2-25-20847/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-20847

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi U.U vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Avalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova

Kostja: U.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Ülle

Koppel

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi U.U vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ (hageja) hagi U.U (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Pankrotihaldur D.D esitas 09.04.2026 kohtule avalduse hagi läbi vaatamata jätmiseks,

kuna Tartu Maakohtu 08.04.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-18981 kuulutati välja

U.U pankrot ja nimetati pankrotihalduriks D.D.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi

kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui

pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti

väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus

võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille

kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja

arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise

otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses,

samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 43 lg 2 lähtub

põhimõttest, et võlgniku pankroti väljakuulutamise järgselt lahendatakse võlausaldajate

nõudeid puudutavad vaidlused pankrotiseaduses sätestatud korras toimuvas nõuete

tunnustamise menetluses.

4. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 43 lg 2 eesmärk on tagada võlausaldajate võrdne

kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses. Viidatud sätte alusel tuleb

jätta läbi vaatamata võlgniku vastu esitatud varalised nõuded, mille võlausaldajad saavad

esitada ning mis rahuldatakse võlgniku pankrotimenetluses (vt Riigikohtu 1. märtsi 2017

määrus nr 3-2-1-145-16, p 13.2.). PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti

väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras.

5. Kohtule nähtub Kohtute infosüsteemist, et Tartu Maakohtu 08.04.2026 määrusega

tsiviilasjas nr 2-25-18981 kuulutati välja kostja U.U pankrot. Kohus leiab, et PankrS § 43

lg 2 alusel tuleb hagi U.U vastu jätta läbi vaatamata.

6. Kohus selgitab, et PankrS § 43 lg 3 kohaselt kohus taastab hageja avalduse alusel PankrS

§ 43 lg-s 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse

tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata,

samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud

raugemise tõttu.

7. PankrS § 431 lg 3 järgi kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi

vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.

Tegemist on erinormiga menetluskulude jaotamise kohta, mis annab kohtule

kaalutlusruumi otsustada teisiti vastavate asjaolude olemasolul (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 20. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-118175, p 11). Kohus on

seisukohal, et õige ja õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna

menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

8. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS

§ 150 lg 1 p 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Marian Miilaste