2-25-111778/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-25-111778

Kohus

Kohtunik

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus

Tarmo Tina

16. aprill 2026, Jõhvi

Kohtuasi

Bondora AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

6965, 05 eurot

Menetlusosalised

Menetluse liik

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kirjalik menetlus

Bondora AS (rk 11483929)

Vandeadvokaat Keijo Lindeberg, e-

post:

menetlus.bondora@lindeberg.legal

X (ik XXX, aadress xxx, e-post:

xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 6181, 39 eurot.

3. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis

perioodi 22.04.2025-14.07.2025 eest 156, 25 eurot ja edaspidi viivis

põhinõudelt (6181, 39 eurot) alates 15.07.2025 kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks menetluskulud 1189, 30 eurot.

6. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt

(1189, 30 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.03.2024 tarbijakrediidilepingu nr BL4441521,

mille alusel sai kostja laenu 7500 eurot. Kostja lepingulisi kohustusi maksegraafiku alusel ei

täitnud. Kostja ei tasunud 15.01.2025, 17.02.2025, 17.03.2025 ja 15.04.2025 osamakseid

summas 122,08 eurot iga kuu. Hageja ütles lepingu 21.04.2025 erakorraliselt üles ja palus

täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja kohustusi ei täitnud. Pooled sõlminud

lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas

(www.bondora.ee), kuhu sisenemisel kostja identifitseeris end. Kostja andis tahteavalduse,

sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist kajastab lepingu

jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning

kinnitamistoimingu täpset aega (laenulepingu viimane lk).

2. Seega on lepingsõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides. Hageja edastas

kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe. Lepingu nr BL4441521

krediidi kogukulumäär on 26.94%. Hageja on lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud

ja veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku ning edastas

hagejale oma pangakonto väljavõtted. Kostjal jäi laenu võtmisel igal kuul vaba raha 443, 60

eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Hageja oli

tasunud 21.04.2025 (ülesütlemise seisuga) 1318,61 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt

põhivõlgnevuse 6181,39 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni 156,25

eurot ja alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja hagi ei tunnista. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest laen

väljastati mõne minutiga ilma pangakonto väljavõtte sisulise analüüsita. Lepingu sõlmimise

hetkel viibis kostja haiglaravil raske depressiivse episoodi tõttu. Kuna hageja rikkus seda

põhimõtet, siis kohaldus VÕS § 403 lg 7 ja kostja muid tasusid hagejale ei võlgne. Leping on

tühine TsÜS § 13 alusel, kuna viibis haiglaravil ja tugeva medikamentoosse ravi all. Hilisem

tervisliku seisundi halvenemine ja tuvastatud töövõimetus on muutnud kohustuse täitmise

võimatuks. Hageja on rikkunud hea usu põhimõtet keeldudes kohtuvälisest lahendusest. Kuna

pole esitatud volikirja ja nõude ülemineku dokumenti, on nõue ebaselge.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul

lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja

materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Poolte

vaheline leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Pooled selle üle ka ei vaidle.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja lepingu sõlmis ja raha 7500 eurot sai ning hageja on

lepingu üles öelnud. Kostja vastuväiteks on see, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja esitatud selgitustest ja tõendite järgi on laenuandja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei tuginenud laenu väljastamise otsuse

tegemisel mitte ainult kostja laenutaotluses esitatud andmetele tuginedes, vaid kontrollis

kostja andmeid avalikest andmebaasidest, maksehäireregistrist ja kostja esitatud konto

väljavõtetest. Kostja väide, et hageja ei analüüsinud sisuliselt tema pangakonto väljavõtteid on

paljasõnaline. Eeltoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja oleks rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

5. Tähtsust ei oma ka kostja väide, et lepingu sõlmimise hetkel viibis kostja haiglaravil raske

depressiivse episoodi tõttu. Ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole ning kostja on olnud

võimeline tegema laenulepingu sõlmimiseks vajalikke toiminguid, st. loginud end sisse

krediidiandja hallatavasse e-teenuse keskkonda (www.bondora.ee), seal end identifitseerinud

ning täitnud laenutaotluse. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et leping on tühine TsÜS § 13

alusel, kuna kostja viibis haiglaravil ja tugeva medikamentoosse ravi all. Kostja esitatud

27.04.2025 töövõime hindamise eksperthinnangust tuleneb, et kostjal on tuvastatud F33.11 -

mõõdukas korduv depressioon somaatiliste sympt-ga, võib oletada ATH tähelepanuhäire

varianti ning töötingimuste osas on märgitud, et sobib arvutiga töötamine ja osakoormusega

töö. Lepingu võimalikule tühisusele ei viita ka kostja esitatud 27.11.2025 tõend kostja

psühholoogilise järelduse kohta, kuna eelkõige on see teostatud rohkem kui poolteist aastat

peale lepingu sõlmimist ning sellest ei nähtu, et kostja oleks käesoleval ajal ja oli lepingu

sõlmimise ajal otsustusvõimetu. Kostja väide erinevate tasude osas on sisutu, kuna hageja

nõuab kostjalt ainult põhivõlgnevust ja seadusjärgset viivist. Hea usu põhimõtte rikkumiseks

ei saa pidada krediidiandja väidetavat keeldumist poolte erimeelsuste lahendamisest

kohtuväliselt. Laenuandjal ei ole kohustust sõlmida laenusaajaga peale lepingu ülesütlemist

uuesti maksegraafikut.

6. Hageja esindaja volikirja osas märgib kohus, et advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse

(volituse) olemasolu (TsMS § 226 lg 1 viimane lause). Väite osas, et nõude loovutamise

dokumenti ei ole, märgib kohus, et hageja ei ole nõuet loovutanud ja seega ei saa sellist

dokumenti ka eksisteerida. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud

tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Kuivõrd kostja ei ole

lepingujärgseid makseid tasunud ja hageja on lepingu üles öeldud, siis on kostja oma

maksekohustust VÕS § 100 mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt

kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevus 6181, 39 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on

hagejal õigus nõuda viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 22.04.2025

kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

IV MENETLUSKULUD

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.

8. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud riigilõiv 770 eurot ja

õigusabikulud 509, 30 eurot.

TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11). Riigikohus on

leidnud, et keskmisest mõnevõrra keerukama ja mahukama asja puhul on põhjendatud

tunnihinnaks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-16-3785 p 31.4.).

9. Hageja esindaja tunnihind kuni 100 eurot käibemaksuta on igati põhjendatud ja vajalik.

Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul peaks

üldjuhul asjaolude väljaselgitamine ja dokumentidega tutvumisele kuluv aeg ning

nõupidamised kliendiga olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi

osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument.

Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli

osutatud õigusabi seotud menetlusosaliste kohtus esindamisega.

10. Vastaspool ei pea kandma mitte igasuguseid kulusid. Kohus ei pea põhjendatuks

toimingud kliendikaustas ja e-toimikus, e-kirja saatmist kostjale, e-toimiku teavitusega

tutvumist ja analüüsi ning vastuväite koostamist. Viimane oli põhjendamatu. Seega vähendab

kohus õigusabi ajakulu 1 tunni ja 90 euro võrra, loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5,

34 tundi ning seega 419, 30 eurot. Põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku on 1189, 30

eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt ja hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista viivis

menetluskuludelt.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/