2-26-889/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kristi Rickberg

Konsultant

Mariana Kulemina

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-889

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R Ja vastu põhivõla, intressi,

sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

2 418,63 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja S R

Kostja: R J (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista R Jalt Aktiva Finance Group OÜ kasuks xxx AS ja kostja vahel

22.10.2018 sõlmitud kliendilepingust nr

xxx, 20.02.2020 mobiilsideteenuste

liitumislepingust, selle lisast nr xxx, 23.08.2022 seadmete kasutuslepingust nr xxx,

23.08.2022 seadmete kasutuslepingust nr xxx ning 05.01.2021 sõlmitud järelmaksu

müügilepingust nr xxx tulenev võlgnevus kokku summas 1 959,32 eurot (millest 1 111,91

eurot on põhivõlgnevus, summalt 1020,11 eurot sissenõutavaks muutunud viivis summas

797,41 eurot ja 50 eurot sissenõudmiskulud).

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi R Ja vastu põhivõlgnevuse 21,78

euro, viivise 88,78 euro ja intressi 3,54 euro osas.

4. Välja mõista R Jalt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates põhinõudelt 91,80

eurolt lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast, s.o 21.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Välja mõista R Jalt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis alates 14.04.2026

mobiilisideteenuste liitumislepingute ja seadmete kasutuslepingute alusel tekkinud

põhivõlalt 1 020,11 eurolt määras 30,45 % aastas kuni põhinõuete täitmiseni.

6. Jätta menetluskulud R Ja kanda.

7. Välja mõista R Jalt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 590, sh hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot ja hageja lepingu esindaja tasu 240 eurot

(käibemaksuta) ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405

lg-le 1 ja jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab kümne päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole

kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse,

et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul

alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski

apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Hagi alus on xxx AS ja kostja vahel 22.10.2018 sõlmitud kliendilepingust nr xxx,

20.02.2020 mobiilsideteenuste liitumislepingust, selle lisast nr xxx, 23.08.2022 seadmete

kasutuslepingust nr xxx, 23.08.2022 seadmete kasutuslepingust nr xxx ning 05.01.2021 sõlmitud

järelmaksu müügilepingust nr xxx tulenev võlgnevus. xxx AS ütles lepingud üles 21.04.2023 ja

loovutas 08.07.2025 kostja vastase nõude hagejale. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja

oleks enne järelmaksu müügilepingu nr xxx sõlmimist sisuliselt välja selgitanud kostja muude

finantskohustuse olemasolu ning nende teenindamise võimekust. Hageja ei ole sisuliselt hinnanud

ka kostja majapidamiskulude suurust ning kasutanud maksevõime analüüsimiseks meetodit, mis

võimaldanuks analüüsida kostja üldist maksekäitumist (nt sularahaga arveldamise mõju

krediidivõimekusele). Seetõttu on krediidiandja lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab hagi osaliselt vastavalt hageja poolt võlaõigusseaduse §

403⁴ lg 7 alusel esitatud ümberarvestusele.

Hageja on palunud kohtul välja mõista viivis lepingus kokkulepitud määras 30,45% aastas.

Arvestades, et poolte vahel 05.01.2021 sõlmitud järelmaksuleping on tarbijakrediidileping ning

kohus tuvastas, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kokkulepitud intressi, tuleb asjas

kohaldada VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses sätestatud intressimäära ning rakendada järelmaksu

lepingu osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära.

Mobiilsideteenuste liitumislepingutest ja seadmete kasutuslepingustest tulenevad nõuded

rahuldab kohus täies ulatuses.

Menetluskulud

2. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei

taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

2 / 3

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja

kanda.

4. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud summas 338

eurot, arvestusega 2 tundi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus leiab, et riigilõivukulu summas 350

eurot on põhjendatud. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav

lepinguline esindaja (jurist). Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud

seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2

tundi on selles asjas põhjendatud. Hagis on välja toodud mitme erineva lepinguga seotud

asjaolud, selline töö on ajamahukam, kui ühe lepingu alusel hagi koostamine. Kohus leiab, et

hageja juristist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll

varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja ka rohkem, kuid

kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab

täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele,

mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis, mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 240 eurot (2h x 120€) ilma

käibemaksuta.

5. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristi Rickberg

kohtunik

3 / 3