2-25-10906/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2026 Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-10906

Kohtunik

Anne PALMISTE

Asja läbivaatamise kuupäev

01.04.2026

Tsiviillasi

Luminor Bank AS hagi X vastu 500 € võlgnevuse ja

lisanduva viivise nõudes

Hagihind

661,93 €

Hageja

Luminor Bank AS

registrikood 11315936, asukoht Liivalaia 45 Tallinn

Harjumaa

Hageja esindaja

Madis MERISTO, e-post: xxx

Kostja

X

sünd. xx.xx.xxxx, isikukood XXX, elukoht xxx, e-post:

xxx

Juhindudes TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg.1, 2, §632, maakohus

O T S U S T A S :

Luminor Bank AS hagi rahuldada.

Välja mõista XLT Luminor Bank AS kasuks võlgnevus summas 611 (kuussada

üksteist) eurot 18 senti (s.h. põhivõlgnevus 500 €, sissenõutavaks muutunud viivis

111,18 €).

Välja mõista XLT Luminor Bank AS kasuks viivis alates 09.07.2025 kuni põhinõude

summas 500 (viissada) eurot täitmiseni Võlaõigusseaduse §113 lg.1 teises lauses

sätestatud ulatuses.

Jätta menetluskulud X kanda. Välja mõista XLT Luminor Bank AS kasuks

menetluskuludena riigilõiv summas 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot. XL

tuleb menetluskuludelt tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni Võlaõigusseaduse §113 lg.1 teises lauses sätestatud

ulatuses.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

Luminor Bank AS (edaspidi: hageja) esitas 08.07.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse X

(edaspidi: kostja) vastu 500 € tagastamata krediidi, sissenõutavaks muutunud viivise

111,17 € ja edaspidise viivise seadusejärgses määras (50,75 €) nõudes.

Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Nordea Bank AB Eesti filiaal (mille õigusjärglane

on Luminor Bank AS) ja X 18.09.2015 krediitkaardilepingu Stockmann MasterCard

(edaspidi: leping), mille alusel andis hageja kostja käsutusse rahasumma (krediit) 500 €.

Krediidi liik oli vaba tagasimaksega krediitkaart. Lepingu alusel oli intressimäär aastas

18%. Kostja Stockmann MasterCard kaart asendus 19.10.2020 Visa Classic kaardiga, mille

limiit jäi samaks (500 €). Kostjale saadeti teavitus, et alates 30.11.2020 oli Visa Classic

kaardi intress 20% aastas ja kuutasu 1,50 €. Kostja võttis krediidi kasutusele. Hageja

edastas kostjale 24.08.2023 teate krediitkaardi lepingu ülesütlemise kohta ja ütles lepingu

üles alates 29.08.2023.

Kokkuvõttes palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 500 €,

sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 29.08.2023 – 08.07.2025 summas 111,18 €,

viivise põhivõlgnevuselt alates 09.07.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja

menetluskuludelt Võlaõigusseaduse (VÕS) §113 lg.1 sätestatud määras (kuid mitte rohkem

kui 500 €) ning menetluskuludena riigilõivu 175 € ja sellelt omakorda viivise VÕS §113

lg.1 ls.2 sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Viru Maakohtu 15.09.2025 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ning kostjale anti

tähtaeg 14 päeva kirjaliku vastuse esitamiseks.

Kostja teatas 29.09.2025 maakohtule saadetud e-kirjas, et ta soovib sõlmida

maksekokkulepet.

Hageja märkis seepeale maakohtule 29.09.2025 saadetud e-kirjas, et ta on valmis

maksegraafiku sõlmimiseks ja esitas samal päeval maakohtule ka kompromisslepingu ning

palus selle kinnitada.

13.11.2025 teatas hageja maakohtule, et kuivõrd kostja ei ole järginud

kompromissilepingus kokkulepitut, järeldab hageja, et kostja kaotas huvi asja

lahendamiseks kompromissiga. Seega palus hageja maakohtul jätkata asja sisulise

menetlusega.

Maakohtu istung

Hageja esindaja Madis Meristo jäi maakohtu istungil hagi juurde ja palus selle

võimausel tagaseljaotsusega rahuldada, nentides, et Riigikohtu praktika näeb

tarbijakrediidi asjades ette siiski sisulise lahendi tegemist.

Kostja X maakohtu istungile ei ilmunud. Kostja oli kohtukutse Avaliku E-Toimiku

kaudu 26.02.2026 kell 11.40 kätte saanud.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud hagiavalduse ja kuulanud ära hageja esindaja seletused ning

uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) §5 lg.1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS §410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb

kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või

lükkab asja arutamise edasi. Hageja esindaja esitas kohtuistungil taotluse kostja suhtes

tagaseljaotsuse tegemiseks ja palus asja sisuliselt lahendada.

Kostja ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks

seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasi

lükkamist.

Sellepärast asub maakohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma seadusliku

takistuse või mõjuva põhjuseta. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks

rahuldab maakohus hageja esindaja taotluse ja lahendab asja sisuliselt.

Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe Võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) §2

lg.1 mõistes, mis õigustab hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.

Vastavalt VÕS §3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest

või lepingusarnasest võlasuhtest.

Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.09.2015 (krediitkaardi)lepingu

mille alusel sai kostja enda kasutusse krediiti 500 €.

Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlust selles, et leping sõlmiti kirjalikus vormis

(see nähtub hagiavalduse lisast nr.2), selles, et kostja sai kogu krediidi enda kasutusse (see

nähtub hagiavalduse lisast nr.7) ning ka selles, et hageja tegutseb majandus- ja

kutsetegevuses (see nähtub hagiavalduse lisast nr.1).

Hagiavalduse lisast nr.2 nähtub, et vastavalt sõlmitud lepingule pidi kostja igal kuu 12-ks

kuupäevaks kogu kasutusse võetud krediidi tagastama. Kuna kostja krediiti ei tagastanud,

saatis hageja kostjale 24.08.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja võlgnevuse

likvideerimiseks midagi ette ei võtnud, ütles hageja 29.08.2023 lepingu üles. Seega muutus

kogu kasutusse võetud krediit summas 500 € sissenõutavaks.

Järgnevalt analüüsib maakohus laenulepingu krediidi kulukuse määra.

VÕS §406 lg.1 tulenevalt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel.

VÕS §4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Kostja ei ole tühisusele tuginenud.

Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava

vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel,

mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (Riigikohtu 08.05.2006 lahend tsiviilasjas

nr.3-2-1-32-06 p.14 ja 25.02.2009 lahend tsiviilasjas nr.3-2-1-122-08 p 19).

18.09.2015 sõlmitud lepingu ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude

kulukuse määr 26,57% (kättesaadav internetis Eesti Panga kodulehel

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS §4062 lg.1

kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr enam kui 79,71% aastas.

Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 18% aastas. 19.10.2020 tõusis see 20%-ni. Seega

pole leping tühine krediidi kulukuse määra suuruse tõttu VÕS §4062 lg.1 mõistes.

Lepingute ülesütlemise 29.08.2023 seisuga oli kostja võlg hageja ees 500 €.

Vastavalt VÕS §76 lg.1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu

võlasuhte lõppemise alus.

Kuivõrd kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ja kogu krediidi tagastamata,

on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS §100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse

VÕS §101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (s.h. nõuda kohustuse täitmist,

nõuda viivist).

Hageja esitatud põhivõla nõue 500 € on seega põhjendatud.

Järgnevalt analüüsib maakohus viivise nõuet.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §101 lg.1 p.1 ja p.6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivist.

Vastavalt VÕS §113 lg.1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu põhivõlalt 500 € perioodil 29.08.2023 – 08.07.2025

VÕS §113 lg.1 sätestatud seadusejärgses määras summas 111,18 €. Hageja on esitanud

arvutuse vastavalt viivisekalkulaatorile.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja

mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude

täitmiseni põhinõudelt 500 € kuni sellekohase tasumiseni alates 09.07.2025 VÕS §113

lg.1 sätestatud seadusejärgses määras.

Maakohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja rahuldab selle.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Luminor Bank AS hagi X vastu ja mõistab hagejalt

kostja kasuks välja 500 € võlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viivise 111,18 € ja viivise

kuni põhinõude 500 € täitmiseni alates 09.07.2025 VÕS §113 lg.1 teises lauses sätestatud

seadusejärgses määras.

Menetluskulud

TsMS §173 lg.1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS §162 lg.1 tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja palus hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 175 € ja

viivise menetluskuludelt VÕS §113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus leiab, et hageja menetluskulude nõue on põhjendatud ja mõistab selle hageja

kasuks kostjalt täies ulatuses välja.

TsMS §177 lg.4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja mõistab menetluskuludelt välja viivise alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §113 lg.1 teises lauses sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik