2-24-10278/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-24-10278 (digitaalne menetlus)

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15. aprill 2026, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

K D hagi D D vastu elatise vähendamise nõudes

Tsiviilasja hind

2628 eurot (292 eurot × 9 kuud)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja K D (isikukood XXX)

Hageja esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Marina Kelpman

Kostja D D (isikukood XXX)

Kostja seaduslik esindaja E R (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja Aivar Haava

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

24. märtsi 2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K D hagi osaliselt.

2. Vähendada ajavahemikul 8. juulist 2024 – 31. oktoobrini 2025 Viru Maakohtu 22.

märtsi 2017. a otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-17-3228 K D D D kasuks

väljamõistetud elatise suurus null euroni kuus.

3. Vähendada alates 1. novembrist 2025 kuni D D täisealiseks saamiseni XXX Viru

Maakohtu 22. märtsi 2017. a otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-17-3228 K D

D D kasuks väljamõistetud elatise suurus 252 euroni kuus.

4. Vabastada D D K D menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

5. Jätta D D riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud

menetlusosaliste kantud menetluskulud jätta nende endi kanda.

6. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2(1

Tsiviilasi nr 2-24-10278

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. K D (hageja) oma seadusliku esindaja kaudu esitas 5. juulil 2024 Viru Maakohtule

hagiavalduse D D (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes (dtl 3-8). Hagiavalduses palus

hageja tühistada Viru Maakohtu 22. märtsi 2017. a tagaseljaotsus nr 2-17-3228, millega mõisteti

välja K D D D kasuks elatis summas 235 eurot kuni D D täiealiseks saamiseni XXX ning

lõpetada K D D D kasuks elatise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamise kuupäevast.

2. Viru Maakohus 8. juuli 2024. a määrusega (dtl 54-55) jättis K D hagiavalduse käiguta ning

andis hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks hagejale tähtaja. Hagejal tuli täpsustada hagi nõuet

ning esitada hagiavalduse uut tervikteksti.

3. Hageja esitas 8. juulil 2024 kohtule täpsustatud hagiavalduse tervikteksti (dtl 57-61).

Hageja nõue on muuta Viru Maakohtu 22. märtsi 2017. a kohtulahend tsiviilasjas nr 2-17-3228

ja alates hagi esitamise ajast vähendada hagejalt kostja kasuks tasutava elatise suurus kuni 0

euroni. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt esitas hageja 28.05.2024 kohtule riigi õigusabi taotluse.

Hageja taotles riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus

seoses hagi esitamisega elatise vähendamise nõudes. Avalduse kohaselt saab hageja

miinimumpalka, maksab elatist 292 eurot kuus, elab üürikorteris (100 eurot + kommunaalkulud

+ elekter), samuti lisanduvad muud maksed. Tal jääb raha üle ainult toiduks ja sellestki jääb

väheks. Elatise summa on väga suur arvestades seda, et laps elab pool kuud taotleja juures.

K D ja E R (endine D) abielust on sündinud laps D D. Viru Maakohtu 22. märtsi 2017. a

tagaseljaotsusega nr 2-17-3228 mõisteti välja K D D D kasuks elatis 235 eurot kuni D D

täiealiseks saamiseni XXX. Kohus määras K D poolt D D elatise maksmise perioodil Vabariigi

kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutmisel arvestada D D elatusraha määraks pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast.

Käesolevaks ajaks on olukord oluliselt muutunud ning laps elab vaheldumisi mõlema vanema

juures. Vaatamata sellele, et lapsel on vahelduv elukoht, maksab hageja jätkuvalt Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 22. märtsi 2017. a tagaseljaotsusega nr 2-17-3228 väljamõistetud

elatist 292 eurot kuus ning lisaks katab 50% lapse ülalpidamiskuludest lapse tema juures

viibimise ajal. Eeltoodust tulenevalt on lapse ülalpidamiskohustus jaotatud vanemate vahel

ebavõrdselt.

3(1

Tsiviilasi nr 2-24-10278

Lisaks jooksva elatise tasumisele on Narva kohtutäituri Andrei Kreki büroos hageja suhtes

menetluses varasemalt tekkinud elatisraha võlgnevuse sissenõudmise täiteasi nr 066/2017/803.

Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 22.03.2017. a tagaseljaotsus nr 2-17-3228

ja sissenõudja D D (XXX) 07.04.2017. a täitmisavaldus. Nõude sisuks on igakuine elatisraha

235,00 eurot/kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära/kuus, alates 28.02.2017 kuni D D täisealiseks saamiseni XXX. Täitetoimiku

materjalide andmetel on 01.06.2024 seisuga elatise võlg 5341,70 eurot (sh D D ees elatise võlg

summas 4215,34 eurot ja D D väljamakstud riigipoolse elatisabi tagastusnõue summas 1126,36

eurot).

Hageja töötab R AS-is Rimi kaupluses kärukorjajana ning saab töötasu keskmiselt 410 eurot

kuus. Hageja elab alates 08.01.2021 üürikorteris. Hageja poolt on tagatud lapsele elukoht ja

ülalpidamine ajal, mil laps viibib hageja juures. Kuivõrd käesoleval ajal elab laps vaheldumisi

mõlema vanema juures, esitab K D hagiavalduse elatise summa vähendamiseks kuni 0 euroni.

Käesoleva aasta algusest elab kostja võrdset aega nii ema kui isa juures, mistõttu kannab hageja

50% lapse ülalpidamiskuludest ja ostab lapsele vajalikke asju ja riideid ajal, mil laps viibib tema

juures. Lastetoetus laekub lapse ema pangakontole. Eeltoodust tulenevalt on lapse

ülalpidamiskohustused ja lapsega seotud kulutused jaotatud vanemate vahel

ebaproportsionaalselt.

Kuivõrd vanemate kokkuleppel viibib kostja mõlema vanema juures võrdselt, tuleb elatise

arvutamisel arvestada hageja juures kostja viibimise päevade arvuga. Lapse jagatud elukoha

korral on elatiskalkulaatori arvutuse tulemusel kohustatud vanema elatise summaks 0,00 eurot.

Seega esineb alus K D D D kasuks tasutava elatise suuruse vähendamiseks 0 euroni.

4. Viru Maakohus 9. juuli 2024. a määrusega (dtl 114-116) võttis 8. juulil 2026 esitatud

hagiavalduse menetlusse.

5. Kostja leiab, et hagi võib olla põhjendatud osaliselt (dtl 127-130) ning palub rahuldada hagi

osaliselt, vähendades Viru Maakohtu 22.03.2017. a otsusega nr 2-17-3228 K D D D kasuks

välja mõistetud elatise suurust kohtu poolt määratud ulatuses. Jätta menetluskulud poolte endi

kanda.

Hagi vastuse põhjenduste kohaselt on kostja seisukohal, et arvestades asjaolu, et alates

01.01.2022 on muutunud õiguslik olukord ja miinimuelatise arvestamise kord ning muutunud on

ka faktilised asjaolud, on hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamine osaliselt

põhjendatud. Samas leiab kostja, et puudub alus hagi rahuldamiseks täies ulatuses, s.o elatise

vähendamiseks kuni 0 euroni kuus.

Kostja arvates ei anna ainuüksi asjaolu, et käesoleval ajal kostja viibib vanemate kokkuleppel üle

nädala hageja juures, alust vähendada elatist kuni 0 euroni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

märkinud tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 15.5) järgmist: „Alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete

alusel väljamõistetava elatise korral võib kohustatud vanema juures viibimise tõttu väheneda

PKS § 101 alusel arvutatud elatise ehk miinimumelatise suurus. Seda juhul, kui täidetud on PKS

§ 101 lg-s 6 sätestatud eeldused (vt otsuse p-d 14.5-14.7). Kui PKS § 101 lg 6 eeldused ei ole

täidetud, ei muutu kohustatud vanema juures viibimise tõttu PKS § 101 alusel arvutatud elatise

enda suurus, kuid see ei välista võimalust, et kohustatud vanema juures viibimise aeg on mõjuv

põhjus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks. Näiteks juhul, kui lapsega suhtlemise kord

ei ole kohtulahendiga kindlaks määratud või kui kohustatud vanema juures viibimise aeg

põhineb vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel, ei vähenda vanema

juures viibimise aeg PKS § 101 alusel arvutatava elatise suurust, kuid võib olla mõjuv põhjus

PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks. Seda muu hulgas juhul, kui kohustatud vanema

juures viibimise aeg on lühem kui seitse ööpäeva kuus või kui vanemad vaidlevad selle üle, kas

4(1

Tsiviilasi nr 2-24-10278

kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus.”

Käesoleval juhul ei ole lapsega suhtlemise kord kohtulahendiga kindlaks määratud, vaid kostja

hageja juures viibimise aeg põhineb vanemate kokkuleppel. Järelikult ei anna see alust arvutada

elatise määraks automaatselt elatiskalkulaatori järgi 0 eurot, vaid kohus võib arvestada kostja

viibimist hageja juures mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 (p 23.2) viidetega varasemale kohtupraktikale, et

elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise

vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste

rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele

või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Nii leidis kohus samas

lahendis (p 23.4), et vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult

nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad

eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna

kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt

vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema

peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta

peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas

ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile

või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti

sellest, kumma vanema juures laps on.

Kuigi kostja viibib käesoleval ajal üle nädala hageja juures, ei kanna hageja lisaks söögi- ja

eluasemekuludele kostja hageja juures viibimise ajal mingeid muid kulusid seoses kostjaga.

Hageja väide, justkui kannaks ta 50% lapse ülalpidamiskuludest ja ostaks lapsele vajalikke asju

ja riideid, ei vasta tõele.

Lisaks ei vasta tõele ka hageja väide oma sissetulekute suuruse kohta, justkui saaks ta töötasu

keskmiselt 410 eurot kuus. Kuna kohtutäitur teeb kinnipidamisi elatise katteks hageja töötasust,

siis 410 eurot laekub hageja pangakontole juba peale kohtutäituri kinnipidamisi. Lisaks nähtub

hageja esitatud pangakonto väljavõttelt, et kohtutäitur teeb hageja pangakontole tagasimakseid

arestivaba sissetulekut ületavas ulatuses tehtud kinnipidamistelt. Samuti ei piirdu hageja

sissetulekud R AS-st saadava sissetulekuga, vaid nagu nähtub ka 11.06.2024. a kohtumääruse

põhjendustest tsiviilasjas nr 2-24-8394 (riigi õigusabi määrus) tehakse hagejale väljamakseid ka

OÜ-st W ning kaebajal on avatud ettevõtluskonto.

Kostja seadusliku esindaja sissetulekuteks on käesoleval ajal Eesti Töötukassast saadav

töövõimetoetus keskmiselt 339 eurot kuus ja Sotsiaalkindlustusametilt saadav vanemahüvitis,

keskmiselt 791 eurot kuus. Kostja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand aadressil XXX,

milles elavad kostja seadusliku esindaja tuttavad (üüritasu kostja seaduslikule esindajale ei

maksta, vaid hüvitatakse üksnes kommunaalkulud). Kostja seaduslik esindaja elab koos abikaasa

ja kahe lapsega abikaasale kuuluvas korteris aadressil XXX.

6. Hageja on seisukohal (dtl 165-167), et ekslik on kostja arvamus, et elatise vähendamine nullini

ei ole võimalik olukorras, mil vanemate vastastiku kohtuvälise kokkuleppe alusel on lapsel

vahelduv elukoht ning faktiliselt hageja kannab üle poole lapse ülalpidamiskuludest ja muudest

vajalikkest kuludest sh asjade ja riiete kulud.

Viru Maakohtu 22.märtsi 2017. a tagaseljaotsuse tegemise ajast on olukord oluliselt muutunud.

Hageja kannab lapse ülalpidamiskulud ajal, mil laps viibib isa juures ning katab lapse vajalike

asjade ostmise kulud. Eeltoodust tulenevalt on väljamõistetud 235 euro suuruse elatise maksmine

5(1

Tsiviilasi nr 2-24-10278

hageja suhtes ebaõiglaselt koormav, sest lapse ülalpidamiskohustus on jaotatud vanemate vahel

ebavõrdselt.

Kostja tugineb oma vastuväites asjaolule, et lapse suhtluskord ei ole kinnitatud kohtumäärusega.

Selles osas toob hageja välja, et suhtluskorra kinnitamist takistab lapse ema, kes väldib

suhtlemist hagejaga. Kostja juba pikemat aega elab vaheldumisi mõlema vanema juures.

