2-25-18930/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-18930

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised

X hagi Yi vastu elatise nõudes

7. aprill 2026

Hageja: X (ik XXX, elukoht xxx; või xxx)

Hageja seaduslik esindaja: Z (ik XXX, elukoht: xxx; või

xxx; e-post xxx, tel xxxx)

Kostja: Y (ik XXX; elukoht: xxx, e-post xxx, tel xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: Harland Paas (OÜ Civicrim;

e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi.

2. Välja mõista Yilt elatis X kasuks

- alates 1.12.2025-31.03.2026 igakuise elatusrahana 301 (kolmsada üks) eurot 74 senti;

- alates 1.04.2026 igakuiselt 318 (kolmsada kaheksateist) eurot 62 senti

kuni X täisealiseks saamiseni, so kuni 24.05.2041 või kuni lapse vajaduste või vanema

varalise seisundi muutumiseni.

Elatise arvestamise aluseks on baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76 eurot so 3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast eelneval aastal ja millest on maha arvestatud

50% lapsetoetusest ehk 40 eurot.

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Igakuised elatise maksed tuleb tasuda Z arvelduskontole XXXXXXX SEB iga kuu 14.

kuupäevaks selgitusega „elatis tütrele Xle (kuu, aasta)“.

4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse ajal (alates 7.11.2025 kuni

kohtuotsuse tegemiseni) Yi tasutud elatisemakseid.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. X esitas 7.11.2025.a. oma seadusliku esindaja Z vahendusel hagiavalduse Yi vastu

elatise nõudes.

Y on hageja isa. Hagiavalduse kohaselt hageja seaduslikul esindajal ja kostjal omavaheline

suhtlus puudub ning kostja ei tunne huvi oma lapse vastu. Y maksab igakuiselt lapsele elatist 200

eurot kuus, kuid see summa on ebapiisav lapse igapäevaste vajaduste katmiseks (toit, riided,

lasteaiakohatasu ja -toiduraha, eluasemekulud ning tulevikus vajalikud koolitarbed ja

huvitegevus).

Lisaks ei laeku elatis kindlal kuupäeval, mis raskendab lapse ülalpidamise planeerimist.

Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist alates 1.12.2025 perekonnaseaduses sätestatud

määras (dtl 1-3).

2.

16.01.2026 seisukohas täiendab hageja nõuet tagasiulatuva elatise nõudega 377,02 eurot

(dtl 43).

Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et poolte vahel oli sõlmitud kirjalik kokkulepe elatise

tasumiseks, kuid kostja on rikkunud selle kokkuleppe punkti, mille kohaselt kannab kostja 50%

ulatuses lapse täiendavad kulud (lisaks igakuisele elatisemaksele) kui Z esitab kuludokumendid.

Aastatel 2024-2025 ostis Z Xle erinevaid asju (jalgratas ja vihmakatte sellele, jalutuskäru,

madratsi, turvakaamera, voodi koos madratsiga) kogusummas 754,04 eurot. Lapse ema on

saatnud kostjale kulusid tõendavad dokumendid ja palus tasuda 377,02 eurot, kuid kostja keeldus

selle tasumisest,

Kostja väide, et hageja ülalpidamiskulu 1030 eurot on selgelt ülepaisutatud ei oma tähtsust, kuna

hageja esitas nõude elatise tasumiseks mitte 520 eurot kuus, aga seaduses sätestatud

miinimummääras. Seega hageja ei pea tõendama lapse vajadusi.

Kostja ei ole põhjendanud erandlikke asjaolusid, miks ta ei ole võimeline tasuma elatist

miinimummääras.

Kostja sissetulek on oluliselt suurem kui lapse ema sissetulek. Zl on tuvastatud osaline töövõime

ning igakuise sissetuleku moodustab üksnes töövõimetuspension 384,15 eurot kuus ning toetus

35 eurot ravimite soetamiseks.

3. Kohtuistungil 7.04.2026 loobus hageja tagasiulatuva elatise nõudest (dtl 364 00:13:04),

kuid jäi nõude juurde mõista välja elatis perekonnaseaduses sätestatud määras muutuva

suurusena (PKS § 101 järgi arvestatud määras). Elatise maksed peaksid laekuma mitte hiljem kui

iga kuu 14. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja pangakontole.

II KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja Y tunnistab nõuet osaliselt.

8.01.2026 esitatud kirjalikus vastuses hagile kinnitab Y, et on nõus elatise väljamõistmisega

summas 250 eurot kuus.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt saab elatishagi rahuldada üksnes juhul, kui on rikutud õigustatud

isiku ehk hageja õigust saada ülalpidamist. Sama seisukohta on oma 25.05.2011 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 väljendanud Riigikohus, märkides, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb

tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones

ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises. Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul

üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral.

PKS § 100 lõike 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist

omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika

ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

Y ja lapse ema Z (varem C) sõlmisid 7.12.2023 kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt kohustus Y

maksma tütre X ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus. Seda kohustust on kostja täitnud.

Vanemate vahelise kokkuleppe olemasolu ja selle täitmist kinnitab sisuliselt ka hageja ema.

Viimane märgib hagiavalduses, et kostja maksab küll 200 eurot kuus, kuid nimetatud summa ei

ole piisav. Kostja on teadlik, et vanemate kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva

elatisenõude esitamist, kuid PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul

arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud

ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Vanemate kokkulepet tuleb arvestada eelkõige

tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal

ülalpidamiskohustust täitnud. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni

vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine

tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll

aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks

erinevalt kokkuleppest.

Kostja leiab, et hagiavalduses toodud lapsele tehtavate kulutuste suurused on selgelt üle

paisutatud, eriti, mis puudutab kulutusi eluasemele, toidule ja riietusele – 650 eurot kuus, millele

lisandub veel 100 euro suuruses muid vältimatuid püsikulusid?! Kõik 2-aastase lapse kulud

kokku on hagiavalduses väidetavalt 1 030 eurot kuus?!

Hagiavalduses on samuti märgitud, et elatis 200 euro suuruses ei ole piisav tulevikus tekkivate

kulutuste osas (koolitarbed). Kostja märgib siinkohal, et laps on praegu kahe ja poole aastane,

seega läheb ta kooli alles viie aasta pärast. Tulevikus tekkivate võimalike kulutuste arvestamine

praeguse nõude rahuldamisel ei ole millegagi põhjendatud.

Kostja töötab XXX-s ja tema kuupalk 1000 eurot. Kostja hinnangul on põhjendatud ja piisav

elatise väljamõistmine ¼ osas tema igakuisest sissetulekust. Kostja on valmis asja lahendama

kokkuleppel selliselt, et tasub igakuiselt elatist 250 eurot.

5. 23.01.2026 esitatud seisukohas hageja nõude suurendamisele märgib kostja, et vanemad

suhtlesid kohtuväliselt ja saavutasid 10.01.2026 suulise konsensuse selles, et kostja kohustub

tasuma elatist X ülalpidamiseks 250 eurot kuus. Siiski juba järgmisel päeval (11.01.2026) teatas

Z kostjale, et ei ole sellega siiski nõus ja soovib saada elatisena 300 eurot kuus. Lisaks saatis Z

kostjale 13.01.2026 ostutšekid 754,04 euro kohta ühes väitega, et need on lapsele tehtud

lisakulutused, millest poole ulatuses ta soovib kostjalt hüvitust saada. Siinkohal peab kostja

vajalikuks rõhutada, et täiesti vale on hageja 16.01.2026 nõude suurendamise avalduses esitatud

väide selles, nagu oleks Z vastavalt poolte vahel 7.12.2023 sõlmitud kokkuleppele esitanud

kostjale ostutšekke nende eest pooles ulatuses tasumiseks. Enne 13.01.2026 ei ole hageja kostjale

mingeid sellekohaseid nõudeid esitanud.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

Kostja märgib, et hageja esitatud ostutšekid peale ühe, on kulutuste kohta, mis on tehtud 2024.

aastal. Seega on hageja lasknud mööda PKS § 108 nimetatud tähtaja, mille eest ta saaks nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist.

Seega on hageja nõue kostjalt tagasiulatuvalt kahju hüvitamiseks 377,02 euro saamiseks alusetu.

Kostja on nõus hea tahte märgina kompromissi sõlmimisega selliselt, et ta kohustub maksma

hageja ülalpidamiseks elatist 300 eurot kuus.

6. Kohtuistungil jäi Y oma seisukohtade juurde, kuid märkis, et ei soovi et elatis suureneks

igal aastal ning on nõus kokkuleppega ka selliselt, et tasub igakuiselt lapse ülalpidamiseks 320

eurot kuus.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg 1).

TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.

9. Hageja nõuab kostjalt elatist alates 1.12.2025.a kuni X täisealiseks saamiseni PKS § 101

järgi arvestatud määras muutuva suurusena.

Kostja kinnitas kohtuistungil 7.04.2026, et on nõus maksma igakuiselt elatist 320 eurot kuus,

kuid ei soovi, et elatismakse igal aastal suureneks.

10. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

24.05.2023 a. sündinud X (end C) on Z ja Yi tütar (dtl 4).

Elatise väljamõistmise eeldused sätestab PKS § 100 lg 2.

Viidatud sätte kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Üldjuhul on lapse elukorralduse raskuskese peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes

korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse

lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Ootuspärane, et lapsest lahus

elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja

täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13

ja 3-2-1-33-11).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda

mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei

ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele

perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-

13 p 12).

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12,

22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

165-13, p 15).

Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras (PKS § 101 järgselt arvestatud määras), ei ole

lapse vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik

11. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib

olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

Käesoleval juhul ei ole kumbki pool menetluses PKS § 102 lg 2 asjaoludele tuginenud.

12. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hageja nõuab elatise väljamõistmist muutuva suurusena (PKS § 101 järgi arvestatud); kostja oli

kohtuistungil nõus elatisemaksega 320 eurot kuus, kuid et makse igal aastal ei suureneks.

Hageja seaduslik esindaja sellega nõus ei olnud (dtl 365).

Pooled sõlmisid 7.12.2023 kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus Y tasuma tütre X

ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus (dtl 36-37 vene keeles, dtl 38 tõlge).

Vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest

tuleneva elatisenõude esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul

arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud

ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral

arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb

seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele

eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt Riigikohtu 26.06.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-78-13, p 13, 19.06.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-6499/63).

Tagasiulatuvast elatisenõudest hageja seaduslik esindaja kohtuistungil loobus (dtl 364;

00:13:04).

Kuigi kontoväljavõttest nähtuvalt (dtl 141-157) on Y igakuiselt 200 eurot vastavalt

kokkuleppele tasunud, ei takista see hagejal nõuda elatist miinimummääras kui varasemalt

kokkulepitu on ebapiisav või ebaregulaarne. Kuigi käesoleval juhul oli vanemate vahel peamine

vaidlus selles, et kostja ei osalenud igakuise 200 eurost makset ületavate kulude katmisel pooles

osas (kokkuleppe p 2, dtl 36-38). Samas ei esitanud hageja seaduslik esindaja kostjale enne

kohtumenetlust ka kuludokumente (nagu nägi ette kokkuleppe p 2).

Kohus on seisukohal, et laps vajab ülalpidamist pidevalt ja katkematult ja lapse ülalpidamine ei

saa sõltuda vanemate omavahelise suhtluse puudumisest. Kui vanemad ei ole suutelised

omavahel suhtlema määral, mis võimaldaks lapse huvides ühiselt otsustusi teha (ka kulude

kandmisel), on põhjendatud elatise väljamõistmine, mis võimaldab ka lapsega kooselaval

vanemal lapsega seotud väljaminekuid jooksvalt paremini planeerida.

13. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis

ühele

lapsele

olla

väiksem

kui

§ 101

alusel

arvutatud

summa.

PKS § 101 lg-te 3-7 järgi arvutatakse elatist järgmiselt:

13.1 Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma.

- baassumma ühe lapse kohta oli alates 1.04.2025 -31.01.2026 282,31 eurot;

- alates 1.04.2026 on baassumma 295,86 eurot.

13.2 Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 g 4). Baassummale lisatav

summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil.

2024. aastal oli keskmine brutokuupalk 1981 eurot; 2025. aastal 2092 eurot

Arvestus kujuneb järgmiselt:

- 1.04.2025-31.01.2026 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot.

- alates 1.04.2026 2092 x 0,03 = 62,76 eurot ehk 295,86+62,76 = 358,64 eurot.

13.3 PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse

kohta 80 eurot.

Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot.

- 341,74 – 40 = 301,74 eurot.

- alates 1.04.2026 358,64 – 40 = 318,64 eurot

PKS § 101 järgi arvestatav elatise miinimummäär oli seega alates 1.04.2025-31.03.2026 301.74

eurot ja on alates 1.04.2026 igakuiselt 318,64 eurot.

Vastavalt PKS § 101 lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

Käesoleval juhul ei ole kumbki pool märkinud, et laps viibiks isa juures keskmiselt 7-15 ööpäeva

kuus, seega PKS § 101 lg-t 6 kohaldatav ei ole.

14. Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja

võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu 27.10.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p

11)

Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik

endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele

ülalpidamise tagamiseks.

Y kinnitas kohtuistungil, et on nõus tasuma elatist igakuiselt 320 eurot kuus, kuid ei soovi, et

elatise makse igal aastal suureneb.

Samas ei viidanud kostja asjaoludele, mis viitaks sellele, et kostja on majanduslikult olukorras

(PKS § 102 lg 2), mis õigustaks elatise tasumist alla PKS § 101 järgi arvestatud miinimumi.

Kostjal on olemas püsiv sissetulek (dtl 94-96), teisi alaealisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole,

kostja töövõime piiratud ei ole.

Seega tuleb kostjal vanemana teha kõik endast olenev, et tagada enda ja lapse vajaduste

rahuldamiseks piisav sissetulek. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ning lapse kogu ülalpidamise

koormuse kandmist ei saa jätta ainult lapsega koos elava vanema kanda. Kuivõrd laps kasvab ja

areneb, on ilmselge, et suurenevad ka tema ülalpidamiskulud ning vanemal tuleb sellega

arvestada.

Zl on tuvastatud osaline töövõime ning tema igakuise sissetuleku moodustab töövõimehüvitis

(10,6 eurot kalendripäevas, dtl 68-71), sotsiaaltoetus 35 eurot ja lapsetoetus 80 eurot.

Asjas kogutud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et kostjal ei ole majanduslikke takistusi/

raskusi lapsele miinimummääras elatise tasumiseks.

Mõlemal vanemal on küll erinevaid laenu/järelmaksukohustusi (hageja seaduslikul esindajal dtl

180-181; 184-187, 189-194, 195-200, 201-206; kostjal dtl 210), kuid esmalt lasub vanematel

vastutus oma alaealise lapse ees.

15. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 1.12.2025.a (hagiavaldus on kohtule esitatud

7.11.2025).

Kohus mõistab elatise välja alates 1.12.2025.a

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada ka seda, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS

§ 100 lg 4).

16. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist.

Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis

kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda

enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt

suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb

lapse vajadusi tõendada).

Menetluskulude jaotus

17. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik