2-26-2961/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-2961

Tsiviilasi

Ard Import OÜ (registrikood 14943550, asukoht Tähetorni

tn 21j 11625 TALLINN) hagi Osaühingu HERMANOS

(registrikood 10569474, asukoht Kaaruti tn 6-3 13517

TALLINN) vastu rahalise kohustuse täitmise ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

41 187,22 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Osaühingult HERMANOS 37 391,22 eurot Ard Import OÜ kasuks.

3. Välja mõista Osaühingult HERMANOS viivis alates 07.02.2026 võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt (37 391,22 eurot) kuni

põhinõude täitmiseni Ard Import OÜ kasuks.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud Osaühingu HERMANOS kanda.

5. Määrata rahaliselt kindlaks Ard Import OÜ menetluskulud summas 2558,47 eurot.

6. Välja mõista Osaühingult HERMANOS menetluskulud 2558,47 eurot Ard Import

OÜ kasuks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine

ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Hagiavaldus

Hagiavalduse kohaselt on Osaühing HERMANOS (edaspidi ka kostja) osutanud Ard Import OÜ-le

(edaspidi ka hageja) tollideklaratsiooni vormistamise teenust alates 29.04.2020. Teenuse eest on

hageja kostjale tasunud nõuetekohaselt kõik arved kogu koostöö vältel. Hageja on toonud välja, et

tasutud arved on sisaldanud lisaks kostja teenustasule ka tolli- ja käibemaksu Maksu- ja Tolliametile,

mille hageja tasus kostjale ja kostja kohustus oli need tasuda Maksu- ja Tolliametile. 08.10.2025

esitas kostja hagejale arve nr 250332 summas 28 348,30 eurot, millest 7770,74 eurot oli tollimaks ja

20 514,73 eurot oli käibemaks. Hageja on kostjale arve nr 250332 tasunud täies ulatuses 08.10.2025.

Mõlemad maksud pidi kostja edasi tasuma Maksu- ja Tolliametile. 09.10.2025 esitas kostja hagejale

arve nr 250334 summas 28 873,21 eurot, millest 7818,06 eurot oli tollimaks ja 20 639,66 eurot oli

käibemaks. Hageja on kostjale arve nr 250334 eest 09.10.2025 tasunud 6651,70 eurot ja 24.10.2025

tasunud 22 221,51 eurot. Tulenevalt eeltoodust on hageja kostjale arve nr 250334 tasunud täies

ulatuses 24.10.2025. Mõlemad maksud pidi kostja edasi tasuma Maksu- ja Tolliametile.

Hagiavaldusest nähtuvalt vastavalt impordi deklaratsioonile oli arve nr 250332 alusel kostjal

kohustus tasuda Maksu- ja Tolliametile hageja eest ja nimel maksud kokku summas 28 285,47 eurot,

tasumise tähtajaga 07.11.2025. Vastavalt impordi deklaratsioonile oli arve nr 250334 alusel kostjal

kohustus tasuda Maksu- ja Tolliametile hageja eest ja nimel maksud summas 28 457,72 eurot,

tasumise tähtajaga 10.11.2025. Kostja kohustus kokku arvete nr 250332 ja 250334 eest tasuma

Maksu- ja Tolliametile maksud summas 56 743,19 eurot. Kostja jättis oma kohustuse täitmata ja

sellest tulenevalt nõudis Maksu- ja Tolliamet hagejalt solidaarse nõude tasumist summas 56 743,19

eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja tasunud kohustusi osaliselt summas 20 323,97 eurot

ja hageja on kostja eest tasunud Maksu- ja Tolliametile nõudeid summas 7049,74 eurot, mis on

läinud maha Ard Import OÜ ettemaksukontolt. Maksu- ja Tolliameti nõue on hagi esitamise seisuga

üleval summas 29 369,48 eurot. Hageja on nõudnud kohustuse täitmist Maksu- ja Tolliametile, kuid

kostja oma kohustust täitnud ei ole. Hageja tõi hagiavalduses välja, et kostja on oma kohustusi

rikkunud oluliselt ega ole kohustust täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja palub mõista välja

kostjalt hageja kasuks põhinõue summas 36 419,22 eurot (so 29 369,48 + 7049,74), kahju hüvitis

summas 972 eurot (so intress 465 + õigusabikulu 507) ja viivis rahuldatud põhi- ja kahju hüvitamise

nõudelt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni nõuete tasumiseni seadusjärgses

määras.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista ka menetluskulude viivis.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnista.

Hageja ei ole tõendanud pooltevahelist lepingulist suhet ja selle tingimusi. Asjaolu, et kostja oli

hageja deklarant ei tähenda, et kostja pidi maksma hageja eest makse. Hageja ei ole ka tõendanud,

et kostja jättis maksud tasumata.

Hageja nõue on ka arvutuslikult ebaselge, kuna ei ole võimalik aru saada, kuidas nõutav summa

kujunes.

Ebaselge on ka hagi õiguslik alus. Solidaarvõlgnevus ei too iseenesest kaasa nõuet kostja vastu.

Nõue tekib alles siis, kui üks solidaarvõlgnik tasub võlgnevuse. Kohustused on hetkel täitmata ja

hagi on esitatud enneaegselt. Kostja märgib, et tal on õigus esitada nõue hageja vastu, mis tuleneb

maksetega viivitamisest.

Hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis kostjast sõltuvalt. Õigusabiarvet ei ole võimalik seostada

kostjaga.

Intressinõude puhul puudub arvestuskäik.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu põhjendused

Pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 alusel

lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Hageja väidab, et poolte vahel on lepinguline suhe tollideklaratsiooni vormistamiseks alates

29.04.2020. Kostja lepingulist suhet eitab. Esmalt tuvastab kohus, kas poolte vahel on lepinguline

suhe või mitte.

Kirjalikku pooltevahelist lepingut kohtule esitatud ei ole. Lepingulise suhte tekkimiseks ei pea see

siiski olema alati kirjaliku lepinguna vormistatud. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 5 tekivad tsiviilõigused- ja kohustused mh tehingutest. TsÜS § 67 lg 2 on leping

mitmepoolne tehing, s.o selline tehing, kus on kahe isiku tahteavaldus. Selleks, et tuvastada, kas

mõlemal poolel oli tahe lepingulises suhtes osaleda, s.o kas hagejal oli tahe saada tolliteenust ning

kostjal seda osutada, tuleb kohtul hinnata asjas esitatud muid tõendeid. Kohus leiab, et poolte vahel

on lepinguline suhe. Nimelt on kostja esitanud hagejale arveid tolliagentuuri teenuse eest. Selles

väljendub ka kostja tahe antud teenust osutada ning küsida selle eest raha. Lepingu sisuks on need

toimingud, mida kostja on arvetes üles loetlenud ning mille eest hagejalt raha küsinud. Kostja ei

ole vaidlustanud, et on need arved esitanud. Samuti ei ole kostja väitnud, et need arved puudutavad

mingit muud pooltevahelist õigussuhet. Kostja on väitnud, et hageja väited lepingulisest suhtest on

tõendamata. See on aga vastuolus kostja esitatud arvetega. Samuti on see vastuolus kostja väitega,

et hoopis hageja on temale maksetega võlgu. Kui poolte vahel poleks mingit õigussuhet, ei saaks

ka hagejal olla mingit võlgnevust. Kohus peab kostja väiteid vastuoluliseks, mis ei ole kooskõlas

esitatud tõenditega. Hageja väited on usaldusväärsemad. Hageja väited haakuvad ka kohtule

esitatud kauba impordideklaratsioonidega, kus hageja esindaja ja kauba deklarant on kostja. Kohus

leiab, et poolte vahel on lepinguline suhe tolliteenuse osutamiseks.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (edaspidi tolliseadustik) art 18 lg 1

järgi iga isik võib määrata tolliesindaja. Kõnealune esindamine võib olla kas otsene, mille puhul

tolliesindaja tegutseb teise isiku nimel ja eest, või kaudne, mille puhul tolliesindaja tegutseb enda

nimel, kuid teise isiku eest.

Kohus leiab, et kostja oli hageja tolliesindaja tolliseadustiku art 18 lg 1 mõttes.

Seega on kostja tolliga suheldes tegutsenud hageja eest. Kostja esitatud arvetest nähtuvalt on kostja

küsinud hagejalt raha nii tolliagentuuri teenuse, deklaratsioonide koostamise ja esitamise eest ning

samuti tollimaksu ja käibemaksu eest. Kostja on hageja deklarandina ka impordideklaratsioone

esitanud. Sellest järeldub, et kostja pidi hageja viidatud maksud tollile hageja eest tasuma.

Lepingupoolte kohustuste sisu tõlgendab kohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 24 järgi, mille kohaselt

tuleb muuhulgas arvestada ka lepingu olemust ja eesmärki. Pooltevahelise lepingu olemus ja

eesmärk oli hageja esindamine tollis. Selle lepingu eesmärk hõlmab kõigi tegevuste tegemist, sh

tollimaksude maksmist. Kohus leiab, et kostjal oli kohustus tasuda hagejalt võetud tollimaksud

tollile. Selle kohustuse täitmata jätmine on kostja poolt lepingulise kohustuse täitmata jätmine ja

seda saab hageja kostjalt nõuda. Siinkohal ei oma tähendust poolte solidaarne vastutus tolli ees,

sest see on teine õigussuhe. Käesolevas vaidluses lahendab kohus pooltevahelisest lepingust

tulenevat õigussuhet, mitte poolte solidaarset õigussuhet tolliga (Eesti Vabariigiga). Kohus leiab, et

kostjal oli kohustus tasuda hagejalt nõutud tollimaksu tollile. Puudub õiguslik alus mille alusel

saanuks kostja hagejalt tolli- ja käibemaksuna kogutud raha endale jätta.

08.10.2025 on kostja hagejale esitanud arve nr 250332 summas 28 348,30 eurot, millest 7770,74

eurot oli tollimaks ja 20 514,73 eurot oli käibemaks. 09.10.2025 on kostja esitanud hagejale arve nr

250334 summas 28 873,21 eurot, millest 7818,06 eurot oli tollimaks ja 20 639,66 eurot oli

käibemaks. Hageja on esitanud maksekorraldused nende arvete tasumiseks ja kostja seda fakti ka ei

vaidlusta. Kostja kohustus oli need maksud (kokku 56 743,19 eurot) tasuda edasi hageja eest

tollile. Kostja tasus tollile 20 323,97 eurot, tasumata jäi 36 419,22 eurot, mis on hageja põhinõue.

Kostja on esitanud vastuväite, et hageja nõude arvutuskäik on ebaselge. Kohtule on eeltoodud

arvutuskäik selge. Kostja ei ole ka vaidlustanud fakti, et ta ei ole makse täies ulatuses tollile

tasunud ega esitanud selle kohta tõendeid. Kohus leiab, et hageja on kohtule piisavalt tõendanud

seda, et tal oli tolli ees maksuvõlgnevus ning kohtul ei ole alust selles kahelda. Hageja on ka

tõendanud, et on kõik vajalikud maksud tasunud kostjale, kelle ülesanne oli need tolliesindajana

tollile hageja eest tasuda, kuid kostja ei ole tõendanud, et on need maksud tollile tasunud. Kohus

leiab, et hageja on tõendanud kostja poolte kohustuste täitmata jätmist summas 36 419,22 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6 järgi võib hageja kostja poolse kohustuse rikkumise korral nõuda

kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või nõuda viivist.

Kuna hageja nõuab tasutud raha tagasi endale, siis ei ole tegemist nõudega lepingut täita, sest

maksud pidi kostja maksma tollile, mitte hagejale. Seetõttu nähtub hagiavaldusest hageja soov

lepingust taganeda.

Lepingust taganemine toimub VÕS § 116 alusel. Hageja on 02.12.2025 kirjaga kostjale andnud

tähtaja võlgnevuse kustutamiseks hiljemalt 05.12.2025, vastaselt korral luges hageja koostöö

kostjaga lõppenuks. Kostja võlgnevust selleks ajaks ei tasunud. Seega on lepingust taganetud

06.12.2025. Raha maksmise kohustuse ja eriti maksude maksmise kohustuse rikkumine on oluline

lepingurikkumine. Kohus loeb pooltevahelise lepingulise suhtes lõppenuks hagejapoolse

taganemise tõttu alates 06.12.2025.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt põhivõlga summas 36 419,22 eurot.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on hagejal tekkinud intressivõlg summas 465 eurot. Kohtu

hinnangul on hagejal õigus nõuda seda summat kui lepingu rikkumisega seotud kahju. Hageja on

kõik vajalikud arved kostjale tasunud, kostja kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkis hagejal

intressivõlg Maksu- ja Tolliameti ees, mida kostja peab hagejale hüvitama. Selle võla tekkimine on

põhjuslikus seoses kostja käitumisega, Maksu- ja Tolliameti arvestuses ei ole kohtul ka alust

kahelda. Kohus peab kahju summas 465 eurot põhjendatuks.