Hageja juhib kohtu tähelepanu TsMS § 459 lg-tele 1 ja 2.

Lisaks alates 1. jaanuarist 2022 on kehtima hakanud uus elatissüsteem ning elatise arvutamise

korra järgi on elatise määraks seaduses sätestatud elatise summa, mis arvutatakse

perekonnaseaduses toodud valemi alusel muutuva suurusena.

Kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad

lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud

kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud. Lapse jagatud elukoha korral on kohustatud

vanema elatise summaks seega 0,00 eurot.

Antud juhul on lapsel vahelduv elukoht. Näiteks viimastel kuudel viibis laps hageja juures ja

ülalpidamisel järgmistel kuupäevadel: juunis kahel nädalal 10.06.24 - 16.06.24 ja 24.06.24 -

30.06.24 ning juulis 08.07.24 - 14.07.24 ja 22.07.24 - 28.07.24 kuupäevadel. Kostja elab võrdset

aega nii ema kui isa juures, mistõttu kannab hageja 50% lapse ülalpidamiskuludest ning lisaks

ostab lapsele riided ja asjad. Riigipoolne lapsetoetus laekub aga lapse ema kontole. Eeltoodust

tulenevalt on lapse ülalpidamiskohustused ja lapsega seotud kulutused jaotatud vanemate vahel

ebaproportsionaalselt ja esineb alus elatise vähendamiseks nullini.

Kuivõrd vanemate kokkuleppel viibib kostja mõlema vanema juures võrdselt, tuleb elatise

arvutamisel arvestada asjaoluga, et laps viibib isa juures pool ajast.

Antud juhul viibib laps mõlema vanema juures võrdselt. Lapse vahelduva elukoha korral

võimaldab seadus nõuda elatist teiselt vanemalt vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad

vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate

vahel ebavõrdselt jaotunud. Käesoleval juhul nimetatud erandeid ei esine ning esineb alus hagi

rahuldamiseks.

7. Kohus arutas asja 24. märtsi 2026 toimunud kohtuistungil (dtl 195-201). Kohtuistungil seletas

hageja esindaja, et alates hagi esitamisest on toimunud mõningaid muutusi. Kuni eelmise aasta

novembri lõpuni käis laps võrdselt mõlema vanema juures. Peale seda hakkas ema takistama

lapsel isa juures käimist. Nüüd kohtub laps isaga salaja. Isa toetab teda ja nad suhtlevad, aga

ema ei luba lapsel isa juurde tulla. Ja nüüd tekkinud olukord, et hagi esitamise ajal käis laps

vanemate juures 50/50 ja nüüd ema takistusi tõttu ei julge laps isa juurde enam minna, kuigi

tahab.

Olukord on praegu selline, et hageja tahaks lapsega edaspidi ka suhelda ja ei ole välistatud, et

laps kogub julgust ja ikkagi hakkabki vanaviisi vanemate juures viibima. Aga eile ütles hageja

esindajale, et ema ei luba enam lapsel hageja juurde tulla. Kuigi hageja suhtleb kostjaga ja hageja

aitab kostjat, maksab hageja ka elatist, mille täitemenetluse korras kogu aeg välja mõistetakse.

Oleks ebaõiglane mitte vähendada elatist, kuivõrd hageja on panustanud võrdselt hagi esitamise

ajast. Hageja rõhutas veel, et hetkel on muutunud tema materiaalne olukord. See leping, mis tal

oli, see on lõppenud. See oli tähtajaline, seda enam ei pikendatud. Ja siis hetkel ta on töötu.

BOLTFOOD, kus ta oli registreeritud, seal tal sissetulek puudub. Hagejal puudub auto, sest see

on arestitud täitemenetluse käigus elatise võlgnevuse tõttu. Hageja ei saa maksta elatist, sest

6(1

Tsiviilasi nr 2-24-10278

täitemenetlusest tal kogu aeg konto kinni 300 euro ulatuses. Ja jooksvat elatist tal praegu ei olegi

võimalik maksta. Tal lõppes sissetulek ja töökohta ei ole. Peale selle iga kuu läheb hagejal

tervise kuludest 70 eurot. Hagejal puuet ei ole tuvastatud.

Lisaks sellele olukord, kus oli 50/50, see oli hageja suhtes täielikult ebaõiglane.

Ebaproportsionaalne oli hoolduskohustuste jagamine. Praegu hageja soov jätkuvalt, et laps

käiks ja ema ei takistaks. Et laps käiks nii, nagu ta soovib, võrdselt vanemate juures. Hageja

osaleb kostja riiete ostmisel. Selle aja jooksul, mis kostja elab hageja juures, tagab hageja

kostjale toitumist ja muid vajalikke asju.

Hageja jääb oma nõuete juurde.

Kostja ema tunnistas, et kuni eelmise aasta novembrini elas laps vaheldumisi mõlema vanema

juures. Kuid kostja on arvamusel, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna nagu ka

hageja kinnitab, et alates 2025 novembrist ei ole kostja hageja juures viibinud. 2025 novembris,

kui kostja käis hageja juures, ei ole ta seal ööbinud.

Kui kostja viibis hageja juures, siis hageja kandis nt söögikulusid, aga eluaseme peale nagunii

pidi kostja ema tasuma täies mahus.

Praegu tuleb lähtuda olemasolevatest faktilisest olukorrast ettenähtavast tulevikust. Olemasolev

olukord on selline, et kostja ei viibi pool ajast hageja juures. Tegelikult ei viibi ka hageja juures

üldse. Mis puudutab hageja väidet, et ta maksab elatist, siis ka see ei vasta tõele. Hageja esindaja

ise kinnitas, et hageja on käesoleval ajal töötu ja praegu saab kostja ainult elatisabi.

Kostjal on probleemid tervisega, tal on hüperaktiivsus. Kostja pidevalt võtab ravimeid. Puudet

hagejal ei ole tuvastatud. Rinnale paigaldatud kostjal plaadid roiete sirgendamiseks. Ta oli Tartus

haiglaravil. Kui kostja oli Tartus ravil, kostja ema pakkus hagejale, et ta võiks minna lapsega

koos haiglasse ja seal olla. Aga hageja ütles, et tal ei ole selleks raha.

Hageja väitis, et ta kandis kulud ka, kommunaalkulud ja üür korteri eest, sest see korter ei olnud

hageja oma. Sisuliselt maksis hageja kostja osa ka selle aja eest. Kulude kandmine oli võrdne.

Hageja väitel ei saa ta Narvas leida tööd, mis võimaldaks tasuda elatist väljamõistetud suuruses.

Pooled püüdsid sõlmida kompromissi. Hageja pakkus, et hagi esitamisest kuni 2025 novembrini

vähendada elatist nullini, kuna kostja vanemate kulud olid võrdsed, aga alates 2025 novembrist

vähendada elatist 150 euroni kuus. Kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kohus

rahuldab hagi osaliselt.

Hageja nõue on muuta Viru Maakohtu 22. märtsi 2017. a kohtulahend tsiviilasjas nr 2-17-3228

ja alates hagi esitamisest vähendada hagejalt kostja kasuks tasutava elatise suurus kuni 0 euroni.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja tugineb õigusliku olukorra muutumisele ning faktiliste asjaolude muutmisele. Kostja kuni

2025 novembri alguseni viibis vaheldumisi kaks nädalat kuus hageja juures ning sama palju ema

juures. Kostja hagejal viibimise ajal kandis hageja kõik seoses kostja ülalpidamisega seotud

kulud. Elatise maksmine ja samal ajal kostja ülalpidamine hageja poolt tema juures elamise ajal

7(1

Tsiviilasi nr 2-24-10278

ei ole hageja suhtes õiglane. Alates 2025 novembrist takistab kostja ema lapse ja isa suhtlemist.

Samuti on hageja hetkel töötu ning ei saa anda kostjale ülalpidamist väljamõistetud suuruses.

Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes

TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel.

TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus

ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi

võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib

nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohus 22. märtsi 2017. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-17-3228

(varasem otsus) (dtl 69-71) otsustas välja mõista hagejalt kostja kasuks igakuise elatusrahana

235 eurot alates 28. veebruarist 2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni XXX. Elatise maksmise

perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel arvestada

kostja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu)

alammäärast.

Seetõttu esineb jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks

igakuise elatisena rahasumma, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu

alammäärale.

PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem

kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära

või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem

kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise

summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku

olukorra muutumisele.

Hageja nõuab väljamõistetud elatise vähendamist 0 euroni kuus. Kostja ei ole hagiga nõus.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis

olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista

kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on

200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (lg 5). Kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (lg

6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate

laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat

ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg 7).

8(1

Tsiviilasi nr 2-24-10278

Hageja väidab ja kostja ei vaielnud sellele vastu, et kuni 2025 novembri alguseni viibis kostja

vaheldumisi sama palju aega nii hageja kui emaga. Hageja juures viibimise ajal kandis hageja

seoses kostja ülalpidamisega kulud vahetult. Kostja väitis, et kostja vanemate kulutused ei olnud

võrdsed vaatamata sellele, et kostja viibis hageja juures sama palju aega kui emaga.

Seega poolte vahel ei ole vaidlust, et alates hagi esitamisest kuni 2025 novembri alguseni

tegeliku elukorralduse järgi viibis kostja hageja juures ööbimisega, sama palju aega kui emaga,

mis teeb keskmiselt 15 ööpäeva kuus. Seetõttu on alust varasema kohtuotsusega väljamõistetud

elatise suuruse vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.

Riigikohtu praktika kohaselt kehtib eeldus, et lahuselav vanem (antud juhul hageja) kannab lapse

(kostja) vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib

tema juures (vt. nt. Riigikohtu 22.06.2022 lahend asjas 2-19-19160/42, p 15.6; 13.06.2025

lahend asjas 2-23-8691/35, p 13.1).

Seega ei pea hageja tõendama kulutuste võrdsust emaga, vaid eeldatakse, et ajal, mil laps viibib

isa juures, täidab isa ülalpidamiskohustust vahetult (toit, eluase jms) (Riigikohtu 29.10.2025

lahend asjas 2-21-16454/58, p 14).

Kui kostja ema soovis seda eeldust ümber lükata, pidi ta tõendama, et vaatamata lapse

viibimisele isa juures, peab ka ema sel ajal lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi

tegema (Riigikohtu 22.06.2022 lahend asjas 2-19-19160/42, p 15.6; 31.03.2025 lahend asjas 2-

17-6713/196, p 35).

Kostja vanemad ei vaidle selle üle, et hageja juures kostja viibimise aeg oli kuni 2025 novembri

alguseni aasta jooksul keskmiselt 15 ööpäeva kuus, seega võrdset aega iga vanema juures,

mistõttu vähendab kohus elatist proportsionaalselt automaatselt, ilma et vanem peaks seda eraldi

tõendama (Riigikohtu 22.06.2022 lahend asjas 2-19-19160/42, p 14.6; Riigikohtu 13.06.2025

lahend asjas 2-23-8691/35, p 13). PKS § 101 lg 6 kohaldamine on imperatiivne – see on üks

kohustuslikest elementidest elatise suuruse kindlaksmääramise juures (Riigikohtu 29.10.2025

lahend asjas 2-21-16454/58, p 14).

Eelneva alusel on hagi põhjendatud elatise nullini vähendamise nõude osas ajavahemikul 8. juuli

2024 (menetlusse võetud hagi esitamine) – 31. oktoober 2025 (seni kostja viibis hageja juures

keskmiselt 15 ööpäeva kuus).

Elatise vähendamine alates 1. novembrist 2025

Poolte vahel puudub vaidlus, et alates 1. novembrist 2025 ei viibi kostja hageja juures. Seega,

kohtul tuleb tuvastada, kas on alust elatise suuruse vähendamiseks pärast 1. novembrit 2025.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel muuhulgas

arvesse, et osa õigustatud isiku vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse vajadused nende toetuste arvel (PKS §

101 lg 5). PHS § 17 lg-st 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-

aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapse toetus esimesele lapsele 80

eurot alates 01.01.2023 (vt RT I, 11.01.2023, 2 – jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt

alates 01.01.2023).

Pooled ei vaidle, et lapsetoetust saab kostja ema.

Kohus leiab, et alates 1. novembrist 2025 on hageja kohustatud tasuma elatist kostja

ülalpidamiseks 292 eurot kuus PKS § 2172 alusel, millest on põhjendatud maha arvata 50%

9(1

Tsiviilasi nr 2-24-10278

perehüvitiste seaduse § 17 alusel kostjale makstud igakuisest lapsetoetusest, s.o 40 eurot. Elatise

suuruseks seega on 252 eurot kuus.

PKS § 102 näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (lg 1). Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta

kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps,

kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (lg 2). Kohus võib elatise välja mõista

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99

toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud

kulutuste jaotusest vanemate vahel (lg 3).

Seega PKS § 102 sätestab, et elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla

täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema

ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps.

Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-2-

1-124-15, p 11).

Kuna elatis mõisteti välja tagaseljaotsusega, ei ole kohus tuvastanud elatise väljamõistmise

aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuli olukorras, kus

kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ka elatise

suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud

teisele isikule ülalpidamist andma.

Seega, hagi põhjendatuse üle otsustamisel peab kohus tuvastama, kas hageja on võimeline

andma kostjale ülalpidamist suuruses 252 eurot kuus või on alust elatise vähendamiseks.

Hageja nõuab elatise vähendamist 0 euroni kuus. Hageja viitab, et ta on töötu, tal puudub vara,

mille arvelt saaks ta kostja ülalpidamiskohustust täita, tal on suur elatisevõlgnevus.

Kohtutäituri A. Kreki õiendi (dtl 73-74) kohaselt on 01.06.2024 seisuga elatise võlg 5341,70

eurot (sh D Dees elatise võlg summas 4215,34 eurot ja D D väljamakstud riigipoolse elatisabi

tagastusnõue summas 1126,36 eurot).

Hageja kogumiskontol nr XXX (dtl 76, 77) seisuga 04.06.2024 oli 0 eurot.

Hageja arvelduskonto XXX ajavahemiku 03.02.2024 – 04.06.2024 eest (dtl 79-100) kontole

kokku laekunud 2328,69 eurot, jääk seisuga 04.06.2024 on 0,12 eurot. Arvelduskrediidi jääk -

11,589.67 eurot (sh Inkassonőue 11,589.67). Väljaminekuteks on maksed kauplustes, üür,

kohtutäiturilt tagastus.

Hageja üürib korterit (dtl 104-107) ja maksab iga kuu (100 eurot + kommunaalkulud + elekter).

Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmetel oli hagejal R AS-s lõpetatud tööleping

18.06.2024. Hagejal on ettevõtluskonto.

10(

Tsiviilasi nr 2-24-10278

Kohtu hinnangul ei ole aga esitatud tõenditest võimalik järeldada, et hagejal on rahaliselt

keeruline pidada oma last üleval ning et ta ei ole võimeline tasuma elatist suuruses 252 eurot.

Täitemenetluses elatise võlgnevuse olemasolu ei tähenda iseenesest küll, et hagejal puudub

võimalus last üleval pidada nõutud suuruses. Kohustatud isik peab tegema kõik endast sõltuva, et

hankida ülalpidamist endale ja oma lastele. Hageja peab kasutama tema sissetulekuid enda ja

oma lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hagejal ei ole tuvastatud puue. Hagejal ei ole lapsi peale

kostja.

Kohtu hinnangul on eeltoodu alusel põhjendatud vähendada varasema kohtuotsusega hagejalt

kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust alates 1. novembrist 2025 kuni kostja täisealiseks

saamiseni 252 euroni kuus.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt.

Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse

kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud

oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi

elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise.

Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude

jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

õ

2. Viru Maakohus 11.06.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-8394 (dtl 63-65) rahuldas K D

riigi õigusabi taotluse ja andis talle riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses

menetluses ja kohtus ülekandumisega, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud. Riigi õigusabi osutajaks nimetati vandeadvokaati Marina Kelpman Advokaadibüroost

Sirje Must. Määruse alusel esindab vandeadvokaat hagejat tsiviilasjas nr 2-24-10278.

TsMS § 190 lg 3 esimese lause järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või

mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6

nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise

tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu

määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest.

Kohus peab põhjendatuks vabastada kostjat hageja menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest. Kostja on alaealine ning kohtu hinnangul seaks hageja menetluskulude

väljamõistmine kostjalt tema perekonna raskesse varalisse olukorda, arvestades muu hulgas

asjaolu, et hageja ei täida elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt. Hageja riigi õigusabi tasu

ja kulud jäävad riigi kanda.

11(

Tsiviilasi nr 2-24-10278

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik