2-25-8997/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-8997

Tsiviilasi

Sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Norden

Group“ kaebus Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei otsuse peale täiteasjas nr 084/2025/1182

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. augusti 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Norden Group”

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Norden

Group“ (Läti registrikood 40103872150), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Puudutatud isikud:

Võlgnik Gllamm Assets OÜ (registrikood 12531777)

Sissenõudja Nordic Hypo AS (registrikood 11881110)

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kohtutäitur Oksana Kutšmei 4. septembril 2025

esitatud otsus täitemenetluse lõpetamise kohta.

2. Jätta rahuldamata Sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Norden Group“ taotlus liita

tsiviilasi nr 2-25-8997 tsiviilasjaga nr 2-25-5396.

3. Jätta Tartu Maakohtu 4. augusti 2025 määrus muutmata ja Sabiedrība ar

ierobežotu atbildību „Norden Group“ määruskaebus rahuldamata, kuid täiendada

maakohtu põhjendusi.

4. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Sabiedrība ar ierobežotu atbildību

„Norden Group“ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Norden Group“ (avaldaja) esitas 9. juunil 2025

kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) 29. mai 2025 otsusele täiteasjas nr

084/2025/1182 ning taotles otsuse tühistamist ja kohtutäituri kohustamist kaebust uuesti läbi

vaatama. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Avaldaja on täiteasjas nr 084/2025/1182 menetlusosaline, menetluses täidetakse Nordic Hypo

AS-i (sissenõudja) nõuet. Avaldaja kasuks on Gllamm Assets OÜ (võlgnik) kinnisasjale

seatud hüpoteek kõige viimasele järjekohale, mistõttu kinnisasja müümisel see kustutatakse ja

tema kohtuasjas nr 2-23-9338 esitatud hagi jääb tagamata.

Võlgniku kinnisasjale sissenõudja kasuks seatud hüpoteegid tagavad nõuded hoopis Green

Pallet Production OÜ vastu, mis on registrist kustutatud. 1. mail 2025 esitas avaldaja

kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks, kuid kohtutäitur jättis selle rahuldamata

põhjendusega, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg-st 5 tulenevalt jääb pärast Green Pallet

Production OÜ kustutamist sissenõudja ees vastutama võlgnik. Etteheitele tagatiskokkuleppe

ja nõude detailse arvestuse esitamata jätmise kohta kohtutäitur ei vastanud. Kuivõrd

avaldajale ei võimaldatud juurdepääsu täitetoimikule, siis tuleb eeldada, et alusnõuet

tõendavaid dokumente ega nõude arvestust sissenõudja kohtutäiturile esitanud ei ole.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 50 lg 2 annab kolmandale isikule õiguse taotleda

täitemenetluse lõpetamist, mistõttu on see õigus ka avaldajal.

Ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja kasuks seatud hüpoteegid ei taga nõudeid võlgniku

vastu. Kuigi AÕS § 325 lg 5 annab hüpoteegipidajale võimaluse nõude rahuldamiseks

kinnisasjast saadava raha arvel ka siis, kui omanikust juriidiline isik on lõppenud, ei vabasta

see kohtutäiturit TMS § 23 lg 41 täitmisest, mis kohustab sissenõudjat esitama kohtutäiturile

lõikes loetletud dokumente ja kohtutäiturit neid kontrollima (Tln RgKm nr 2-21-16595/14, p

13.1). Neid andmeid peab olema võimalik kontrollida ka kohtumenetluses (TlnRgKm nr 2-22-

9400/13, p 12; TlnRgKm nr 2-22-7294/22, p 13.1).

Vaidlustatud otsuses ei väida kohtutäitur, et ta oleks hüpoteekidega tagatud nõuete põhistatust

kontrollinud. Kohtutäitur nimetab, et sissenõudja esitas lepingu koos lisadega, kuid ei maini

nõude arvestust. Seejuures on kohtutäitur teinud pingutusi, et takistada avaldajat

täitetoimikuga tutvumast.

TMS § 48 lg 1 p 7 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse selle põhjendamatul

alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kuna täitemenetlust alustati

vaatamata ühe sundtäitmise eelduse puudumisele, on kohane õiguskaitsevahend kaebus

kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 tähenduses (TlnRgKm nr 2-21-16595/14, p 13.1).

2. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulu avaldaja kanda.

Sissenõudja jagab kohtutäituri seisukohti, kohtutäitur on õigesti kohaldanud AÕS § 325 lg-s 2

sätestatut. AÕS § 325 lg 5 kohaldamise kohtupraktikas on korduvalt välja toodud, et

kohustuste täitmise tagamise instituudi eesmärgiga ei oleks kooskõlas, kui võlausaldaja nõue

lõpeks pelgalt võlgnikuks oleva juriidilise isiku likvideerimise tõttu ning seetõttu ei saaks

võlausaldaja oma nõuet rahuldada tagatise arvel. Ka on tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 45 kohaldamise osas õiguskirjanduses selgelt väljendatud seisukoht, et juriidilise

isiku lõppemisega ei lõpe tema kohustuste täitmiseks kolmandate isikute antud sellised

tagatised, mis ei ole juriidilise isiku kohustustega aktsessoorselt seotud (nt hüpoteek, garantii).

Kuivõrd AÕS § 325 lg 2 kohaldamise üle ei ole enam vaidlust, on avaldaja rajanud

maakohtule esitatud kaebuse õigusliku põhjenduse väitele, et kohtutäitur ei olevat järginud

täiteasja algatamisel TMS § 23 lg 41 nõudeid sellega, et ei kontrollinud hüpoteekide aluseks

olevate nõuete põhistatust, kuivõrd jättis talle esitatud dokumentide hulgas mainimata nõuete

arvestuse. Sissenõudja esitas kohtutäiturile mh nõuete detailse arvestuse (dtl 86), selles osas ei

ole täitemenetluse alustamise tingimusi rikutud.

3. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, menetluskulu tuleb jätta avaldaja kanda.

Kohtutäituri hinnangul ei tugine avaldaja kohtule esitatud kaebuses samadele asjaoludele,

millele ta tugides kaebuses kohtutäiturile ja millele tal oleks jätkuvalt TMS § 217 lg 6 alusel

õigus tugineda. Kaebus tuleks jätta läbi vaatamata TMS § 217 lg 6 ja § 218 lg 1 teise lause

alusel.

Kaebuses kohtutäiturile leidis avaldaja, et sissenõudjal ei saa olla sundtäidetavat nõuet, sest

Green Pallet Production OÜ on äriregistrist kustutatud. Sellest järeldas avaldaja, et kohtutäitur

ei ole piisavalt kontrollinud sissenõudja nõude olemasolu. Kohtule esitatud kaebuses tugineb

avaldaja aga hoopis uuele asjaolule – nimelt sellele, et kohtutäitur ei ole kontrollinud

sissenõudja nõude põhistatust. Sellele ei ole avaldaja varem tuginenud.

Kaebus ei ole ka sisuliselt põhjendatud. TMS § 24 lg-s 4¹ sätestatut järgides on sissenõudja

lisaks pandi- ja tagatiskokkuleppele esitanud kohtutäiturile ka Green Pallet Production OÜ-ga

sõlmitud lepingu ja selle lisad, mis on aluseks sissenõudja põhi- ja kõrvalnõuetele. Need on

avaldajale kättesaadavaks tehtud tsiviilasjas nr 2-25-5396. Nõude arvestus on esitatud

täitmisavalduses (dtl 86).

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 4. augusti 2025 määrusega kaebuse rahuldamata.

Määruse kohaselt tugines avaldaja kohtutäiturile esitatud avalduses ühele asjaolule ning

kohtule esitatud avalduses teisele. Kohtutäiturile esitatud kaebuse põhjuseks oli väide, et

äriregistri andmetel on Green Pallet Production OÜ kustutatud äriregistrist 30. jaanuaril 2025

ning seega on nõue lõppenud. Kohtule esitatud avalduses nimetas avaldaja, et kohtutäitur ei

ole nõuet piisavalt kontrollinud.

TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul

kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses.

Kuna avaldaja esialgses kaebuses nõude piisavale kontrollimisele ei tuginenud, ei saa ta

sellele ka praegu viidata.

Kaebuse esitamiseks piisaks ka sellest, et avaldaja jääks esialgses kaebuses toodud väidete

juurde.

Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida, kas on olemas sundtäidetav dokument ning

täidetud muud täitemenetluse algatamise formaalsed eeldused (RKTKm 6. juuni 2018 nr 2-

17-8643, p 17). Täitedokumendi olemasolu on nähtav menetlusosaliste esitatud asjaoludest.

Nii sissenõudja kui ka kohtutäitur on kinnitanud, et täitemenetluse alustamise avaldus sisaldab

nõuete detailset arvestust. Maakohtul ei tekkinud kahtlust, et täitemenetlus ei ole formaalselt

õigesti alustatud.

Kohtutäituri otsus tuleb jätta tühistamata. AÕS § 325 lg 5 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud

nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga

koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks. Esitatud asjaoludest nähtuvalt oli

võlgnik Green Pallet Production OÜ (registrist kustutatud) ning kinnisasja omanik oli

täitemenetluse alustamise hetkel Gllamm Assets OÜ. Hüpoteegiga olid tagatud sissenõudja

nõuded Green Pallet Production OÜ vastu.

Tulenevalt AÕS § 325 lg-st 5 ei ole nõue kinnisasja omaniku suhtes lõppenud. Lõike 5 mõte

on tagada, et hüpoteegipidaja ei kaotaks oma võimalust rahuldada nõue hüpoteegiga

koormatud kinnisasja arvel, kui võlgniku õigusvõime lõpeb. Seega oli sissenõudjal õigus

nõude rahuldamisele hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. VÕS § 186 kohaselt ei ole

kohustuse lõppemise aluseks juriidilise isiku kustutamine.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 4. augusti 2025 määruse

tühistamist ning uue määruse tegemist, millega tühistatakse kohtutäituri 29. mai 2025 otsus

täiteasjas nr 084/2025/1182 ja kohustatakse kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.

Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Avaldaja taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 374 ja § 477 lg 1 alusel kohtuasja

liitmist tsiviilasjaga nr 2-25-5396, milles on vaidluse all täiteasjas nr 084/2025/1182

elektroonilise ärakirja saamise küsimus.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud uurimispõhimõtet. Kohtutäiturile

esitatud kaebuses seadis avaldaja kahtluse alla TMS § 23 lg 41 tõttu TMS § 2 lg 1 p-de 19, 191

täitmise (dtl 55 p-d 16–17). Maakohus seda ei kontrollinud.

TMS § 23 lg 41 alusel esitatud andmeid peab olema võimalik kontrollida kohtumenetluses.

TsMS § 477 lg 7 tulenevalt pidi kohus andmeid kontrollima täitetoimiku alusel (TlnRgKm nr

2-22-9400/13, p 13; TlnRgKm nr 2-22-7294/22, p 13.3). Kui kohus tuvastab kohtuasja

lahendamisel määrava asjaolu isikute selgituste alusel, kes on huvitatud selle asjaolu

tuvastamisest nende kasuks, muutub täitemenetluse algatamise kohtulik kontroll sisutühjaks.

Kui kohtutäitur täitetoimikut kohtule ei esitanud ja kohus ei pidanud vajalikuks selle esitamist

ka nõuda, siis tuli asjaolu hinnata kohtutäituri kahjuks ja avaldaja kasuks. Sissenõudja

digiallkirjastamata ja lisadeta dokument (dtl 85–86) vaidlusalust asjaolu ei tõenda.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

6. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtutäituri

otsuse tühistamata jätmist, samuti sissenõudja menetluskulu jätmist avaldaja kanda.

Vastuväidete kohaselt on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik oli Green Pallet Production

OÜ (registrist kustutatud) ning kinnisasja omanik täitemenetluse alustamise hetkel oli

Gllamm Assets OÜ. Hüpoteegiga olid tagatud sissenõudja nõuded Green Pallet Production

OÜ vastu. Maakohus kohaldas õigesti AÕS § 325 lg-t 5, mille kohaselt loetakse nõue pandiga

koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks, kui hüpoteegiga tagatud nõue on

lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, ning antud asjaoludel ei ole nõue

lõppenud kinnisasja omaniku suhtes.

Kohtutäitur ja maakohus leidsid õigesti, et avaldaja tugines kohtutäiturile esitatud avalduses

ühele asjaolule ning kohtule esitatud avalduses teisele. TMS § 217 lg 6 järgi kaotas avaldaja

seega õiguse tugineda kohtus asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kuna

avaldaja esialgses kaebuses nõude piisavale kontrollimisele ei tuginenud, ei saa ta sellele ka

praegu viidata.

Sissenõudja esitas täitemenetluse alustamisel kohtutäiturile kõik TMS §-s 23 nõutud andmed

ja dokumendid, sh nõude detailse arvestuse.

Väär ja põhjendamatu on avaldaja väide, et sissenõudja täitmisavaldus, milles sisaldub nõude

detailne arvestus, ei ole tõend, ning kohtutäituri kinnitus selle asjaolu kohta ei oma

tõenduslikku tähendust. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib kohus hagita menetluses lugeda

asjaolude tõendamiseks piisavaks muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud

vande all. TsMS § 272 lg 1 järgi peab dokumentaalset tõendit olema võimalik esitada

tajutaval kujul.

7. Kohtutäitur leiab, et kaebus tuleks TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi

vaatamata, sest sellega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kui kaebust ei jäeta

läbi vaatamata, tuleb see jätta rahuldamata. Määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta avaldaja

kanda.

1. mail 2025 kohtutäiturile esitatud kaebuses taotles avaldaja täitemenetluse lõpetamist.

Täitemenetlus on aga juba 25. juulil 2025 lõpetatud (dtl 135–136). Kuna juba lõpetatud

täitemenetlust ei ole võimalik teistkordselt lõpetada, ei ole kaebusega taotletav eesmärk

saavutatav.

Avaldajal puudub ka õiguskaitsevajadus (vt RKTKo 30. jaanuar 2019, nr 2-17-8492/28, p-d

15–17). Avaldajal puuduvad täiteasjaga nr 084/2025/1182 seoses õigused, mille kaitseks

oleks kaebuse lahendamine vajalik.

Kohtutäitur jääb oma maakohtule esitatud seisukohtade juurde. Kohtule esitatud kaebuses

tugineb avaldaja uutele asjaoludele võrreldes nendega, millele ta tugines kohtutäiturile

esitatud kaebuses. Kohtutäiturile esitatud kaebuses väitis avaldaja üksnes, et sissenõudjal ei

saa olla nõuet, mida saaks täitemenetluses sundtäita, kuna tema nõue tuleneb Green Pallet

Production OÜ-ga sõlmitud lepingust ning viimane on äriregistrist kustutatud. Asjaolu, et

avaldaja selline seisukoht on ekslik, ei ole enam vaidluse all.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus

rahuldamata, kuid tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21, §

659). Määruskaebemenetluse kulud jäävad avaldaja kanda.

9. Ringkonnakohus võtab asja juurde kohtutäituri 4. septembril 2025 esitatud täitemenetluse

lõpetamise otsuse.

10. Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse liita tsiviilasi tsiviilasjaga nr 2-25-

5396. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on avaldajal õigus tutvuda täitetoimikuga, ei

ole sisuliselt seotud vaidlusega selle üle, kas kohtutäitur on täitemenetlust alustanud

õiguspäraselt. Praeguse kohtuasja lahendamiseks vajalikud dokumendid täitetoimikust on

kohtule esitatud. Avaldaja ei ole taotlenud täiendavate dokumentide kohtutäiturilt välja

nõudmist.

11. Kohtutäitur on nii maakohtule esitatud kaebusele kui ka määruskaebusele vastates

taotlenud, et kaebus jäetaks läbi vaatamata. Maakohus ei võtnud selle taotluse suhtes

selgesõnalist seisukohta, kuid kuna maakohus vaatas kaebuse läbi, jättis ta kohtutäituri

taotluse sisuliselt rahuldamata.

Kohtutäitur leiab, et avaldaja tugineb kohtule esitatud kaebuses uutele asjaoludele võrreldes

nendega, millele ta tugines kohtutäiturile esitatud kaebuses. Lisaks juhib kohtutäitur

määruskaebuse vastuses tähelepanu sellele, et vaidlusalune täitemenetlus lõpetati 25. juulil

2025 (dtl 135–136), mistõttu ei ole kaebusega taotletavat eesmärki võimalik enam saavutada.

Kohtutäituri tegevusega rahulolematu menetlusosaline peab esmalt esitama kaebuse

kohtutäiturile endale, ilma selleta kohtule kaevata ei saa (TMS § 218 lg 1 teine lause;

RKTKm 22. jaanuari 2025 nr 2-24-6287/14, p 8). Riigikohus on leidnud, et kaebus tuleks

jätta läbi vaatamata nende väidete osas, mille peale ei ole eelnevalt kaevatud kohtutäiturile

(RKTKm 4. märtsi 2008 nr 3-2-1-3-08, p 16). Samas on Riigikohus möönnud kohtu kohustust

teatud juhtudel kontrollida omal algatusel täitedokumendi olemasolu, kuid seda pigem

arestimise kontekstis (RKTKm 6. juuni 2018 nr 2-17-8643/28, p 17; RKTKm 27. aprilli 2009

nr 3-2-1-45-09, p 19).

Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri tegevus, mille peale avaldaja antud juhul kaebuse

esitas, oli täitemenetluse vale alustamine. Avaldaja tugines küll kaebuses kohtutäiturile ja

kohtule erinevatele asjaoludele, kuid on läbivalt olnud seisukohal, et täitemenetlust ei oleks

tohtinud alustada, viidates seejuures mõlemas kaebuses TMS § 23 lg-le 41. Seega järgis

avaldaja kohtueelse menetluse korda, mistõttu vaatas maakohus kaebuse õigesti läbi.

Maakohtule saab ette heita, et maakohus jättis kohtule esitatud kaebuse väited tähelepanuta.

Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi täiendada.

12. Kaebuses kohtutäiturile tugines avaldaja sellele, et täitemenetlust alustati vaatamata ühe

alustamise eelduse puudumisele, sest sissenõudjal ei saa enam olla nõuet Green Pallet

Production OÜ vastu või on nõue lõppenud Green Pallet Production OÜ registrist

kustutamisega (dtl 54–56). Kohtule esitatud kaebuses märgib avaldaja, et kohtutäitur ei

vastanud kaebust lahendades etteheitele, et esitamata on tagatiskokkulepe ja nõude detailne

arvestus vastavalt TMS § 23 lg-le 41. Tegelikult avaldaja ainult tsiteeris kohtutäiturile esitatud

kaebuses TMS § 23 lg-le 41 sõnastust, kuid ei tuginenud sellele, et tagatiskokkulepe ja nõude

detailne arvestus on kohtutäiturile esitamata. Väite, et kohtutäitur ei kontrollinud

täitemenetlust alustades, kas talle esitati kõik TMS § 23 lg-s 41 nimetatud dokumendid, esitas

avaldaja esmakordselt maakohtus.

Erinevalt avaldaja väidetust ei jätnud maakohus kaebust rahuldamata põhjendusel, et kaebaja

ei tuginenud kohtutäiturile esitatud kaebuses nõude ebapiisavale kontrollimisele. Maakohus

vastas määruses avaldaja väidetele, mis sisaldusid kohtutäiturile esitatud kaebuses, ja jättis

kaebuse rahuldamata seetõttu, et sissenõudja nõuet ei loeta AÕS § 325 lg 2 alusel kinnisasja

omaniku suhtes lõppenuks. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.

Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kui avaldaja sisuliselt väidab, et nõue on lõppenud, on

selle lahendamiseks nähtud ette sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtutäitur

hindab täitemenetluse alustamisel menetluse lubatavuse formaalseid eeldusi, eelkõige seda,

kas talle on esitatud TMS § 2 lg-s 1 nimetatud dokument ja kas see on jõustunud. Kohtutäitur

ei saa kontrollida nõude kehtivust.

13. Kaebuses maakohtule heitis avaldaja kohtutäiturile ette seda, et kohtutäitur ei

kontrollinud menetluse alustamisel nõude põhistatust, sest ei nõudnud sissenõudjalt nõude

detailse arvestuse esitamist. Maakohus seda väidet ei käsitlenud, kuid see minetus ei anna

alust maakohtu lõppjäreldust muuta.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1.

Tagatud lepingu ja nõude detailse arvestuse esitamine täitemenetluse alustamisel on

vajalik eelkõige võimaldamaks kohtutäituril hinnata, kas ja millises ulatuses on tegemist

hüpoteegiga tagatud sissenõutavaks muutunud nõuetega (RKTKo 29. mai 2012 nr 3-2-1-64-

12, p 36). Menetluse alustamisel ei saa kohtutäitur kontrollida, kas nõue on tegelikult täidetud

või kas sissenõudja esitatud andmed võlajäägi kohta on õiged. Nii on see ka muudest

täitedokumentidest pärinevate nõuete puhul.

13.2.

Avaldaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendites on muu hulgas nenditud, et

kohtupraktikas ega õigusaktides ei ole seni kindlaks määratud, millise detailitäpsusega ja

millises vormis nõudearvestus kohtutäiturile esitada tuleb (TlnRgKm 2-22-7294, p 35;

TlnRgKm 2-22-9400, p 12). Täitmisavalduses tõi sissenõudja välja laenu põhiosa jäägi,

intressi ja leppetrahvi (dtl 86), mida saab kohtutäituri kontrollikohustust arvestades pidada

minimaalselt piisavaks.

13.3.

Avaldaja viidatud sissenõudja allkirjastamata dokument (dtl 85–86) sisaldub

sissenõudja juhatuse liikme Heikki Ranniku allkirjaga digikonteineris, tema on ka teksti järgi

mõlemale dokumendile alla kirjutanud. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et

nõude arvestus ongi sissenõudja avaldatud summa, mille saamiseks on ta kogunõudest

lahutanud selle, mis talle on makstud. See ei pea sisalduma eraldi vormistatud ja kinnitatud

dokumendis. Kohtutäitur ei saa nagunii kontrollida ega sissenõudja tõendada seda, et

sissenõudja ei ole raha saanud. Maksmist saaks tõendada võlgnik, esitades dokumendi, mis

näitab makse tegemist. Kui menetluse käigus tekib sissenõudja ja võlgniku vahel nõude

suuruse üle erimeelsusi, saab sissenõudja esitada kas täpsema arvestuse või tuleb vaidlus

lahendada eraldi hagimenetluses.

14. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et tagumise järjekoha hüpoteegipidaja võimalused

oma nõuet kinnisasjast rahuldada ongi piiratud ning sellega tuleb tagatise valikul arvestada.

Enampakkumisel lõppevate õiguste omajatel on õigus tulemile TMS § 176 ja § 108 lg 2

alusel, hagi tagamiseks on võimalik arestida see osa tulemist, mis sissenõudja nõude

rahuldamisest ja täitekuludest üle jääb.

15. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtutäituri otsuse tühistamine põhjendatud. Ka ei ole taotlus

kohustada kohtutäiturit vaatama uuesti läbi kaebust, milles avaldaja taotles täitemenetluse

lõpetamist või peatamist, enam asjakohane, sest täitemenetlus on praeguseks lõpetatud (dtl

135–136), seda ei saa veelkord lõpetada ega peatada.

16. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja

kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)