2-25-128829/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista J. B. P.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus 261,51 eurot, Välja mõista J. B. P.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 31,5% aastas
Legislator headnote
AI generated2-25-128829/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista J. B. P.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus 261,51 eurot, Välja mõista J. B. P.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 31,5% aastas
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Janek Väli
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. aprill 2026.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-128829
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi J. B. P. vastu võlgnevuse 261,51
euro, sissenõudmiskulu 30 euro, viivise 238,33 euro ja täiendava
viivise saamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,
asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja S. R. (Julianuse Õigusbüroo OÜ,
Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post xxx)
Kostja: J. B. P. (isikukood xxx, elukoht xxx)
Hagihind
553,02 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista J. B. P.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus 261,51 eurot,
sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis 238,33 eurot.
3. Välja mõista J. B. P.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 31,5% aastas
põhinõudelt, s.o 261,51 eurolt alates 10.02.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste
kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
4. Jätta menetluskulud kostja J. B. P.’i kanda.
5. Välja mõista J. B. P.’ilt menetluskulu summas 435 eurot Aktiva Finance Group OÜ
kasuks.
6. Välja mõista J. B. P.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (435 eurot) menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui
1 (5)
kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel
tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt,
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1. Aktiva Finance Group OÜ esitas Harju Maakohtule hagi J. B. P. vastu võlgnevuse 261,51
euro, sissenõudmiskulu 30 euro, viivise 238,33 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.
Hagiavalduse kohaselt on Telia Eesti AS ja kostja sõlminud 12.09.2022 kliendilepingu.
Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 12.09.2022 tähtajatu seademete kasutuslepingu, mille alusel
tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet ruuter Genexis
ED500. Kostja ei tagastanud renditud seadet Telia Eesti AS-ile. Seoses lepingu rikkumisega
kohustus kostja hüvitama seadme ruuter Genexis ED500 maksumuse 169 eurot.
Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 12.09.2022 telekommunikatsiooniteenuse koduinternet 1G/
1G osutamise kokkulepe.
Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid
teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata.
Telia Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 20221219151691,
20230120365499, 20230220922939. Kostjal on tasumata arvete alusel võlgnevus summas
261,51 eurot.
Telia Eesti AS saatis 10.02.2023 kostjale lepingute lõpetamise hoiatuse koos täiendava
tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 24.02.2023. Kuivõrd kostja ei tasunud
võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles
25.02.2023.
Telia Eesti AS loovutas 25.07.2025 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos
õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi,
kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus
küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS
1132 lõikes 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 8.1.11. Hageja palub kostjalt välja
mõista sissenõudmiskulu summas 30 eurot, mis on tekkinud järgmiselt: 28.08.2025.a esimese
tasulise kirja saatmine 15 eurot; 08.09.2025.a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot;
18.11.2025.a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud
kulud 5 eurot.
Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks
lisaks olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet
õigeaegselt, on Telia Eesti AS-li õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist
2 (5)
kolmekordses seaduses sätestatud määras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud
viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.03.2023.a põhisummalt 261,51
eurolt kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 9.02.2026. Hagiavalduse esitamise päeva
seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 238,33 eurot. Hageja palub
kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka
viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni.
2. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
18.02.2026 ja postkasti jätmisega 21.03.2026.
3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud
asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
Telia Eesti AS ja kostja on sõlminud 12.09.2022 tähtajatu seademete kasutuslepingu ja
12.09.2022 telekommunikatsiooniteenuse koduinternet 1G/1G osutamise kokkuleppe. Kostja
kasutas Telia Eesti Aktsiaseltsi teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto
number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti Aktsiaseltsi
poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostjal on põhivõlgnevus kasutatud teenuste eest 261,51
eurot. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja
kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Telia Eesti Aktsiaselts
saatis 10.02.2023 ülesütlemise hoiatuse kostja poolt avaldatud e-posti aadressile
jP.nh@gmail.com. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles
Telia Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud üles 25.02.2023. Telia Eesti Aktsiaselts loovutas
25.07.2025 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda
kõrvalnõudeid.
VÕS 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses
tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: sissenõudmiskulude
hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise
meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui
võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja
tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse
täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.
Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste
kasutamise üldtingimuste punktile 10.8.1, mille kohaselt kui klient ei ole tasunud temale
esitatud arvet õigeaegselt, on Telia Eesti Aktsiaseltsil õigus nõuda tähtaegselt laekumata
summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud määras. Hageja arvestab sissenõutavaks
muutunud viiviseid tasumata põhiosalt 261,51 eurolt alates viimase arve maksetähtajale
järgnevast kuupäevast, s.o 21.03.2023 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 09.02.2026
kolmekordses seaduses sätetatud viivisemääras ehk 31,5 % aastas.
Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
3 (5)
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks
selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud
jätta kostja kanda.
6. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise
suuruse.
7. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot, õigusabikulu summas 422,50
eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kostja
hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
8. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel
tasumisele kuulunud riigilõiv summas 175 eurot.
9. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu
ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot ei ole menetluse vähest keerukust
arvestades mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat
on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist on standardse ja õiguslikult
lihtsa vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120
eurot.
10. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu
2,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja
materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka
vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva tõendite
analüüsiga mitte rohkem kui 2 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu
summas 240 eurot (2 x 120 eurot).
11. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja
esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja
taotlus rahuldamisele.
12. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas
435 eurot, millest riigilõiv 175 eurot, esindajakulu summas 240 eurot ja maksekäsu
kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
13. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise
väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Väli
4 (5)
Kohtunik
5 (5)