2-24-5681/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5681 Kohtuasi P.N-i hagi B.A vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.12.2025 kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.N-i 16.01.2026 apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja P.N (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja B.A (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu P.N-i loobumine apellatsioonkaebusest Harju Maakohtu 16.12.2025 kohtuotsuse peale. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-5681 menetlus.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud P.N-i kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 4. Seoses menetluse lõpetamisega tühistada P.N-ile käesolevas asjas 31.03.2026 määrusega

määratud

menetlusabi

andmine

(kohustus

tasuda apellatsioonkaebuse riigilõiv 1050 eurot osamaksetena). Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses oli P.N-i (hageja) hagi B.A (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista laenulepingust tuleneva põhivõla 12 000 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 3300 eurot, alates 10.10.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 741,39 eurot ning viivise põhinõudelt alates 11.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2. Maakohus tegi 16.12.2025 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. 3. Hageja esitas 16.01.2026 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end menetlusabi korras apellatsioonkaebuse riigilõivu tasumisest. 4. Ringkonnakohus tegi 31.03.2026 määruse, millega rahuldas hageja menetlusabi taotluse osaliselt ning kohustas teda tasuma apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõivu 1050 eurot kuue kuu jooksul 175 euro suuruste osamaksetena. 5. Hageja esitas 14.04.2026 ringkonnakohtule avalduse, milles teatab, et soovib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § § 644 kohaselt 16.01.2026 esitatud apellatsioonkaebusest loobuda. Hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ning seetõttu palub hageja kohtul end TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna apellatsioonkaebusest loobumise tõttu on ära langenud riigi õigusabi andmise alused, siis palub hageja kohtul riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 4 ja lg 6 alusel lõpetada talle riigi õigusabi andmine ja vabastada esindaja oma kohustustest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus apellatsioonkaebusest loobumiseks tuleb vastu võtta ning lõpetada tsiviilasja nr 2-24-5681 menetlus. 7. TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. TsMS § 644 lg 3 kohaselt apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellatsioonkaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellatsioonkaebuse esitaja esitada enam uut apellatsioonkaebust sama vaidluse eseme kohta. TsMS § 644 lg 4 kohaselt, kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Käesoleval juhul ei esine takistusi hageja apellatsioonkaebusest loobumise vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus lõpetab TsMS § 644 lg 4 alusel apellatsioonimenetluse. 8. TsMS § 644 lg 3 kohaselt kannab apellatsioonkaebusest loobumise korral menetluskulud apellatsioonkaebuse esitaja, mistõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud hageja kanda. Kuna kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud ega kostjalt selle osas vastust küsinud, ei ole kostjal ka hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 9. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse vabastada ta TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude (riigi õigusabi tasu) riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejale on Tartu Maakohtu XX.XX.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-XXXXX antud riigi õigusabi kostjaga sõlmitud suulise laenulepingu alusel laenu tagasi nõudmiseks. Riigi õigusabi on antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigikohus on selgitanud, et kui menetlusosaline on RÕS § 8 p 1 alusel saanud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, tähendab see, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend selle menetlusosalise kahjuks. Kui kohus soovib jätta võimaluse, et kaotuse korral mõistetakse riigi õigusabi saajalt kulud riigi kasuks välja, tuleb riigi õigusabi anda hüvitamiskohustusega ja täpsustada, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja kahjuks (RKTKm 13.02.2013, 3-2-1- 152-12, p 23). Eeltoodust tulenevalt puudub praegusel juhul vajadus hagejat TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada, kuna hagejale ei ole sellist kohustust tekkinudki. 10. Ringkonnakohus on 31.03.2026 määrusega andnud hagejale menetlusabi ja kohustanud teda tasuma apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõivu 1050 eurot kuue kuu jooksul 175 euro suuruste osamaksetena. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebusest loobumise taotluse enne esimese osamakse tasumist ning ringkonnakohus ei ole apellatsioonkaebust veel menetlusse võtnud, tuleb menetluse lõpetamise tõttu menetlusabi andmine (sh osamaksete tasumise kohustus) tühistada. 3

11. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja palub RÕS § 17 lg-te 4 ja 6 alusel lõpetada hagejale riigi õigusabi andmine ja vabastada esindaja oma kohustustest. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kohus lõpetab hageja taotlusel tsiviilasja menetluse, lõppeb ka riigi õigusabi esindaja esindusõigus menetluse lõppemisega ning esindajat ei ole vaja eraldi vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4