2-25-6974/27 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-6974

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht 15.04.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-6974

Tsiviilasi

I.Y avaldus OÜ JARR pankroti välja kuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja (võlausaldaja): I.Y (isikukood: XXX: elukoht:

XXX-i, xxx XXX; e-post: ), esindaja vandeadvokaat Ardi

Rebane ( );

Võlgnik: OÜ JARR (registrikood: 16550560; asukoht:

XXX-i, 48015 Jõgevamaa; e-post: );

Seaduslik esindaja: juhatuse liige L.Q (isikukood: XXX),

elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX, telefon XXX, e-

post:

Osanik: E.A (isikukood XXX), e-post:

Ajutine pankrotihaldur: Q.X, OÜ Civilöex, XXX, 51004

Tartu, telefon 7 407 662, 504 6694, e-post:

Menetlustoiming

Kohtuistungi aeg

Pankrotimenetluse raugemine, pankrotihalduri tasu

määramine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ JARR (pankrotis, registrikood 16550560 ) pankrotimenetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks.

2. Ajutisel halduril likvideerida OÜ JARR kahe kuu jooksul arvates käesoleva

määruse jõustumisest.

3. Vabastada Q.X OÜ JARR ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast OÜ

JARR kustutamist äriregistrist.

4. Määrata OÜ JARR dokumentide hoidjaks L.Q (isikukood XXX), elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX, e-post:

5. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude kindlaksmääramine ja jaotus

1. Jätta menetluskulud OÜ JARR kanda.

2. Määrata ajutise pankrotihalduri Q.X tasuks 2256,80 eurot, s.h. käibemaks 436,80

eurot, mis mõista välja OÜ Civilex (registrikood 12088721) kasuks järgmiselt:

2.1.

1000 eurot (s.h. käibemaks) maksta välja kohtu deposiidikontolt selleks

kantud vahendite arvel;

2.2.

1256,80 eurot (s.h. käibemaks) mõista välja OÜ JARR osanikult E.A-lt

(isikukood XXX).

3. Ajutise halduri tasu maksta OÜ Civilex (registrikood 12088721) arvelduskontole nr

EE312200221055387366 AS-s Swedbank.

4. Määrata võlausaldaja I.Y menetluskulud kokku summas 2137,93 eurot, millest 420

eurot riigilõiv ja 1717,93 eurot õigusteenuse tasu (s.h. käibemaks 316,33 eurot).

5. Välja mõista OÜ-lt JARR I.Y kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 2.

lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse tasumiseni.

Saata määrus võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile, E.A-le ja määruse jõustumisel

Riigi Tugiteenuste Keskusele p.2, 2.1. täitmiseks.

I.Y kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud

võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema arvates käesoleva määruse resolutsiooni p.5 nimetatud teate

avaldamisest. Määruse p.2.2. peale võivad määruskaebuse esitada ajutine haldur ja

osaühingu osanik, kelle vastu ajutise halduri tasu hüvitamise nõue esitati.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.Y (avaldaja, võlausaldaja) esitas 06.05.2025 kohtule avalduse OÜ JARR pankroti

väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja võlgnik töövõtulepingu. Võlgnik

rikkus lepingut. Avaldajal on töövõtulepingust tulenevaid nõudeid võlgniku vastu kokku 147

119,69 eurot. Avaldaja ütles lepingu üles 10.03.2025, milles mh esitas võlgnikule

pankrotihoiatuse.

2. 07.05.2025.a määrusega algatas kohus menetluse ning andis võlgnikule tähtaja

pankrotiavaldusele vastuväidete esitamiseks. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ning

leidis, et ta ei ole püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul oli ka vastuväiteid töövõtulepingust

tulenevate kohustuste rikkumise osas. 11.06.2025 toimunud istungil võlgniku esindaja ei

osalenud, esitas arstitõendi.

3. Kohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Q.X-i. Ajutise halduri PankrS § 22 lg 5 aruande

kohaselt on võlgnikul OÜ JARR teadaolevaid kohustusi seisuga 24.09.2025 vähemalt

summas 174 211,60 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara ja rahalised vahendid.

Käesolevas pankrotimenetluses ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud ajutise halduri ja kohtu

poolt esitatud nõudeid. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid, mille arvel katta

pankrotimenetluse kulusid. Pankroti väljakuulutamisel tuleks tasuda kohtu deposiiti rahalisi

vahendeid esialgu vähemalt 3000 eurot, mis võimaldaks teha esialgsed toimingud

pankrotimenetluses.

29.12.2025. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks

4500 eurot. Võlausaldajatest ja kolmandatest isikutest ei ole keegi nimetatud summat kohtu

deposiiti maksnud.

Kohus PankrS § 30 lg 5 korras tegi Konkurentsiametile ettepaneku avalduse esitamiseks,

avaldust ei esitatud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku juhatuse liige ajutise halduri teabenõudele ei vastanud, suuliste selgituste

andmiseks kohale ei tulnud. Kohus pikendas ajutise halduri aruande esitamiseks määratud

tähtaega ja kohustas juhatuse liiget 24.07.2025.a määrusega esitama ajutisele haldurile

nõutud dokumendid. Dokumente ei esitatud.

1. Võlgniku üldandmed.

OÜ JARR osanik ja 100% tegelik kasusaaja on E.A . Osakapitali suurus 2500 eurot,

osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Põhitegevuseala- kaubavedu maanteel,

lisategevusala- elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Viimane majandusaasta aruanne esitatud

perioodi eest 09.08.2022-31.12.2023. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tegevuse

lõpetanud.

2. Võlgniku vara.

2.1. Kinnisvara võlgnikul puudub. Tegevuskohana märgitud kinnisasi xxxxx (kuulub

isikule V. K. ), kinnistusraamatus ei ole kandeid, et kinnisasi oleks koormatud

üürilepinguga. Võlgniku kontolt on teostanud makseid E.A-le xxxxx kinnisasja

üürimise eest 800 eurot kuus. Õiguslikke aluseid OÜ_ga JARR üürilepingu

sõlmimiseks xxxxx kinnisasja üürimiseks ja tasu nõudmiseks ei ole teada.

2.2. Vallasvara. Võlgnikule kuulub 2 sõidukit, millel puudub kehtiv ülevaatus, registrisse

on kantud ajutine kustutamine ja varal on kohtutäiturite arestid. Võlgnik on

registrisse kantud kahe sõiduki vastutava kasutajana. Sõiduk FIAT Ducato (xxxx)

on 31.07.2023 võõrandatud (uus omanik R. K. ). Võõrandatud on ka sõiduk Chrysler

Pacifica ((xxxxx) 24.07.2024, uus omanik Coop Liising AS.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnikule kuuluvad sõidukid väärtusetud(kui üldse

enam eksisteerivad).

Muu vallasvara võlgnikul puudub.

2.3. Raha. Võlgnikul on konto Swedbank’is, jääk -6,19 eurot. Allkirjaõigust omas ja

pangakaartide valdus oli E.A-l. Haldur on teostanud konto analüüsi selle avamisest

kuni viimaste tehinguteni, mis toimusid mais 2024. 2024.a. on mõned laekumised

juba läinud kohtutäituritele sissenõudjate nõuete katteks. Kontolt nähtuvad avaldaja

I.Y tehtud tasumised summas 24 000 eurot. Raha on kasutatud erinevate arvete

tasumiseks, mis kõik ei ole ilmselt seotud avaldaja projektiga. Igast laekumisest on

välja võetud sularaha vähemalt 2000 euro ulatuses. Konto juurde kuuluva

deebetkaardiga tehtud maksed ei ole kõik seotud ühingu majandustegevusega.

Võlgnikul on arvelduskonto LHV Pangas, saldo 0,00 eurot. Konto allkirjaõiguslik

isik oli E.A, deebetkaardi valdaja (LHV Pank vastusest järelduvalt) E.A. Konto on

avatud veebruaris 2023. Kontole tehtud kannetest ja maksetest järeldub, et võlgnikul

olid suured majanduskulud. Alates 2024.a. kevadest on LHV kontole laekunud

rahalised vahendid tasutud ainult seotud isikutele (eeskätt E.A-le (xxxxx rendi eest,

laenu tagasimaksed, töötasu), samuti sularaha väljavõtmine. Kontol tehtud

tehingutest saab järeldada, et võlgnikuga seotud isikud nägid ette tegevuse lõppemist

ja veel viimased laekumised teostati väljamaksetena endale.

Võlgnikule kuulus konto Coop Pangas, selle saldo on 4,12 eurot. Konto

allkirjaõiguslik isik ja valdaja oli E.A. Sellele kontole on toimunud laekumised ainult

OÜ JARR teistelt kontodelt (LHV ja Swedbank) ning kogu raha on kasutatud kas

deebetkaardiga makseteks või sularaha väljavõtmiseks. Kontot kasutati perioodil

23.08.2022 – 08.06.2024. Coop Pangas asuva konto käive selle kasutamise perioodil

oli kokku 161 145 eurot. Kui arvestada, et kontol omas nii allkirjaõigust kui kaardi

valdust E.A, siis Coop Panga konto võis olla tema isiklikuks tarbimiseks.

Kõikide kontode kasutamise ajal omas ainsana kontodel allkirjaõigust ning samuti

kontode juurde avatud deebetkaartide valdust OÜ JARR osanik E.A. Ka L.Q

töötasud on kantud E.A arvele, millest võib järeldada, et tegemist on ühte

leibkonda kuuluvate isikutega.

Ajutisele haldurile ei ole esitatud kassa väljavõtet. Kassa väljavõtte analüüs annaks

võimaluse tuvastada kõigi panga sularaha väljavõtete laekumine kassasse ja nende

kasutamine.

2.4. Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole teada. Majandusaasta aruanne seisuga

31.12.2023 kajastas bilansis nõudeid ja ettemakseid summas 49 272 eurot. Kas need

on sisse nõutud või kasutatud 2024.a, ei ole teada.

Kokkuvõttes: ajutise halduri poolt kogutud andmete alusel puudub võlgnikul

realiseeritav vara ja rahalised vahendid.

3. Võlgniku kohustused.

3.1. Pandiga tagatud nõuded puuduvad.

3.2. Pandiga tagamata nõuded.

Täitemenetluse registris on võlgniku vara suhtes 12 aktiivset täitemenetlust, mille

nõuete summa on kokku 25 229,75 eurot.

Muud sissenõutavaks muutunud nõuded:

Maksu- ja Tolliameti ees tasumata maksukohustus seisuga 04.07.2025 oli 35 996,85

eurot, lisandub arvestuslik intress. Selle hulgas kohtutäiturite arestinõuded 8752 eurot,

s.t.

Maksu- ja Tolliameti enda nõude 26 747,85 eurot. 2025.a

käibemaksudeklaratsioonis on deklareeritud peamiselt tagastamisele kuuluv

käibemaks. Ei ole teada, mis arveid võlgnik deklareerib (summad on väikesed), kuid

pangakontodel 2025.aastal tehinguid teostatud ei ole.

Töötajatele täitmata kohustusi ei ole teada.

MTA-le on TSD-sid esitatud veel aastal 2025, viimane juuni 2025.a eest,

deklareeritud L.Q-le töötasu 920 eurot. L.Q töötab ühingus veoautojuhina, selle kohta

tööleping. L.Q esitas ajutisele haldurile tõendina haiguslehe, väljastatud 06.06.2025.

Nähtub, et isik töötas samal ajal (arvutatud töötasu) kui talle on väljastatud haigusleht.

Aastal 2025 on deklareeritud töötasu ka K. P. (ehituspuusepp) ja E.A-le

(raamatupidamise spetsialist). Teiste töötajate töölepingud on lõpetatud aastal 2024.

3.3. Pankrotiavalduse esitaja I.Y nõue summas 122 000 eurot, mille avaldaja on

maksnud võlgnikule ja temaga seotud isikutele (L.Q , E.A) ettemaksuna eramaja

ehitamise eest.

Kohtute menetluses on veel 2 hagi võlgniku (ja temaga seotud isikute) vastu.

Maksekäsu kiirmenetluses on lõpetatud perioodil 2023-2025 15 menetlust võlgniku

vastu.

Kokkuvõttes: OÜ-l JARR on teadaolevaid kohustusi seisuga 24.09.2025 vähemalt

summas 174 211,60 eurot.

4. Võlgniku kohustuste analüüs ja tasumise väljavaated.

Võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes 2024.a kevad-suvel. Võlgniku esitatud

31.12.2023 seisuga bilansi kohaselt oli ühing maksejõuetu juba sel ajal, sest

omakapital oli negatiivne summas 83 844 eurot. Ajutise halduri arvamuse kohaselt

puudub võlgnikul igasugune likviidne vara, s.h. rahalised vahendid ja tööjõud, mille

arvelt oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Ajutise halduri hinnangul pole

võimalik ettevõtte saneerimine. Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja

kujunenud alaline maksejõuetus.

5. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused.

31.12.2023 majandusaasta aruandes esitatud andmete põhjal olid halduri hinnangul

võlgnikul ebamõistlikult suured tegevuskulude võrreldes nt tööjõu kuludega. Asjas

kogutud andmete alusel võib öelda, et võlgnikul olid ilmselt kogu tegevuse vältel

makseraskused, kuid lõplik maksejõuetus tekkis 2024.a. suvel, kui võlgnikul lõpevad

tehingud kontodel ning juba juunis-juulis 2024 on kohtutäiturid kontolt arestinud

rahalisi vahendeid. Maksejõuetuse tekkimist 2024.a kevad-suvel tõendab ka

maksuhalduri poolt 25.06.2025 esitatud teade võlgnikule, maksukohustuse ajatamise

taotluse läbi vaatamata jätmiseks (dtl 370-371). Sellest selgub muuhulgas, et

29.02.2024 oli ettevõtte omakapital jätkuvalt negatiivne, täiendavaid selgitusi ja

prognoose maksuhaldur võlgnikule ei esitanud. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks pidev rahaliste vahendite puudujääk. Võlgnikul tekkisid

suured tegevuskulud saavutatud käibe juures, oma teenuse mahu juures kasutati ka

palju alltöövõttu.

6. Tulemuslikke tagasivõitmise aluseid ei ole tuvastatud.

7. Juhatuse liikme vastutus.

Juhatus ei võtnud õigeaegselt arvesse ettevõtte tegelikku majanduslikku olukorda. On

teada, et raamatupidamisega tegeles ettevõttes E.A , kes oleks saanud koguda ja

esitada kõiki raamatupidamisandmeid (kui juhatuse liikme tervislik olukord seda ei

võimaldanud). Raamatupidamisega tegelev isik oleks saanud andmed esitada ka

ajutisele haldurile ja kohtule.

Ajutise halduri hinnangul võib tegemist olla juhatuse poolt kuritegelikult tekitatud

maksejõuetusega. Sellele viitab eelkõige asjaolu, et võlgnikul olid suured

tegevuskulud, millest kõik ei pruukinud olla seotud võlgniku majandustegevusega.

Samuti ei saa pidada normaalseks, et teenuse tellijalt (avaldaja) küsitakse rahalisi

vahendeid sularahas ning ka isiklikult juhatuse liikme ja osaniku kontole. Selline

teguviis võis olla pettus, millega püüti saada rahalisi vahendeid nt. mõne teise projekti

lõpetamiseks või ka isiklikuks otstarbeks. Eeltoodust tulenevalt võib olla aluseid

kahjunõude esitamiseks nii L.Q kui ka E.A vastu. E.A-le tasuti üüri kinnisasja eest,

mille omanik ta tegelikult ei olnud. Samuti pole kuidagi tõendatud, et nii suure

üürisumma (800 eurot/kuus) tasumine oleks olnud mõistlik arvestades võlgniku

tegevusvaldkonda. Eeltoodust tulenevalt, võivad olla alused nii L.Q kui ka E.A vastu

kahjunõuete esitamiseks, seoses ettevõttele kahju tekitamisega.

Nii L.Q-l kui ka E.A-l puudub registrisse kantud kinnisvara. L.Q-le kuuluvad

registriandmete kohaselt neli sõidukit, millele kõigile on seatud kohtutäiturite arestid.

Arvestades ka nende sõidukite vanust, on sõidukid väärtusetud või ei eksisteeri enam

üldse. L.Q vastu on algatatud mitmeid täitemenetlusi samade võlausaldajate poolt,

kes on ka OÜ JARR võlausaldajad. Selle põhjal võib öelda, et ka L.Q ise on

maksejõuetuks muutunud.

E.A-le kuuluvad liiklusregistri andmetel kuus sõidukit, millest viis on omandatud

OÜ JARR tegevusperioodi vältel. Kõikide sõidukite kasutajaks on registri andmetel

L.Q. Arvestades, et äriregistri andmetel on L.Q seotud kuue äriühinguga, millest 4 on

registrist kustutatud ja EuroEnergy OÜ, mis on asutatud aastal 2020 ja esitamata on

kõikide aastate kohta majandusaasta aruanded, siis L.Q puhul ei saa rääkida vajaliku

hoolsusega ettevõtjast.

Kokkuvõttes on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik pole käesoleval ajal võimeline

oma kohustusi täitma ning välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3

mõttes. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on

kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu. Võlgnikul puudub vara ja rahalised

vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võib küll olla võimalikke aluseid L.Q ja

E.A vastu kahjunõuete esitamiseks, kuid nende nõuete aluseks olevaid dokumente ei

ole ajutise halduri valduses. Kriminaalmenetluse algatamisel L.Q ja E.A vastu on

võimalus esitada seal tsiviilhagi. Kui pankroti väljakuulutamisel on alus esitada

nõuded L.Q ja E.A vastu, siis puudub võimalus neid täita isikutel vara puudumise

tõttu.

Läbiviidav pankrotimenetlus ei pruugi tagada menetluskulude ja võlausaldajate nõuete

rahuldamist. Kuivõrd osanikul on sisse maksmata osakapital, siis ajutise halduri tasu

tuleks välja nõuda osanikult (E.A) sissemaksmata osakapitali arvelt.

Ajutine haldur teeb ettepaneku maksta kohtu deposiidikontole

raha

pankrotimenetluse kulude katteks. Kui seda ei tehta, siis lõpetada I.Y

pankrotiavalduse menetlus OÜ JARR vastu pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu, nimetada OÜ JARR dokumentide hoidjaks L.Q.

Ajutine haldur taotleb temale tasu määramist ja väljamõistmist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrs § 29 lg 1 järgi Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest

isikust võlgnik lõpetatuks.

PankrS § 29 lg 3 järgi Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes

1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus

rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Käesoleval juhul nähtub ajutise pankrotihalduri aruandest, et võlgnikul ei jätku vara ega

rahalisi vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku vara hulka ei kuulu ka

tagasivõitmise nõudeid (PankrS 29 lg 2). Kohtu ettepanekule tasuda pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks kohtu deposiidikontole vastav summa ei reageeritud makse

tegemisega. Kohus tegi ettepaneku maksejõuetuse teenistusele võlgniku pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena, ka see jäi tagajärjetuks. Seega tuleb menetlus lõpetada

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu Pankrs § 29 lg 1 alusel.

8. PankrS § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara

ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

Kohus märgib ajutise halduri aruande alusel, et olukorras, kus võlgnikul puudub

realiseerimisväärtuslik vara ja tema pangakontodel on rahalisi vahendeid 4,12 eurot, samas

tasumata kohustusi on vähemalt 174 211,60 eurot, on võlgnikettevõte maksejõuetu. OÜ-l

JARR puudub vajalik tootmisbaaas, vara ja seadmed, puuduvad ka töötajad, kellega

majandustegevust arendada. Kui ettevõtte majandustegevus lõppes 2024.a kevad-suvel ehk

umbes kaks aastat tagasi, ei ole see uute investeeringuteta taastatav. Võlgnikettevõtte

ärimudel, mis oli üles ehitatud peamiselt alltöövõtu tellimisele ja võimalik, et ka

teenusetellimustele alapakkumiste esitamisele, ei ole jätkusuutlik.

9. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta on kohus seisukohal, et ajutise

halduri aruande ja sellele lisatud tõendite järgi on maksejõuetus kujunenud välja 2024.a

maikuus või sellele lähedasel ajal. Nimelt nähtub võlgniku pangakontode väljavõtetest, et

kontodel on viimased tehingud tehtud 2024.a maikuus (nt Swedbank), tehingud Coop Pangas

(viimane neist 08.06.2024) on tehtud kas deebetkaardiga maksetena või sularaha välja võttes.

Seejuures mõne kuu jooksul enne viimast tehingut Coop Panga kontol (viimane tehing-

sularaha väljavõtmine 08.06.2024) on raha liikumine kontol toimunud peamiselt sularaha

väljavõtmisena. Näiteks 12.03.2024 OÜ JARR poolt tema LHV Panga kontolt Coop

Panga kontole kantud 4700 eurot on 13.03.2024 sularahas pangaautomaadist kuue tehinguga

välja võetud. Muud LHV kontolt Coop kontole kantud summad on ühekordsete maksetena

väiksemad.

Võlgniku pangakonto Coop Pangas on n.ö. tühjaks tehtud (sularahana välja võetud)

hiljemalt juuni 2024.a alguseks, rohkem tehinguid toimunud ei ole. Seda olukorda on

analüüsinud ka maksuhaldur ajavahemikus 11.06.2024-25.06.2024 (dtl 370-371), s.h. toonud

esile, et äriühingu omakapital on jätkuvalt negatiivne (nii nagu oli juba 29.02.2024), äriühing

prognoosib käibe langust. Maksuhaldur on seadnud kahtluse alla OÜ JARR maksevõime ja

palub esitada täiendavaid tõendeid. OÜ JARR küsitud tõendeid ei esitanud. Selline olukord

osutab, et võlgnikule oli ka endale selge, et ta ei suuda või ei soovi oma kohustusi täita.

Sularahas välja võetud raha kasutamine ei ole kontrollitav, ajutisele haldurile kassa

väljavõtet esitatud ei ole. Coop Panga pangakonto käive oli kasutamise perioodil

23.08.2022- 08.06.2024 161 145 eurot, mis on suuremas osas pangaautomaatidest sularahas

välja võetud (dtl 282-357). Väheseid makseid on tanklates, hotellides, kauplustes (K-Rauta,

FEB vm).

LHV Panga kontol on tehingud toimunud kuni 19.09.2024 (dtl 227-280). Augustikuus

2024 on sellelt pangakontole tehtud E.A-le väljamakseid 9512 eurot, peamiselt selgitusega

„laenu tagasimakse“. Seejuures septembrikuus on toimunud üksnes 3 tehingut (laekumine

ja samas summas kinnipidamine kohtutäiturile). Pärast seda ei ole pangakontodel mingeid

tehinguid toimunud, pangakonto seis on 0. See osutab, et majandustegevuse toimumise

perioodil kuni juunini 2024 on lepingupartneritelt LHV Pangas olevale kontole laekunud raha

kantud edasi Coop Panga kontole, kust see on (E.A kasutuses oleva pangakaardiga)

sularahas välja võetud. Seejärel on kasutusse jäänud konto LHV Pangas, kuhu on toimunud

mõned suuremad laekumised lepingupartneritelt (Tenter OÜ, ABC Motors AS, Nordecon AS,

väiksemad summad Bolt Operations OÜ-lt). Laekunud summad on läinud peamiselt

kinnipidamistena kohtutäituritele, väljamaksetena E.A-le ja mõned muud väiksemad maksed.

See ei ole aktiivse majandustegevuse käive. Seega on alust lugeda, et võlgniku

majandustegevus oli lõppenud juunikuuks 2024 ja välja oli kujunenud ettevõtte

maksejõuetus.

10. Kohtule esitatud asjaolude järgi tuleb esialgselt järeldada, et OÜ JARR maksejõuetuse

põhjuseks võib olla raske juhtimisviga.

PankrS § 28 lg 2 järgi Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest

isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse

rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Käesoleval juhul on kohtu käsutuses üksnes ajutise halduri aruanne, mis on koostatud

ajutisele haldurile kättesaadavate allikate põhjal. Võlgniku seaduslik esindaja ei esitanud

ajutisele haldurile nõutud dokumente ja andmeid, seda ka mitte kohtu 24.07.2025.a määruse

peale, millega kohus kohustas võlgniku juhatuse liiget L.Q andmeid esitama ja hoiatas teda

kohtu korralduse täitmata jätmise eest vastavate tagajärgedega. L.Q andmeid ei esitanud. On

õige ajutise halduri osutus, et nõutud raamatupidamisdokumente saanuks juhatuse liikmega

koostöös esitada ka E.A, kes tegeles äriühingu raamatupidamisega (ajutise halduri aruanne lk

11).

OÜ JARR juhatuse liige on L.Q. ÄS § 181 järgi on juhatuse liige äriühingu seaduslik

esindaja. TsÜS § 35 järgi Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või

põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja

olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi

täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

TsÜS § 36 järgi Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või

seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.

ÄS § 180 lg 51 järgi Kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse

tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste

ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku

majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Kui osaühing on

maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab

juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest,

esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse

liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse

olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt

kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed,

mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse

liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele

juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest.

Kohus on eespool näidanud, et OÜ JARR maksejõuetusolukord kujunes välja hiljemalt

2024.a juunikuuks. Võlgniku kaks pangakontot olid selleks ajaks tühjad ja vara võlgnikul

puudus. 2024.a augustikuu lõpuks oli nullis ka kolmas pangakonto.

OÜ JARR juhatuse liige L.Q pankrotiavaldust ei esitanud ja ajutisele haldurile

kättesaadavatest allikatest ei nähtu, et juhatuse liige oleks astunud samme oma likviidsuse

taastamiseks. See on juhatuse liikme kohustuste rikkumine L.Q poolt vähemalt raske

hooletuse tõttu.

Enne seda, vähemalt kogu 2024.aasta kestel toimus võlgniku pangakontolt Coop Pangas

sinna kantud raha (kantud peamiselt võlgniku teiselt pangakontolt) märkimisväärsetes

summades väljavõtmine sularahas (E.A kasutuses oleva pangakaardiga). Selle raha

kasutamise kohta juhatuse liige dokumente esitanud ei ole. Juhatuse liige on võimaldanud

äriühingule kuuluva raha sularahana väljavõtmist ja kasutamist märkimisväärsetes summades

ja see võib olla äriühingu maksejõuetuse põhjuseks. Stabiilselt on suurtes summades sularaha

välja võetud ka OÜ JARR kontolt LHV Pangas ja selle kasutamise kohta dokumente esitatud

ei ole. Kohus märgib kohtulahendis äriühingu maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea

PankrS § 28 lg 2 alusel.

Äriühingu pangakontolt (LHV Pank) on tehtud igakuulisi makseid 800 eurot E.A-le

selgitusega „xxxxx kinnistu rent“. Arvestades OÜ JARR tegevusvaldkonda, väga väikest

töötajate arvu ja asjaolu, et kinnistu kuulub äriühinguga mitteseotud isikule, võib olla

tegemist raha väljaviimisega äriühingust temaga seotud isikutele. Tõendeid selliste maksete

õigusliku aluse kohta ajutisele haldurile esitatud ei ole. Kinnistu rentimise eesmärgipärasus

OÜ JARR majandustegevuse huvides ajutisele haldurile kättesaadavates dokumentides ei

kajastu. Äriühingule kuuluva raha kasutamise lubamine ilma õigusliku aluseta võib olla

käsitatav raske juhtimisveana, millega on tekitatud äriühingule kahju.

Samas on kohtule esitatud OÜ JARR seadusliku esindaja L.Q jt seotud eraisikute (E.A, S.

M. ) kinnitused 17.09.2024 (dtl 23), et tööd I.Y objektil jätkuvad hiljemalt 18.09.2024 ja

elamuhoone valmib hiljemalt 30.12.2024.

Kohtule on esitatud L.Q poolt 31.08.2023.a digitaalselt allkirjastatud dokument (dtl 22) raha

saamise kohta I.Y-lt maja ehitamiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul. Võlausaldajale

I.Y raha tagastatud ei ole, ka maja ei ole ehitatud. OÜ JARR majandustegevuse käigus on

seega kasutatud suurtes summades sularaha, suurtes summades sularaha on ka äriühingu

pangakontodelt välja võetud ja selle kasutamise kohta andmed puuduvad. See võib kujutada

endast äriühingu maksejõuetuse põhjustamist kuriteoga ja kohus esitab selle kohta PankrS §

28 lg 1 alusel teate.

11. PankrS § 29 lg 8 esimese lause järgi Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab

avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks.

Ajutisel halduril Q.X-il tuleb OÜ JARR likvideerida kahe kuu jooksul käesoleva määruse

jõustumisest arvates. Ajutine haldur Q.X tuleb pärast OÜ JARR äriregistrist kustutamist

vabastada pankrotihalduri kohustustest.

12. ÄS § 219 lg 1, lg 2, lg 3, ÄRS § 23 lg 8 alusel määrab kohus OÜ JARR dokumentide

hoidjaks viimase juhatuse liikme L.Q.

Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu tuleb avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded PankrS § 29 lg 4 alusel.

Menetluskulude kindlaksmääramine ja jaotus

13. Pankrotihalduri tasu ja kulud

PankrS § 23 lg 1 järgi Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse.

Pankrs § 23 lg 2 järgi Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste

hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur

kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

PankrS § 23 lg 3 järgi Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65

lõikes 11 sätestatust.

Ajutine haldur Q.X taotleb temale tasu määramist PankrS § 23 lg 1 alusel 15 tunni 30 minuti

eest kogusummas 2256,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ

Civilex kasuks. On lisatud tehtud töö ja kulutuste arvestus. Lisatud arvestuse kohaselt on

ajutine haldur tutvunud kohtu määruse ja pankrotiavaldusega, koostanud ja esitanud

järelepärimised registritele, krediidiasutustele, maksuametile, koostanud ja esitanud

järelepärimised juhatuse liikmele, pidanud edasist kirjavahetust, taotlenud kohtult aruande

esitamise tähtaja pikendamist. On otsinud ja kogunud andmeid kinnistusraamatust,

äriregistrist, analüüsinud pangakontode väljavõtteid, Maksu- ja Tolliameti e-teenuste kaudu

kogunud andmeid, kontrollinud töötajate registrit ja esitatud deklaratsioone. On koostatud

ajutise halduri ettekanne, komplekteeritud ja esitatud kohtule, võlgnikule. Kokku ajakulu 15

tundi 30 minutit.

Kohus on tutvunud ajutise halduri poolt kogutud andmetega, uurinud ajutise halduri aruannet

ja on seisukohal, et ajakulu 15 tundi 30 minutit vastab selles menetluses seni tehtud töö- ja

materjalimahule. Andmeregistrite kasutamine ja muude andmete omaalgatuslik kogumine on

olnud eriti põhjendatud olukorras, kus võlgnik ei ole ajutisele haldurile mitte mingeid

dokumente esitanud. Osaühingu raamatupidamise korraldamine on juhatuse ülesanne (ÄS §

183). Ajutine haldur on rakendanud diferentseeritud tunnitasu. Peamiselt rakendatud

tunnitasu 120 eurot jääb oluliselt alla lubatud maksimaalse määra ja kohus peab

põhjendatuks ka tunnitasu diferentseerimist (80 eurot) vähesemat kvalifikatsiooni nõudvate

tegevuste eest. Kokku ajutise halduri tasu 1820 eurot on põhjendatud.

PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Ajutise halduri tasule 1820 eurot lisandub käibemaks 24% ehk 436,80 eurot. Kokku ajutise

halduri tasu koos käibemaksuga 2256,80 eurot.

Ajutine haldur on taotlenud tasu väljamaksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, s.o.

Civilex OÜ. PankrS § 23 lg 6 näeb sellise võimaluse ette.

Pankrs § 150 lg 4 järgi Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse

kulude jagamise asjaolude kohaselt.

Kohus on määrusega 11.06.2025 kohustanud pankrotiavalduse esitanud I.Y-d tasuma

ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1000 eurot kohtu deposiidikontole. I.Y

tasus nõutud summa 16.06.2025 (dtl 93). Deposiiti tasutud summa näol on tegemist

sihtvaraga, mis tuleb kasutada sel otstarbel- ajutise halduri tasu ja kulude katteks.

Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse kulud tuleb käesolevas asjas jätta võlgniku OÜ

JARR kanda. Võlgnik on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse ja seejuures on

oluline, et põhjused, mis viisid olukorra tekkimiseni, kus võlgnikul puuduvad vahendid isegi

menetluskulude katteks, tulenevad võlgnikust ja temaga seotud isikutest.

Kohtu deposiidikontole kantud summa 1000 eurot arvel tuleb teha selles summas väljamakse

ajutise halduri tasu katteks.

PankrS § 29 lg 9 järgi Kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab

kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel

halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust,

tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma

nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.

OÜ JARR ainuosanik on E.A (isikukood XXX. Äriregistri andmetest nähtuvalt (dtl 140) on

tema ka äriühingu asutaja ja tegelik kasusaaja.

ÄS § 141 järgi Asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve, kuhu nad

tasuvad oma rahalised sissemaksed. ÄS § 155 lg 1 järgi osanik on kohustatud tasuma oma osa

nimiväärtusele vastava sissemakse.

Äriühingu osakapital on 2500 eurot, osanikul on osakapital sisse maksmata. Ajutine haldur

on aruandes teinud ettepaneku nõuda sisse maksmata osakapitali arvelt ajutise halduri tasu

väljamõistmist osanikult E.A-lt. Kohus, lahendades PankrS § 29 lg 9 alusel osaühingu

osanikult ajutise halduri tasu väljamõistmise küsimust, teavitas sellest OÜ JARR osanikku

E.A (dtl 442) ja andis talle võimaluse vastata. E.A vastas (dtl 445). Ta palub täpsustada

nõude suurus ja selle kujunemine ja palub arvestada tema majandusliku olukorraga- puudub

sissetulek ja on kaks alaealist last.

Kohus on eespool kirjeldanud ja hinnanud ajutise halduri tasu suurust ja selle kujunemist,

kohus esitas tasu määramise õiguslikud alused. Ajutise halduri tasu mõistab kohus 1000 euro

ulatuses välja kohtu deposiidikontole selleks makstud raha arvel ja ülejäänud osas, s.o.

summas 1256,80 eurot (2256,80-1000=1256,80) mõistab kohus ajutise halduri tasu välja

OÜ JARR osanikult E.A-lt, kes on jätnud tasumata osakapitali sissemakse.

E.A viited tema majanduslikule olukorrale ei ole arvessevõetavad. ÄS 148 lg 5 järgi Osa

annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel

allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.

See tähendab, et osa omamine annab osanikule õiguse saada äriühingu majandustegevusest

kasu, kuid tema kanda on ka äriühingu majandustegevusest tulenevad riskid, s.h.

majandustegevuse negatiivne tulemus.

Tähtsusetu ei ole ka eespool (p.9, p.10) kirjeldatu, et OÜ JARR pangakontodelt on pika

perioodi jooksul väga suurtes summades võetud välja sularaha E.A kasutuses oleva

pangakaardiga, selle raha kasutamise kohta ei ole ajutisele haldurile algandmeid esitatud.

Siiski ei ole rahalist sissemakset osakapitali katteks tehtud. Äriühingu pangakontodelt nähtub

ka, et osanik on olnud eelistatud ka ülekannete teel raha saamisel, s.h. vahetult enne

äriühingu tegevuse lõppemist.

14. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulud.

PankrS § 150 järgi on pankrotimenetluse kulud 1)menetluskulud, p.6) käesoleva seaduse § 11

või § 30 alusel deposiidina makstud summa. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud

menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud, kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud (TsMS § 144

lg 1). Ehkki käesoleval juhul võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, kujutavad

pankrotiavalduse menetlemise kulud endast pankrotiavalduse eelmenetluse kulusid ja

Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 (p 12) olnud seisukohal, et pankrotiavalduse esitamisest

tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on

pankrotimenetluse kulu § 150 lg 1 p 1 tähenduses.

Võlausaldaja I.Y palub mõista avaldaja kasuks võlgniku juhatuse liikmelt L.Q-lt välja

pankrotimenetluses deposiiti kantud summa 1000 eurot. Võlausaldaja palub määrata tema

menetluskulud summas 2675,24 eurot ja mõista võlgnikult avaldaja kasuks välja vastav

hüvitis ja kohustada võlgnikku tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

Võlausaldaja esitas põhjendused ja tõendid. Ta on tasunud kohtu deposiiti 1000 eurot ja

PankrS § 11 lg 11, lg 12, § 29 lg1, lg 2, § 30 lg 3 alusel on võlausaldajal õigus nõuda

deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes oma kohustusi rikkudes on jätnud

pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2024.a suvel,

kuid juhatuse liige L.Q pankrotiavaldust ei esitanud.

Võlausaldaja palub määrata kindlaks tema menetluskulud ja need võlgnikult välja mõista

võlausaldaja kasuks. Võlausaldaja hinnangul oleks õiglane menetluskulud välja mõista

võlgniku juhatuse liikmelt, kuid sellele ei leia õigusaktidest toetust. Seetõttu palub

võlausaldaja menetluskulud välja mõista võlgnikult, et tagada edaspidiseks võimalus hiljem

need kulud juhatuse liikmelt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel koosmõjus ÄS § 180 lg-ga

51 kahjuna välja nõuda.

Avaldaja menetluskulud (dtl 429-438) on: 1)pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420

eurot, 2)lepingulise esindaja kulud 2255,24 eurot (sisaldab käibemaksu).

Lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on esitatud viie arve alusel, millele lisatud tööaja

täpne arvestus (dtl 434-438). Õigusabiteenuse osutamisel esmasel perioodil rakendus

esindaja tasule käibemaks 22%, hiljem käibemaks 24%. Kokku osutatud õigusteenust 12

tunni 40 minuti ulatuses, mille eest tasu 1220,42 eurot pluss 616,25 eurot, lisandub

käibemaks. Avaldaja on andnud TsMS § 176 lg 5 ja § 174 lg 10 ettenähtud kinnitused.

Avaldaja palub TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist menetluskuludelt.

Kohus on seisukohal, et võlausaldaja taotlus kohtu deposiidikontole makstud summa 1000

eurot hüvitamiseks temale on esitatud põhjendatult. Kohus käsitleb summa väljamõistmist

eraldi määruses.

Võlausaldaja menetluskulude hulka kuulub avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot,

mille avaldaja on tasunud 05.05.2025 (dtl 59). Riigilõiv on kohtule avalduse esitamise

tingimus TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1 järgi ja avaldaja on selle tasunud. Riigilõivusumma on

määratud seadusega ja on põhjendatud menetluskulu. See tuleb menetluse lõppemisel PankrS

§ 150 lg 1 kohaselt kindlaks määrata ja § 150 lg 2, lg 3 või lg 4 kohaselt otsustada

menetluskulude kandja.

TsMS § 172 lg 1 järgi Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhtumil tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku

kanda. Pankrotiseadus on eriseadus, mis reguleerib ka menetluskulude kandmise otsustamist,

s.h. PankrS § 150 lg 4 järgi Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

Kohus on juba eespool põhjendanud, et võlgnik on jätnud õigeaegselt esitamata

pankrotiavalduse ja seejuures on oluline, et põhjused, mis viisid olukorra tekkimiseni, kus

võlgnikul puuduvad vahendid isegi menetluskulude katteks, tulenevad võlgnikust ja temaga

seotud isikutest. Siinjuures ei ole tähtsusetu ka võlausaldaja põhjendus

Kuna kohus jätab menetluse kulud võlgniku kanda, siis tuleb võlgnikult välja mõista riigilõiv

võlausaldaja/avaldaja kasuks summas 420 eurot.

Kohus hindab võlausaldajale osutatud õigusteenuse kulu. Võlausaldaja esindaja menetluses

on olnud Advokaadibüroo HETA vandeadvokaat Ardi Rebane.

Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt,

hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud

osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus

üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega

hindama iga kuluartiklit eraldi.

Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas

esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse

hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki,

keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise

esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-

124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu (145 eurot+ käibemaks) ei ole alust

lugeda liialdatuks. Lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu aruannete nr 5210, 5228, 5243, 5284,

5384 alusel kokku 7 tundi 25 minutit. Tasu selle eest 1313,39 eurot (1002,88 eurot

käibemaksumääraga 22% ja 72,48 eurot käibemaksumääraga 24%). Kohus ei pea kogu

ulatuses põhjendatuks kliendisuhtlusele kulunud aega.

04.03.2026.a taotlusele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg (taotlus p.

4.1.2.2.) on kohtu hinnangul ebaproportsionaalselt pikk – 4 tundi 15 minutit. Tegemist on

menetluskulude nimekirjaga, mille koostamisele kuluv aeg menetlustes tavapäraselt ei ulatu

ühe tunnini. Käesolev menetlus on väikesemahuline ja ka esindaja osalemisvõimalus väike,

s.t. kulusid ja nende kohta käivaid dokumente on vähe. Kohus võtab siinjuures siiski arvesse,

et lisaks tavapärastele menetluskuludele on esitatud taotlus deposiidina tasutud summa

väljamõistmiseks isikult, kes rikkus pankrotiavalduse esitamise kohustust. Neid asjaolusid

arvesse võttes ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirjas p. 4.1.2.2. märgitud

kulunud aega enamas ulatuses kui 2 tundi 15 minutit. Tasu selle eest 326,24 eurot, lisandub

käibemaks 24% ehk 78,30 eurot, kokku 404,54 eurot. Kokku võlausaldaja õigusteenuse tasu

selles menetluses 1717,93 eurot, mille hulgas käibemaks 316,33 eurot.

Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga, sest hageja on TsMS § 174 lg 10

mõttes märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Võlausaldaja menetluskulud kokku 2137,93 eurot (riigilõiv 420 eurot pluss õigusteenuse tasu

1717,93 eurot) mõistab kohus välja võlgnikult OÜ JARR I.Y kasuks.

Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik