2-26-429/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-26-429

Tsiviilasi

E. L. hagi A. L. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

4613,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

E. L. (ik XXX)

Hageja seaduslik

esindaja:

O. L. (ik XXX), lepinguline esindaja

advokaat Irina Gromtsev

Kostja:

A. L. (ik XXX), lepinguline esindaja

H. P.

Asja läbivaatamine

06.04.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista A. L.lt E. L. kasuks elatis ajavahemiku eest alates 12.01.2026 kuni

31.03.2026 kokku summas 598,15 eurot. Elatis tuleb kanda O. L. arvelduskontole nr

EEXXX Coop Pank AS-is märkides selgituseks „E. L. elatise võlgnevus“.

3. Välja mõista A. L.lt E. L. kasuks igakuine elatis alates 01.04.2026 kuni E. L.

täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 318,62 eurot kuus, mis on arvutatud

järgmiste komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha

arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest). Nimetatud elatisemäär muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027) lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4.

4. Kohtuotsuse punktis 3 nimetatud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette

hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda O. L. arvelduskontole nr

EEXXX Coop Pank AS-is märkides selgituseks „E. L. elatis“, näidates makse

selgituses ära kuu ja aasta.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. L. (hageja, laps) esitas 07.01.2026 (täpsustatud 12.01.2026) Viru Maakohtule hagi A. L.

(kostja, lapse isa) vastu elatise nõudes koos hagi tagamise avaldusega. Hagiavaldusest

nähtuvalt nõuab O. L. (lapse ema) hageja seadusliku esindajana lapse nimel kostjalt elatise

väljamõistmist miinimumsummas. Kostja ei ole elanud koos lapsega alates 23.12.2024 ning ei

ole panustanud lapse ülalpidamisse alates 01.01.2025. Kõik lapse kulud on kandnud lapse

ema ning tema perekond. Hageja igakuised kulud on 650 eurot. Lapse ema on korduvalt

pöördunud kostja poole elatise saamiseks. Kostja ei ole lapse ülalpidamiseks raha

vabatahtlikult maksnud. Hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ajavahemiku

eest alates 03.07.2025 (mil kostja esitas kohtule hagi tema isaduse tuvastamiseks hageja

suhtes tsiviilasjas nr 2-25-XXX) kuni 11.01.2026 kokku summas 1898,04 eurot. Hageja palub

ka määrata, et elatis tuleb tasuda iga kuu hiljemalt kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku

esindaja pangakontole.

2. Kostja esitas 02.02.2026 kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles tunnistas hagi

osaliselt. Kostja on nõus elatise suurusega 200 eurot kuus vastavalt elatiskalkulaatorile. Kostja

märgib, et isaduse tuvastamise lahend tsiviilasjas nr 2-25-XXX jõustus 24.12.2025. Seega

alles nimetatud ajast alates tekkis kostjal hageja suhtes ülalpidamiskohustus. Kostja on alates

2026. aasta jaanuarist elatise maksmise kohustust vabatahtlikult täitnud, tasudes lapse emale

200 eurot. Kostja märgib, et isa ja lapse kohtumisi takistab lapse ema ning kostja esitas

kohtule avalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-26-XXX.

3. 06.04.2026 istungil tõid pooled välja, et nende vahel on vaidlus eelkõige lapse suhtluskorra

tegeliku toimimise üle ning sellest tulenevalt ka võimaliku mõju üle elatise suurusele. Kostja

rõhutas, et isa ei vaidle elatise maksmise kohustusele vastu ning on valmis maksma 200 eurot

kuus. Samas leidis ta, et olukorra muutumisel, eelkõige lapse regulaarsel viibimisel isa juures,

võib tekkida alus elatise vähendamiseks. Hageja leidis, et hetkel ei ole suhtluskord lõplikult

kindlaks määratud ning seetõttu ei ole alust elatise vähendamiseks. Hageja loobus

tagasiulatuvast nõudest ning palus mõista elatise välja alates 12.01.2026. Kostja kinnitas, et

muudel alustel peale suhtluskorra vaidluse kostja elatise nõudele vastu ei vaidle ning tal ei ole

muid vastuväiteid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning kohtuistungil esitatud seisukohtadega, leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine

laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme

ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul

raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises.

7. PKS § 101 lg 1 kehtiva redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.

aprillil.

8. E. L. on A. L. alaealine laps (dtl 7-9). Laps elab ema O. L. juures. Seega on hagejal kostjast

lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik

nõue ülalpidamise saamiseks, kuna kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel

rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist.

9. Hageja on palunud välja mõista igakuise elatise miinimumsummas alates 12.01.2026.

Miinimumelatise ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste

üksikasjalik tõendamine kohtumenetluses vajalik (vt RKTKo 13.06.2025 2-23-8691, p 20.1).

10. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel

arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Rahvastikuregistri andmetel ei ole kostjal teisi alaealisi lapsi peale hageja ning kostja ka

kinnitas, et töötab X OÜ-s ja tema kuupalk moodustab X eurot (dtl 146).

11. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel. Hageja kinnitas hagiavalduses, et hageja seaduslik esindaja saab

lapsetoetuse 80 eurot (dtl 70).

12. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kostja selgitas istungil, et ta soovib lapsega

aktiivselt suhelda, kuid lapse ema ei võimalda kohtumisi. Isa on käesoleval aastal lapsega

kohtunud vaid ühel korral. Vanemad on pöördunud perelepitaja poole ning sõlminud

kokkuleppe lapse suhtlemise korraldamiseks, kuid ema ei ole kokkulepet täitnud. Kostja

märkis, et kui suhtluskord oleks selgelt määratud ja laps viibiks isa juures vähemalt 7 päeva

kuus, tekiks isal alus elatise vähendamiseks. Hageja selgitas istungil, et pooled on kokku

leppinud, et laps kohtub isaga pühapäeviti. Laps ja isa on kohtunud kaks korda ning suhtlus

on toimunud ka telefoni teel. Perelepitaja hinnangul võib kohtumiste sagedus suureneda, kui

isa käitub lapse suhtes järjepidevalt ja lapse huve arvestavalt. Hageja rõhutas, et suhtlus peab

lähtuma eelkõige lapse soovist ning hetkel puudub alus elatise vähendamiseks.

Kohus on seisukohal, et PKS § 101 lg 6 kohaldamine eeldab tegelikku ja püsivat olukorda,

kus laps viibib regulaarselt märkimisväärse osa ajast ülalpidamiskohustusliku vanema juures.

Kohus leiab, et pelgalt võimalus või kavatsus lapsega rohkem aega veeta ei anna alust elatise

vähendamiseks. Kohus selgitab, et olukorra muutumisel ning suhtluskorra

kindlaksmääramisel on kostjal võimalik pöörduda kohtusse elatise vähendamise nõudega uute

asjaolude ilmnemisel. Kuna käesoleval ajal puudub kindel ja toimiv suhtluskord, mille

kohaselt laps viibiks regulaarselt isa juures vähemalt seitse ööpäeva kuus, elab laps püsivalt

koos emaga ning lapse igapäevased kulud kannab valdavalt lapse ema, ei ole PKS § 101 lg 6

kohaldamine põhjendatud. Seetõttu ei vähenda kohus elatise summat nimetatud sätte alusel.

13. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Kuna kostja on kohustatud maksma elatist ainult ühele lapsele, ei kuulu

see säte antud vaidluses kohaldamisele.

14. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Hageja loobus istungil tagasiulatuvast nõudest ning palus mõista

elatise välja alates 12.01.2026.

15. Kohus selgitab, et alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli PKS § 101 alusel hageja suhtes

arvutatud elatis 301,74 eurot (selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega). Seega

hageja elatise suurus alates 12.01.2026 kuni 31.03.2026 moodustab kokku 798,15 eurot ning

see kujuneb alljärgnevalt: alates 12.01.2026 kuni 31.01.2026 (20 päeva eest) elatis 194,67

eurot (301,74/31 x 20 päeva) ning alates 01.02.2026 kuni 31.03.2026 elatis 603,48 eurot

(301,74 eurot x 2 kuud). Alates 12.01.2026 on kostja tasunud 28.01.2026 elatis 200 eurot (dtl

178). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatis ajavahemiku eest alates 12.01.2026

kuni 31.03.2026 kokku 598,15 eurot (798,15 – 200).

16. Alates 01.04.2026 kuni E. L. täisealiseks saamiseni (s.o kuni 14.12.2036) mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks elatise summas 318,62 eurot kuus (295,86 eurot (baassumma) + 62,76

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest

vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest

vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4.

17. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Lähtuvalt hageja

nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud E. L. elatise summa kandma iga kuu 10.

kuupäevaks hageja seadusliku esindaja O. L. arvelduskontole.

18. TsMS § 164 lg 1 ja § 172 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik