või sissetulekut teenida.

6.3. Kohus lisab, et küll aga peab hageja ära tõendama, et kostja on ülalpidamiskohustust

rikkunud, samuti peab hageja ära tõendama enda igakuiste vajaduste suuruse. Kohus tuvastab

ja pooled ka ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud hagejale alates tema täisealiseks saamisest

elatist 125 eurot kuus (dtl 103). Kohus hindab järgmisena hageja igakuiste vajaduste suurust,

sest sellest sõltub, kas kostja on seadusjärgset ülalpidamiskohustust rikkunud, kui ta tasus

hagejale igakuise elatisena 125 eurot.

7. Kohus leiab, et täisealise kuni 21-aastase õppiva lapse igakuiste vajaduste ulatus tuleb

kindlaks määrata PKS § 99 kohaselt. Ülalpidamise ulatus määratakse ka täisealise õppiva

lapse puhul PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja vajaduste juures tuleb PKS § 99 lg 2 järgi

arvestada kõiki tema eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi.

7.1. Kohus märgib alustuseks, et kohtu hinnangul ei hõlma täisealise kuni 21-aastase õppiva

lapse vajadused üksnes hädavajalikke kulutusi, nagu seni on vahel kohtupraktikas leitud.

Selline lähenemine ei põhine seadusel ega ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Ka täisealise

õppiva lapse ülalpidamise ulatus tuleb kindlaks määrata PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt,

arvestades õppiva lapse vajadusi ja tavapärast elulaadi. Eelnevat kinnitab nii varasem

Riigikohtu praktika (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10–13) kui ka hiljutised suunised,

kus Riigikohus keskendus sellele, kas tegemist on tavapärase kuluga ning pidas põhjendatud

kuluks ka tasulise õppe kulu välismaal, kuigi Eestis saab tasuta õppida, eeldusel, et tasuline

õpe välismaal vastab tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse omandamisele (RKTKo

30.04.2024, 2-21-6015/36, p 10 ja 11). Kohus leiab, et eeltoodust lähtudes tuleb ka praeguses

asjas välja selgitada, millised on hageja vajadused, lähtudes PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sisust.

7.2. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et tema vajadused PKS § 99 mõttes ning igakuised

kulutused ületavad 500 eurot, millest tulenevalt on põhjendatud elatis 250 eurot. Elatisenõude

eripära on, et olevikus olemasolevate tõenditega tuleb proovida tõendada tulevikus tekkivate

kulude ligikaudset suurust. Kuivõrd tulevikus tekkivad kulusid ei ole võimalik täie kindlusega

tõendada, on tõendid paratamatult kaudsed, eeldus on, et praegune elustandard jätkub ka

tulevikus ning tulevikus tekkivad kulud jäävad samasse suurusjärku.

8. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et tema vajadused PKS § 99 mõttes ja igakuised kulud

on 510 eurot 30 senti. Kohus tuvastab, et hageja vajadused hõlmavad järgmisi komponente,

millele on lisatud viidatud tõendid ning selgitab kulukomponentide kujunemist alljärgnevalt:



31,25 eurot (küte) (dtl 271)



1,4 eurot prügi (dtl 270)



27,09 eurot elekter (dtl 269)



14,95 eurot sidekulud (dtl 268)



12,72 eurot telefon (dtl 266)



115 eurot riided keskmiselt (dtl 38–47, 263, 380)



217 eurot toit (dt 272–378; 428–487)



35,6 eurot transport (dtl 419–421)



17,98 eurot auto kütus 88,34l ei ole tavaline, on poole väiksem, kulud neljaga (dtl 422)



26,97 eurot tervis ja ilutooted (dtl 417–418)



10,34 eurot (hügieenitooted), kostja ei vaielnud vastu

8.1. Hageja elab ahiküttega majas ning on aastase küttekulude tõendamiseks esitanud viidatud

arve, millelt on näha, et ostetud on 40 ruumi puid, ruumimeetri hinnaga 75 eurot. Kohus leiab,

et põhjendatud on arvestada hageja kuludena sellest kaheksandikku ja jagada see keskmise

leidmiseks ära 12 kuu peale. Kohus leiab, et on üldteada asjaolu, et ühe tavapärase suurusega

maja kütmiseks ei kulu 40 ruumi puid aastas, küll aga võib kulu olla pool sellest ehk 20

ruumi. Kohus lähtub sellest, et kulu hageja perele on 20 ruumi, arvestades kostja viidatud

asjaolu, et samal aadressil asub ka äriühingu asukoht. Kinnistusraamatu andmetel on hageja

elukohas ärimaa 50%, ja elamumaa 50%, seega võtab kohus arvesse poolt kuludest ning

arvutab igakuise keskmise ja sellest hageja osakaalu (3000 : 2 : 4 : 12).

8.2. Kohtu hinnangul on hageja eelviidatud tõendiga tõendanud prügikulu, elektrikulu osas on

kostja aga põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et ahiküttega majas ei ole 66,75 euro

suurune igakuine kulu usutav ning arve on esitatud kohtule võimalik, et taotluslikult nii, et

täpsemaid komponente arvelt näha ei ole. Hageja selgitas elektrikulude kohta (dtl 407), et

arvel on nii äritegevuse kui majapidamise kulud. Hageja osa arvutamisel on eraldatud

majapidamise kulu ning see jagatud nelja inimese vahel, mille tulemusena on hageja kuukulu

66,75 eurot (390,55 (äriühing + maja) – 267 (maja) = 123,55 (äriühing)).

Kohus leiab, et eeltoodu esitatud tõenditest selgelt ei nähtu, samal ajal on ilmne, et igakuine

elektrikulu majapidamises tekib. Kohus tuvastab, et hageja igakuine elektrikulu on 27,09

eurot lähtudes eelviidatud arve teisest reast ja jagades selle majapidamiskuluna nelja inimese

peale, selline summa on kooskõlas üldteada asjaoluga, et keskmise suurusega majapidamises

on elektrikulu vähemalt 20–30 eurot. Näiteks on turul isegi väikese tarbimisega (alla 200

kWh) kodumajapidamistele fikseeritud elektripaketi hind 24 eurot kuus.

8.3. Kohus leiab, et hageja on nimekirjas toodud tõenditega ära tõendanud enda osakaalu

igakuisest sideteenuse kulust, enda telefonipaketikulu samuti kulud riietele söögile. Kohus

märgib, et hageja on esitanud kviitungid riiete ja toidukulude kohta ning kviitungitega ongi

keeruline kulutusi tõendada, sest need ei ole isikustatud ning toidukulude puhul ei ole eluliselt

võimalik kontrollida, et ostetud toidu on ära tarbinud just hageja. Gümnaasiumis õppiv laps

elab kood enda perega ning peres paratamatult ei eristata pereliikmete kulusid ega peeta eraldi

arvepidamist gümnaasiumis õppiva lapse kohta. Hageja on esitanud viidatud tõendid ning

arvutanud neist keskmise, mis ei ole üle paisutatud ja on vastavuses empiiriliste uuringutega.

8.4. Hageja esitatud tõenditest nähtuvaid kulutusi ja seda, et need ei ole ülepaisutatud toetavad

empiiriliste uuringute tulemused. Justiitsministeerium avaldas 2020. aasta veebruaris

ülalpidamise empiirilise uuringu (https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2021-

07/Lapse%20vajadusp%C3%B5hine%20miinimumelatis%2C%20uuringu%20l

%C3%B5pparuanne.pdf). Hagejale kui 18-aastasele teismelisele lähimas 13–17. aastaste

vanusegrupis olid keskmised igakuised ülalpidamiskulud toona 412 eurot kuus (lk 40).

Uuringu aluseks olnud andmed pärievad tõenäoliselt 2019. aastast, kuid isegi kui arvestada

2026. aasta I kvartali jaoks võrdlusbaasina hilisemat 2020. aasta esimest kvartalit, on

tarbijahinnaindeksiga kohandatuna empiiriliste uuringute järgi kulud hagejavanustel lastel 617

eurot 58 senti kuus, sest tarbijahinnaindeksi kasv on sellest ajast alates olnud 49,9%

(https://stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator). Kuivõrd hageja taotleb elatist eelkõige 250

eurot, väites seda arvestades, et tema igakuised kulud on 500 eurot, ei ole tema kulutuste

suurus kindlasti üle paisutatud. Isegi kui kostja leiaks kviitungite kogumise tõttu

tõendamiskoormise täitmise praktilisi raskusi arvestades vajakajäämisi mingites

kulukomponentides, jääb hageja vajadustena 500 eurot kuus ning nõutav elatis alla tema

tegelikke kulusid. Rõhutada tuleb seda, et loetletud tõendatud vajaduste nimekirjast on hageja

esitatud tõendite tõttu täielikult puudu elamiskulud nagu praegu saadavad kasutuseelised või

Tallinnasse õppima asudes tekkiv üürikulu, mis võib moodustada sageli kuni kolmandiku

kuludest.

8.5. Kohus tuvastab eespool viidatud hageja tõendite pinnalt transpordikulud bussipiletitele

ning arvestab kütusekuluga osaliselt. Kohtule on auto kütusekulu eest esitatud kviitung, kust

nähtub, et tangitud on diiselautot, mille paak on 88,34 liitrit suur, tavapärase diiselauto paak

on 40–45 liitrit, seetõttu lähtub kohus sellest, et tõendatud on pool kütusekuludest, mis tuleb

omakorda jagada perekonnaliikmete arvuga ehk neljaga. Hageja elukoht on XXX, mistõttu

võib bussigraafikut arvestades osa aega autoga sõitmise lugeda tavapäraseks vajaduseks.

Kohus leiab, et hageja on eelviidatud tõenditega tõendanud tervise ja ilutoodete kulu ning

tõendatud on ka hügieenitoodete kulu, millele kostja ei ole vastu vaielnud. Uuringutest

lähtuvalt hakkavad laste kulud teismeeas uuesti kasvama (lk 14). Kohus ei ole eelnimetatud

kulude hulka arvestanud isegi eraldi kulutusi kallimale juuksurile, naharavi ega spordiklubi

kulu hageja tõendite tõttu, mis võiksid PKS § 99 lg-te 1 ja 2 mõttes vähemasti osaliselt

teismelise tavapäraste kuludena arvesse tulla.

8.6. Kohus lisab, et eelkõige arvukad hageja esitatud tõendid ning kostja vastuväited ja muud

kui eespool käsitletud seisukohad ja tõendid ei anna alust järeldada, et hageja igakuised kulud

oleksid väiksemad kui 500 eurot. Küüniline on väide, et olukorras, kus kostja tasus hagejale

iga kuu 250 eurot elatist, kui ta oli alaealine, on kulud täisealiseks saamise päevast poole

võrra vähenenud. Kostja sissetulek on tema sõnul 2000 eurot (neto), kohus täpsustas

kohtuistungil kostja väiteid ning kostja ei väitnud, et ta ei suudaks majanduslikult tasuda

elatisena hagejale 250 eurot kuus (dtl 256).

9. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on tõendanud, et tema vajadused ja seega igakuised kulud,

mis vastavad PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sätestatud ulatusele on vähemalt 500 eurot (tõendite

kohaselt 510 eurot 30 senti), on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust, kui ta on

tasunud hagejale alates tema täisealiseks saamisest elatist 125 eurot. Kohus leiab, et eeltoodut

arvestades tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 250

eurot. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et kostja on tõendanud, et ta on tasunud hagejale

pärast hageja täisealiseks saamist igakuise elatisena 125 eurot ning pooled selle üle ka ei

vaidle, tuleb kohtuotsuse tegemise ajani elatis arvutada kindla summana ning edasi korduva

kohustusena.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatisena perioodil 01.08.2025–30.04.2026 kostja

kohustuse täitmise ulatust arvestades puudujäävas osas 125 eurot kuus 1125 eurot (9 × 125).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 250 eurot alates 01.05.2026 kuni

hageja 21-aastaseks saamiseni 28.07.2028, kuid mitte kauem, kui hageja õpingute

lõppemiseni.

10. Kohus leiab, et analoogselt TsMS § 164 lg-le 1 on põhjendatud jätta menetluskulud poolte

endi kanda. Kohus märgib sellega seoses, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin