4-26-207/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-26-207

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprillil 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-207 (2315,25,011875)

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuasi

Vjatšeslav Garanini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi

28.12.2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2315,25,011875

Menetlusalune isik

Vjatšeslav Garanin

Isikukood: 39008174212; elukoht: XXX; e-posti aadress:

XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 2, 133, 134, § 155-156,

maakohus otsustas:

1. Rahuldada Vjatšeslav Garanini kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 28.12.2025 üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2315,25,011875 osaliselt, s.o Vjatšeslav Garaninile LS § 224 lg 3 p 1

alusel kohaldatud lisakaristuse osas.

3. Tühistada täielikult Vjatšeslav Garaninile LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldatud

lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Lisakaristust

Vjatšeslav Garanini suhtes mitte kohaldada.

4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edastada kohtuotsus Vjatšeslav Garaninile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

4-26-207

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapteni K. P. 28.12.2025 otsusega väärteoasjas nr

2315,25,011875 karistati Vjatšeslav Garaninit LS § 227 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi KarS §

63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 1200 eurot ja

liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

2. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik V. Garanin

mootorsõidukit BMW 545 Rootsi Kuningriigi riikliku registreerimismärgiga XXX 03.12.2025

kell 01.10 Tallinnas, Laagna teel (Varraku silla ja Mustakivi silla vahel, suunaga Mustakivi

sild) mootorsõidukit kiirusega 90 +/- 3 km/h kohas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 70 km/

h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. Mootorsõidukit juhtis ta

isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62 mg/

l. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,67 mg/l ±0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,62 mg/l.

Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 ja § 69 lg 3 nõudeid ning

pani toime LS § 227 lg-s 1 ja LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteod.

3. 20.01.2026 esitas menetlusalune isik V. Garanin 28.12.2025 kohtuvälise menetleja otsuse

peale kaebuse, milles taotleb lisakaristuse tühistamist või vähendamist (kuni 1 kuuni)

erandlike isiklike ja perekondlike asjaolude tõttu. Kaebuse kohaselt ei vaidle ta väärteo

toimepanemise faktilistele asjaoludele vastu, tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. V.

Garanin nõustub määratud rahatrahviga summas 1200 eurot ja on valmis selle tasuma

ettenähtud tähtajaks. Kaebaja leiab, et talle kohaldatud lisakaristus ei ole proportsionaalne,

arvestades selle mõjuga tema töövõimele, sissetulekule ja alaealise lapse tervisele ja, et

karistuse eesmärgid oleksid saavutatavad ka leebema lisakaristusega. Kaebaja toob esile, et tal

on tuvastatud piiratud töövõime (Töötukassa otsus kehtivusega 5 aastat), mistõttu on

mootorsõiduki juhtimisõigus tema jaoks oluline sissetuleku teenimise vahend. Juhtimisõiguse

äravõtmine piirab oluliselt tema töövõimalusi ja raskendab nii rahatrahvi tasumist kui ka pere

toimetulekut. Lisaks märgib kaebaja, et lisakaristuse rakendamine takistab tal oluliselt oma

XXX-aastase lapse arstivisiite, kuivõrd viimane vajab diagnoositud raske krooniline haiguse

(XXX) tõttu pidevat meditsiinilist järelevalvet. Juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab seetõttu

otseselt lapse heaolu ja ei ole kooskõlas tema parimate huvidega. Oma väidete tõendamiseks

esitas kaebaja Eesti Töötukassa 07.07.2023 otsuse nr XXX ja SA Tallinna Lastehaigla tõendi

nr XXX.

4. 30.01.2026 jättis Harju Maakohus V. Garanini kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 28.12.2025 otsuse

peale väärteoasjas nr. 2315,25,011875 käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10

päeva pikkuse tähtaja.

5. 04.02.2026 kõrvaldas V. Garanin kaebuse puudused, nõustus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses ning ei taotlenud kaitsja osalemist ega tunnistajate ülekuulamist. Niisamuti

täpsustas kaebaja, et juba esitatud tõendid kinnitavad tema piiratud töövõimet ja lapse

terviseseisundit. Lisaks märkis V. Garanin, et juhiloa olemasolu on vajalik tööle asumiseks

(mh kullerteenuse osutamisel) ja, et lapse terviseseisundi tõttu on isikliku sõiduauto

kasutamine vältimatu, kuna see võimaldab vältida talle kahjulikke ilmastikutingimusi ja

tagada õigeaegse arstiabi.

4-26-207

6. 10.02.2026 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles

palus jätta menetlusaluse isiku V. Garanini kaebus rahuldamata. Nõustudes väärteoasjas

kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses, selgitas kohtuväline menetleja oma seisukohta

järgmiselt.

6.1 Kohtuväline menetleja leidis, et V. Garaninile etteheidetavad teod on tõendatud

väärteoasjas kogutud materjaliga ja need on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 ja § 224 lg 2

järgi. Kaebaja pani talle inkrimineeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna tema poolt juhitud

mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud

sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema kaebaja poolt tajutav, ei saanud talle

jääda märkamatuks. Niisamuti arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra pidi kaebaja

teadma ja tajuma juhile keelatud seisundit.

6.2 Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide

saavutamiseks on põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine keskmises määras

rahatrahviga ja lisakaristusega, mis eemaldab ta mõneks ajaks juhina liiklusest. Ta märkis, et

kaebuses toodud põhjendused juhtimisõiguse olulisuse kohta ei saa olla aluseks

mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. Menetlusalune isik ei viidanud

asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Samas oleks

kaebaja saanud ise oma käitumisega säilitada väärtegude toimepanemisele eelnenud olukorra,

kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Kohtuväline

menetleja arvestas kergendava asjaoluna kahetsust.

6.3 Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu sellele, et V. Garanini osas oli väärteomenetluses

tuvastatud mootorsõiduki juhtimisel alkoholi lubatud piirmäära ületamine, lubatud kiiruse

ületamine kui ka isiku hoolimatu suhtumine oma teosse ja võimalikesse tagajärgedesse.

Tegemist on raskete liiklusalaste rikkumistega, enamohtlike väärtegudega. Seega kaebajat

eelpoolmainitud viisil karistades juhindus kohtuväline menetleja ka kohtupraktikast, kus on

leitud, et ka esmakordse rikkumise korral on põhjendatud menetlusaluselt isikult sõiduki

juhtimisõigus ära võtta, kui esinevad tema süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate

liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad

asjaolud (vt kohtulahend 3-1-1-122-13).

6.4 Kokkuvõttes oli kohtuväline menetleja seisukohal, et menetluse käigus ei rikutud

väärteomenetlusõigust, menetlusalusele isikule määratud karistus (põhikaristusena rahatrahv

1200 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks) vastavad

üleastumise raskusele ja on põhjendatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, on selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ja on neilt saanud vastuse, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta

ega kaebusele lisatud tõendeid kohtuistungil uurida. Antud asjas teatasid menetlusalune isik ja

kohtuväline menetleja kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega

taotlenud tõendite uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Seega kohus, olles tutvunud nii V.

Garanini kaebuse, väärteoasja nr 2315,25,011875 materjalide ja kohtuvälise menetleja

10.02.2026 esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab, et V. Garanini kaebust väärteoasjas nr

2315,25,011875 28.12.2025 tehtud üldmenetluse otsuse peale on võimalik ja põhjendatud

lahendada kirjalikus menetluses.

4-26-207

8. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. V. Garaninile heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist (LS § 227 lg 1) ja sõiduki

juhtimist juhile keelatud seisundis (LS § 224 lg 2). Vaidlus puudub selles, et V. Garanin juhtis

03.12.2025 kell 01.10 Tallinnas, Laagna teel (Varraku silla ja Mustakivi silla vahel, suunaga

Mustakivi sild) mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX kiirusega 90 +/- 3 km/h, millega

ületas suurimat lubatud sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 17 km/h võrra. Niisamuti

puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik V. Garanin juhtis mootorsõidukit juhile keelatud

seisundis, s.o ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62 mg/

l. Nimetatud asjaolud on tuvastatavad väärteoasjas nr 2315,25,011875 kogutud tõenditest.

10. Kohtu hinnangul kinnitavad V. Garaninile väärteoprotokollis etteheidetavat

kiiruseületust esmalt kiirusmõõturi kasutamise protokoll, kiirusmõõturi LaserCam4 mõõtmise

andmed ja videosalvestis (ID 018541). Neist nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki

registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 03.12.2025 kell 01.10

mõõteseadet LaserCam4 (nr LE1149) ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 90 km/h, niisamuti, et tegu

pandi toime Tallinnas Laagna teel (Varraku silla ja Mustakivi silla vahel), kus lubatud kiirus

on 70 km/h. Mõõtemääramatust arvesse võttes ületas V. Garanin kiirust mitte vähem kui 17

km/h.

11. V. Garanini sõidukiiruse mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav.

Mõõtmist on teostanud pädev mõõtja D. G.. Viimane on läbinud pädeva mõõtja koolituse, on,

järgides mõõtemetoodikat (kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti 03.07.2024 tõend nr 1.9-

9/515-1), kasutanud sõidukiiruse mõõtmisel taadeldud mõõtevahendit. Taatlustunnistuse nr

TTRS-25/00062 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE1149) taadeldud 04.04.2025. Majandus- ja

taristuministri 01.01.2019 jõustunud määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud

mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla

kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise

kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded1“ lisa punkti 7.1 alusel on

liiklusjärelevalves kiirusmõõturite

taatluskehtivusajaks

üks aasta. Seega väärteo

toimepanemise ajal, s.o 03.12.2025, oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.

12. V. Garanini poolt 03.12.2025 sõidukiiruse ületamist ja joobeseisundis mootorsõiduki

juhtimist kinnitasid lisaks ka tunnistaja patrullpolitseini D. G. ütlused. Nimelt teostas

tunnistaja koos patrullpolitseiniku D. S. 03.12.2025 Tallinnas Laagna teel liiklusjärelvalvet ja

fikseeris kiirusmõõturiga LaserCam4 (nr LE1149) kell 01.10 mootorsõiduki Rootsi

Kuningriigi registreerimismärgiga XXX kiiruseks 90 +/- 3 km/h. Mootorsõiduk liikus Laagna

teel, Varraku silla ja Mustakivi silla vahel, Mustakivi silla suunas. D. Gorbunov andis

sõidukile peatamismärguande siniste ja punaste vilkuritega, millele sõidukijuht koheselt allus.

Sõidukijuhiks osutus V. Garanin (ik 39008174212).

13. Menetlusalune isik V. Garanin ise kiiruse ületamise kohta ütlusi andnud ei ole.

14. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kiiruse ületamine 17 km/h võrra on

niivõrd suur, et peab olema kiiruse ületajale tajutav. Lisaks ei saa jätta ka tähelepanuta kohta,

kus kiiruse ületamine toimub. Asulasisesel teel võib küll olla lubatud kiirus tavapärasest

piirangust kõrgem, nagu see ka Laagna teel, Tallinnas on. Lubatud sõidukiiruseks on 70 km/h.

Kuid menetlusalune isik sõitis sellel teel kiirusega 90 +/- 3 km/h, millist kiirust ei saa linna

piires kindlasti pidada kohaseks ja on koheselt ka sõitmisel tuntav. Seega ületas

menetlusalune isik kohtu hinnangul sõidukiirust vähemalt kaudse tahtlusega.

4-26-207

15. Seega on väärteoasja nr 2315,25,011875 tõendamist leidnud, et menetlusalune

isik rikkus LS § 50 lg 5 p-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 227 lg 1 kirjeldatud

väärteo.

16. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on tõendatud süüdistus selles, et V. Garanin juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis.

17. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi

ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas

õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Menetlusalune isik V. Garanin tunnistas, et oli

03.12.2025 tarbinud õlut, kuid arvas, et sõitma asumise hetkeks oli kaineks saanud ja otsustas

koju sõita. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et V. Garanin kõrvaldati sõiduki

BMW545 registreerimismärgiga XXX juhtimiselt 03.12.2025 seoses kahtlusega, et ta veres

või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära.

18.

03.12.2025 kell 01.13 kontrolliti V. Garaninil joovet indikaatorvahendiga AlcoQuant

6020 plus nr A432818 (vt indikaatorvahendi kasutamise protokoll). Esmane kontroll andis

positiivse tulemuse. V. Garaninil fikseeriti joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokollis silmade punetus, unisus ja alkoholi lõhn suust.

19. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükki kohaselt kasutati 03.12.2025 ajavahemikul

kell 01.24 kuni 01.29 menetlusaluse isiku V. Garanini seisundi kindlaks tegemiseks

tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE ARle-0013. Selle mõlemad näidud olid

0,67 mg alkoholi väljahingatava õhus ühe liitri kohta ja laiendmääramatust +/-0,05 mg/l

menetlusaluse isiku kasuks. Nii saadi lõpptulemiks 0,62 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus..

Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja,

järgides mõõtemetoodikat, kasutas taadeldud mõõtevahendeid. Eeltoodud fakte kinnitab

mõõtevahendi taatlustunnistus (nr TTRC-25/00096). Seega on tuvastatud, et menetlusaluse

isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,62 mg ühe liitri kohta.

20. V. Garanini poolt joobes mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis märgitud ajal

kinnitavad tunnistaja patrullpolitseinik D. G. ütlused. Nimelt pidas ta 03.12.2025 kella 01.24

ajal kinni mootorsõiduki, mida juhtis V. Garanin, kelle juurest oli tunda tugevat alkoholi

lõhna. Tunnistaja kontrollis juhi joovet esmalt indikaatorvahendiga, seejärel tõendusliku

alkomeetriga ja sai mõõtetulemuseks 0,62 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus.

21. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,62 mg/l), leiab

kohus, et V. Garanin pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei olnud alkoholi

tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri

lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Tunnistaja D. G. ütlustest

tulenevalt oli kinnipeetud sõidukist tunda tugevat alkoholilõhna. Järelikult pidi

menetlusalune isik olema oma seisundist teadlik juba ainuüksi enda hingeõhu pinnalt.

Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus, samuti asjaolust, et

menetlusalune teadis, et sõidab koju olles eelnevalt sõbraga alkoholi tarvitanud, leiab kohus,

et menetlusalune isik pidas võimalikuks, et ta ei tohi enda seisundi tõttu mootorsõidukit

juhtida (jättis enda seisundi kontrollimata), aga olenemata sellest, asus seda siiski tegema.

22. Vastavalt LS § 224 lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes

liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega on tõendamist

leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime

LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo.

23. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas

VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud

asjaolusid, mis VTMS § 30 kohaselt tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks.

4-26-207

KARISTUS

24. LS § 227 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut.

25. LS § 224 lg 2 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30

päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

26. LS § 224 lg 3 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis

sätestatud süüteo eest karistatud.

27. Kuna LS § 227 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud

ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 224 lg 2 kui

rangeimat karistust ettenägeva sätte järgi.

28. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati V. Garaninit LS § 227 lg 1 ja LS § 224 lg 2

järgi KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 1200

eurot ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, s.o rahatrahviga sanktsiooni

keskmises määras ning lisakaristusega sanktsiooni alammääras.

29. Kohus märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning

karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huve. Väljakujunenud praktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr, misjärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad

asjaolud ning leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades.

30. Süü suurus sõltub alkoholisisalduse ja kiiruse ületamise määrast, mis V. Garaninit

puudutaval juhul on LS § 224 lg 2 määrasid (0,25–0,74 mg/l väljahingatavas õhus) vaadates,

üle keskmise. LS § 227 lg 1 sätestatud kiiruse ületamise piirid on kuni 20 km/h, seega ka

menetlusaluse isiku sõidukiiruse ulatus jääb LS § 227 lõikes 1 sätestatud ülempiiri lähedale.

Lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud just

seetõttu, et tagada kõigile turvaline liikluskeskkond. Seega nõustub kohus kohtuvälise

menetlejaga, et sõiduki juhtimine seisundis, mil lubatud alkoholi piirmäär on ületatud, on üks

raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, sest sellises

seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seda eriti

veel olukorras, kui isik paneb toime kaks rikkumist korraga ning ületab alkoholi tarvitanuna

mootorsõidukit juhtides ka lubatud sõidukiirust. Lisaks tuleb süü suuruse hindamisel

arvestada sellega, et V. Garanin pani talle etteheidetud teod toime tahtlikult (kaudse

tahtlusega). Kokkuvõttes on menetlusaluse isiku süü kohtu hinnangul üle keskmise. Seega

arvestades etteheidetavate väärtegude raskust ning asjaolu, et menetlusalune isik pani toime

kaks liiklusseaduse rikkumist, ei pea kohus võimalikuks mõistetud põhikaristust tulenevalt

süü suurusest kergendada.

31. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus (KarS § 57 lg 1

p 3), karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine. Menetlusalune isik on

korduvalt avaldanud kahetsust. Ka esitatud kaebuses märkis V. Garanin, et mõistab ja

kahetseb toimepandud rikkumist. Samas leiab kohus, et kahetsuse avaldamine kergendava

asjaoluna ei ole niivõrd mõjus, et tingiks karistuse määramise oluliselt alla ettenähtud

sanktsiooni keskmist määra või santsiooni alammääras.

32. Seega arvestades süü suurust, mis on keskmisest mõnevõrra suurem ja kergendava

asjaolu esinemist on kohus seisukohal, et V. Garanini määratud põhikaristus 150 trahviühikut

sanktsiooni keskmises määras on õigustatud.

4-26-207

33. Lisakaristust määrates leidis kohtuväline menetleja, et lähtudes üld- ning

eripreventiivsest eesmärgist on põhjendatud menetlusaluse isiku suhtes lisakaristuse

kohaldamine.

34. Karistusregistri andmetel on V. Garaninil üks kehtiv väärteokaristus (tolliseaduse

rikkumise eest).

35. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb

arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka

ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine

juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane

võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel

kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg

isikule mõjub. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada

üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse

äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega

(Riigikohtu otsus nr 3-1-1-122-13 p 9). Seega üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas

alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima või ületab teinegi kord lubatud sõidukiirust, ei

ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav.

36. Kohtu hinnangul ei ole V. Garanini suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsuses

tuvastatud ega välja toodud, millistele andmetele tuginedes hinnati temast lähtuv oht uute

süütegude toimepanemiseks reaalseks ja isiku kõrvaldamist liiklusest kindlasti vajalikuks.

Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole V. Garanin süstemaatiline liiklussüütegude

toimepanija ega isik, kelle puhul põhikaristuse kohaldamine tulemust ei annaks. Eeltoodud

mõtet toetab karistusregistri väljavõte, kust nähtuvalt V. Garaninil kehtivaid liiklusrikkumisi

pole. Ka väärteoasjast ei nähtu V. Garanini süüd või teda iseloomustavaid asjaolusid, mis

muudaksid tegude kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus ei tuvastanud asjas

esitatu pinnalt ka kaebaja hoolimatut suhtumist oma teosse. Vastupidi, V. Garanin on

kinnipidamise järgselt koheselt avaldanud kahetsust. Ka esitatud kaebuses on ta avaldanud

kahetsust ja kinnitanud, et on oma süüst täielikult teadlik, saab aru, et tema käitumine ei ole

vabandatav. Nii märgib kohus, et kuigi menetlusalune isik on pannud ühe teoga toime kaks

rikkumist, ei too see automaatselt siiski kaasa lisakaristuse kohaldamise vajadust.

37. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta ka kaebuses osundatut, et juhtimisõigus on V.

Garaninile vajalik tema enda kui ka tema lapse tervisliku seisundi tõttu, samuti töökohustuste

täitmiseks. Eesti Töötukassa 07.07.2023 otsusest nr XXX nähtuvalt on kaebajal tuvastatud

osaline töövõime kestvusega viis aastat (27.06.2023–26.06.2028). Samast otsusest nähtub, et

kaebajal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

deformeerivad dorsopaatiad. Seljavalu tõttu on tal raskendatud kõndimine, kehaasendi

säilitamine ja muutmine. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära

võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu. Kohtuväline menetleja on

leidnud, et menetlusalune isik ei ole viidanud liikumispuude olemasolule, mis välistaks

juhtimisõiguse äravõtmise. Tõepoolest ei kinnita kaebaja esitatud tõend formaalselt

liikumispuude olemasolu nimetatud sätte tähenduses. Samas ei nõustu kohus kohtuvälise

menetleja seisukohaga, et sellisel juhul tuleks kaebajal tuvastatud liikumisraskused jätta

täielikult arvesse võtmata. Kohtu hinnangul piiravad kaebaja terviseprobleemid reaalselt tema

liikumisvõimalusi, sealhulgas ühistranspordi kasutamist, niisamuti mõjutavad negatiivselt

tema võimalusi töö leidmisel ja töökohustuste täitmisel. Järelikult on juhtimisõiguse

olemasolu kaebajale sisuliselt vältimatu. Täiendavalt tuleb arvestada, et kaebaja XXX-aastasel

XXX on diagnoositud raske krooniline haigus – XXX, mistõttu vajab viimane regulaarseid

arstlikke kontrolle (SA Tallinna Lastehaigla tõend nr XXX). Sellest tulenevalt on kaebajal

4-26-207

vältimatu vajadus tagada lapse õigeaegne ja järjepidev ligipääs arstiabile. Nii võib

juhtimisõigusest ilmajäämine seada ohtu V. Garanini igapäevaelu stabiilsuse ja sissetuleku

ning mõjuda talle ülemäära koormavalt. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates ei ole

juhtimisõiguse äravõtmine V. Garanini puhul kohtu hinnangul põhjendatud ega

proportsioonis. Menetlusalust isikut on võimalik mõjutada hoiduma uute süütegude

toimepanemisest ka üksnes kergemaliigilise põhikaristusega, s.o rahatrahviga sanktsiooni

keskmises määras.

38. Kohus leiab, et V. Garanin on aru saanud teo ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest

ning hoidub eeldatavasti edasistest süütegudest. Kaebaja on ka teadlik, et uute rikkumiste

korral on juhtimisõiguse kaotamise oht reaalne, mis mõjutab teda edaspidi seaduskuulekalt

käituma.

39. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et V. Garaninile

määratud põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav või, et

menetlusalune isik on jätkuvalt ühiskonnale ohtlik. Tema tegevuses on tuvastatud süüd

kergendav asjaolu ja puuduvad raskendavad asjaolud. Kohtu hinnangul põhikaristus ja

lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul V. Garanini süü suuruse. Ka tema poolt toime

pandud teo lähedase kriminaalkuriteo (KarS § 424 lg 1) toimepanemise eest ei ole

lisakaristuse kohaldamine kohustuslik, vaid lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest. Seega

leiab kohus, et V. Garaninile mõistetud põhikaristus täidab karistuse eesmärgid ja puudub

õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt vältimatult vajalikult lisakaristuse kohaldamine.

40. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA

Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 28.12.2025

üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2315,25,011875 V. Garaninile LS § 224 lg 3 p 1 alusel

lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Muus osas jääb

kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Väling

kohtunik