Hageja peab kahjuks ka õigusabikulusid summas 507 eurot. Kostja leiab, et sellel ei ole temaga

mingit seost. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 507 eurot on võimalik käsitada

kahjuna. Kui kohustatud isik jääb võlgu, siis on õigustatud isikul igati kohane pöörduda õigusabi

saamiseks juristi poole. Samuti on mõistlik püüda jõuda lahenduseni kohtuväliselt. See on seotud

aga kuludega, mis peaksid jääma lepingut rikkunud isiku kanda. Hageja õigusnõustaja on saatnud

02.12.2025 kostjale võlanõude ja hoiatuse. See on otseselt seotud vaidlusaluse õigussuhtega.

Õigusabi summa vastab turusituatsioonile. Kohus leiab, et hagejal on see nõudeõigus VÕS § 101 lg

1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi. Võlgnik on kohustuse mittetäitmise eest vastutav ning puudub seadusest

tulenev põhjus, miks kahju ei kuuluks hagejale hüvitamisele. VÕS § 127 lg 3 järgi pidi võimalik

kohtuväline õigusabi kui lepinguväline kahju olema ka kostjale lepingu rikkumisel ettenähtav, sest

tegemist on tavapärase kohtuvälise vaidluse lahendamise olukorraga. Kohus peab kahjunõuet

õigusabikulude mõttes summas 507 põhjendatuks.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 „rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“

Hageja nõuab seadusest tulenevat viivist VÕS § 113 lg 1 alusel hagi esitamise päevale järgmisest

päevast. Hagi on esitatud 06.02.2026. Kohus peab seda nõuet põhjendatuks ja mõistab välja viivist

alates 07.02.2026 tasumata nõudelt (36 419,22 + 465 + 507) 37 391,22 eurot VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras.

Seega rahuldab kohus hagi tervikuna ja mõistab kostjalt välja põhinõude summas 36 419,22 eurot,

ja kahjuhüvitise summas 972 eurot (465 + 507), kogusummas 37 391,22 eurot. Alates 07.02.2026

mõistab kohus sellelt kogusummalt välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

jätab menetluskulud kostja kanda.

Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 1400 eurot ja lepingulise esindaja kuludest

summas 1158,47 eurot (ilma käibemaksuta) tunnihinnaga 136,29 eurot 8,5 tunni eest.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohus peab riigilõivu kohaseks kohtukuluks ning kostja peab selle hagejale hüvitama. Hagi

tagamise eest tasutud riigilõivu 70 eurot kohus kostjalt välja ei mõista, sest hagi tagamise taotlus

jäi rahuldamata. Hagi tagamise taotluse tagatis tagastati hagejale 05.03.2026 määrusega.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“

Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 136,29 eurot. Kohus leiab, et see

tunnihind on põhjendatud ja vastab turusituatsioonile. Hageja esindaja on osutanud käesolevas

menetluses õigusabi 8,5 tunni ulatuses. Kohus peab seda suurust vastavaks asja mahule ja

keerukusele. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ning

põhjendatud ja mõistab need summas 1158,47 eurot (ilma käibemaksuta) kostjalt välja.

Seega määrab kohus rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud summas (1400 + 1158,47) 2558,47

eurot (ilma käibemaksuta) tuginedes TsMS § 177 lg 1 p 1. Kuna kostja kanda jäävad

menetluskulud, tuleb see summa kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja palub menetluskuludelt välja mõista ka viivis.

Vastavalt TsMS § 144 lg 4 „kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“

Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja ka menetluskulude viivise.

/digitaalselt allkirjastatud/

Meelis Eerik

Kohtunik