2-26-2931/12 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-26-2931

Tsiviilasi

Võlgniku X.X maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine,

pankrotihalduri määramine, menetlusabi andmise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik X.X (isikukood XXX,

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes G.W

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.X-i maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja X.X-i (isikukood XXX) pankrot 14. aprillil 2026, kell 12.30 ja

algatada kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada X.X-i pankrotihalduriks G.W (isikukood XXX, OÜ Pärnu Pinker Albert,

asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post XXX pankrotihalduritunnistus nr 36,

välja antud 22.06.2004).

4. Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 06. mai 2026 kell

14.30 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas, , saal nr 1 asukohaga Sauna 5, Rapla ja

eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis

https://meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda

halduri poole.

5. Kohustada X.Xa ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla

kohtumajja (Sauna 5, Rapla) 06. mai 2026 kell 14.25.

6. Kohus hoiatab X.Xa, et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse ilmumata

jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada võlgniku suhtes

sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku

pankroti väljakuulutamisega.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada

haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see,

kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule;

nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise

tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest

vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 20. aprillil 2027.

10. Jätta menetluskulud võlgniku X.X kanda.

11. Määrata usaldusisiku G.W tasu suuruseks 1986,50 eurot, millele lisandub käibemaks

476,76 eurot.

12. Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 946,00 euro ja lisanduva käibemaksu

227,04 euro maksmiseks, kokku 1173,04 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto

nr EE311010902001686003).

13. Mõista võlgnikult X.X välja usaldusisiku tasu summas 1040,50 eurot, millele lisandub

käibemaks 249,72 eurot (kokku 1290,22 eurot). Usaldusisiku tasu tuleb maksta

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto

nr EE311010902001686003).

14. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud

võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse

tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse

peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X.X (avaldaja, võlgnik) esitas 06.02.2026 Harju Maakohtule enda maksejõuetusavalduse.

Harju Maakohus 10.02.2026 määrusega edastas tsiviilasja nr 2-26-2931 kohtualluvuse järgi Pärnu

Maakohtule. Pärnu Maakohus jättis avalduse 11.02.2026 käiguta ning X.X kõrvaldas kohtu

osundatud puudused 11.02.2026. 25.02.2026 esitas X.X täiendava maksekorralduse tõendamaks

avalduselt ette nähtud riigilõivu tasumist.

2. Avalduse kohaselt 2014 aastal kolis võlgnik koos selleaegse elukaaslasega Soome. Elukaaslase

õhutusel sai võetud laene, mida lubas aidata tasuda, kuid ei teinud seda. Ja siis algas ring – võttis

uue laenu, et vana ära maksta. Laenud võttis auto ostmiseks ja elamu renoveerimiseks. Võlgnik

töötas Soomes, kus majandasid eestlased ning palk oli väike ja tekkisid raskused võlg tagasi

maksta. Palka saab kätte miinimumi. Töötab X vallas ja elab SSSSl, tööl käimiseks sõidab

igapäevaselt 130 km. Nii väikesest sissetulekust ei ole võlgade tasumine võimalik. Proovis

kohtutäituriga maksegraafikut sõlmida aga sellega ei oldud nõus. Avaldaja soovib enda pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. Kohus võttis 13.03.2026 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku

usaldusisikuks pankrotihaldur G.W ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

4. Usaldusisik G.W esitas 06.04.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning

tasutaotluse.

4.1. Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuded ja sissetulekud. Võlgnikule

kinnisvara ei kuulu. Liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule sõiduauto XXXX registrimärk

XXXXXX, mis võlgniku selgitusel jäi aastaid tagasi seisma ja amortiseerus täielikult, kuid ei

saanud aresti tõttu registrist kustutada. Digitaalne vara, seosed äriühingutega, muu oluline vara,

nõuded kolmandate isikute, vabatahtlik pensionifond ja täiendava kogumispensioni

kindlustusleping puuduvad. Võlgniku igakuine sissetulek on 1150 eurot kuus. Brutotasu on

viimase aasta jooksul olnud 1377-1898 eurot, Kohtutäitur on alates augustist 2025 sellest pidanud

kinni arestitava osa ja võlgniku kontole on laekunud 868-897 eurot.

4.2. Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandatud kinnisvara või kolmandale isikutele

antud laen suurusega enam kui 3000 eurot kokku puuduvad. 10.07.2024 võõrandati sõiduauto

ZZZZ võlgnikule, sõiduki omanik oli Primero Finance OÜ. Sõiduki registrikanne peatatud,

ülevaatus ja liikluskindlustus puuduvad. Võlgnik selgitas, et auto sai makstud, kuigi viimased

aastad maksis kui „surnud hobust“, sest sõiduk ei olnud enam sõidukõlbulik.

4.3. Võlgnikul on kontod LHV Pank AS-is, Luminor Bank AS-is ja Revolt Bank UAB-s, kontode

jook 31.03.2026 seisuga kokku 8,35 eurot, võlgnikul ei ole varade käsutamine piiratud.

4.4. Võlgniku rahalised kohustused (võlanimekiri). Võlgniku kohustused, kogusummas 39235,37

eurot, on kokkuvõtlikult järgmised: 1.OK Perintä OY 1639,23 eurot; 2. kohtutäitur Rocki Albert

278,38 eurot; 3. Soome Sotsiaalkindlustusamet (Kansaneläkelaitos) 9601,76 eurot; 4. Axactor

Finland OY 5440,73 eurot; 5. PRA Suomi OY 3267,44 eurot; 6. Lowell Suomi OY 15 369,34

eurot ja 7. Bankaktiebolaget Nordiska (publ) 3638,49 eurot.

Axactor Finland OY, PRA Suomi OY ja Lowell Suomi OY on Soome inkassofirmad.

Bankaktiebolaget Nordiska (publ) on Rootsi finantsettevõte, mis tegutseb ka Soomes. Soome

riiklik täitemenetluse teenistus (UO Ulosottolaitos) on võlgnikule teatanud, et nende menetluses

on 6 asja, nõuete kogusummaga 29 454,31 €, mis jaguneb nelja sissenõudja vahel. Vastuseks

usaldusisiku päringule on teenistus teatanud, järgmist: Kui võlgnik ei maksa võlga ega oma ka

sissenõutavat tulu ega arestitavaid varasid, tuvastab täitemenetleja, et võlgnikul puuduvad

vahendid, ja tagastab täitemenetluse võlausaldajatele (puuduvad vahendid – takistus). Sel juhul,

kui võlausaldaja on selle taotlenud, võib võlg jääda passiivsete nõuete registrisse 2 aastaks, selle

asemel et see täitemenetlusest eemaldada. Passiivsete nõuete registrisse kantud võlgu ei nõuta

aktiivselt, kuid neid saab aktiveerida näiteks juhul, kui võlgnikule makstakse maksutagastus või

leitakse sissenõutavat tulu või arestitavaid varasid uute võlgade menetlemisel. Täitemenetluses on

X.Xa vastu praegu viie võlausaldaja kaheksa nõuet, nõuete kogusummaga 37 317,76 € Vajalike

dokumentide ja algaandmete saamiseks tuleb usaldusisikul pöörduda eraldi iga võlausaldaja poole.

Kuna käesolevaks ajaks ei ole usaldusisikule esitatud nõuete aluseks olevaid alusdokumente ja

seetõttu pole selge, kas ja mis ulatuses on nõuete aluseks tarbijakrediidilepingud. Soome

Sotsiaalkindlustusamet nõuab sisse kahte toetust: Eluasemetoetust perioodi 01.11.2016-

31.03.2019 eest ja Toimetulekutoest perioodi 01.11.2016-31.03.2019 eest. Eestis on võlgniku

suhtes käesoleval ajal avatud 1 täitetoimik- 05.06.2025 avatud toimik OK Perintä OY nõudes,

algne nõudesumma 3831,00 €, praegune jääk 1 639,23€. Kohtutäituri algne nõue oli 788,20€,

praegune jääk 278,38€. Kohtutäitur on teatanud, et täitemenetluse jooksul on laekunud 2601,59€.

Usaldusisiku andmetel on laekumised toimunud alates augustist 2025 kohtutäituri poolt arestitud

võlgniku sissetuleku arvelt. Sealjuures on võlgniku suhtes ka varasemalt olnud Eestis avatud

mitmeid täitetoimikuid. Võlgniku sõnul on kõik varasemad nõuded tasutud kohtutäiturite poolt

tema töötasu arestimise arvelt. Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks.

Võlgnik on usaldusisikule teatanud, et:

Talle ei kuulu praegu, ega ole viimase 5 aasta jooksul kuulunud kinnisvara ega äriühingute

osalusi. Tema nimele registrisse kantud sõiduk on aastaid tagasi täielikult amortiseerunud, kuid

seda pole kohtutäiturite arestide tõttu olnud võimalik registrist kustutada. Registri andmetel tema

nimele liisinguandja poolt võõrandatud sõiduk on amortiseerunud. Igapäevastest

masinatest/tehnikavahenditest kuulub talle mobiiltelefon, mis on abikaasa poolt talle kingitud.

Tema nimel on GO3 pakett, igakuise tasuga 16€. Ei ole järelmaksuga soetanud vara. Tema

valduses ei ole teiste isikute vara ja teiste isikute valduses ei ole tema vara. Ei ole võlgnevusi

eraisikute ees ja ta pole ise andnud eraisikutele laene. Elab koos abikaasaga viimasele kuuluval

elamispinnal. Aitab võimalusel tasuda eluasemega seotud kulusid. Töötab alates 13.12.2023 XXX

maakonnas, X vallas perede tugiisikuna. Töötasu on praegu bruto 1404,54€ ja see laekub tema

kontole Revolut pangas. Tööd teeb perede juures kodus, toetades peresid, kus on erivajadusega

laps või lapsevanem. Toetab ja abistab igapäevastes toimingutes. Tööl käimiseks sõidab

igapäevaselt ca 130 km. Tööl käib abikaasa autoga. Soome võlgade osas on tal ainult täitevameti

e-kiri, aga nõuete täpseid aluseid ja suurusi erinevate võlausaldajate ees ei tea. II pensionisamba

osakud võttis kohe välja ja suurem osa sellest läks kohtutäituritele võlgade katteks. Endale

elamiseks jäi vaid väike osa. Täiendavalt on usaldusisikule selgitanud, et maksejõuetuse põhjuseks

on väike palk. Tegelikult teadis ta seda juba laenude võtmise ajal, et ei suuda oma palgast neid

laene maksta. Kuna aga selleaegne elukaaslane lubas tasumistel aidata, siis võttis ikkagi laenud.

Maksejõuetusavalduse esitamise mõte oli tal juba ammu, aga avalduse esitamiseni jõudis alles

nüüd.

Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud:

Rahvastikuregistri andmetel on X.X (varasemad perenimed XXXX): Kehtiva elukohana alates

31.10.2021 registreeritud XXX, . Perekonnaseisult on ta abielus. Abielu h X.X-iga sõlmiti .

Abielludes valisid abikaasad varalahususe varapõhimõtte. Puuduvad ülalpeetavad. Tal on kaks

täiskasvanud last- XXXXXXXXX Võlgniku nimele kinnisvara, äriühinguid ja tulirelvi

registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Võlgniku nimele registreeritud

sõiduki andmed on esitatud eelnevalt punktis 2.2. ja talle liisinguandja poolt võõrandatud sõiduki

kohta eelnevalt punktis 3.2. Pensioni II samba osakud võttis ta välja 2021-l aastal. Septembris

2021 laekus tema kontole Pensionikeskus AS-ist kokku 3 584,64 €. Nimetatud summast tasus

pooleliolevate täitemenetluste katteks 1162,85€ ( tasus 1599,23€, millest täitur tagastas 436,38€).

Poja kontole kandis ta summast üle kokku 2420 €. Võlgniku viimase aasta konto väljavõttest

nähtub, et ta on kandnud mitmetele eraisikutele 30-50€ kaupa summasid. Vastuseks usaldusisiku

päringutele on võlgnik selgitanud, et DDD on tema ema, kellele ta vahel on raha kandnud. Samuti

on ta mõnikord raha andnud AAA Tegemist ei ole laenudega. MMM on ta vennapoeg, kellele on

raha kandnud oma õele üleandmiseks (õel oli mingi jama pangakaardiga). Võlgniku konto

väljavõtte kohaselt on viimastel kuudel toimunud pidevad ülekanded, mille saajaks on HHH.

Selgus, et tegemist on Harju maakonnas, XXXX poe makseterminaliga.

4.5 Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku viimase 4 aasta

deklareeritud maksustatav tulu olnud järgmine: 2022 bruto 12 325€ neto 10 028€ sh keskmiselt

kuus 836 €; 2023 bruto 12 312€ neto 10 750€ sh keskmiselt kuus 896 €; 2024 bruto 16 739€ neto

14 236€ sh keskmiselt kuus 1 186 €; 2025 bruto 18 019€ neto 14 864€ sh keskmiselt kuus 1 239 €;

2026 2 kuud bruto 3 489€ neto 2 989€ sh keskmiselt kuus 1 494 €. Sissetulekuks on olnud töötasu

ja sellega sarnased või sellega seotud väljamaksed. Võlgniku vara ja sissetulekud: Võlgniku

sissetulekuks on praegu töötasu bruto 1404,54 € (neto 1232,01€). Nimetatud summast on

üldkorras arestimisele kuuluv summa 190,67 ja TMS § §132 lg 12 alusel arestimisele kuuluv

summa 307,60€ (st 20% elatusmiinimumi ületavast summast). Võlgnikul igasugune vara puudub.

Tema sõnul tema nimele registrisse kantud sõidukeid füüsiliselt enam ei eksisteeri. Võlgniku

kohustused: X.X teadaolevate kohustuste suuruseks seitsme võlausaldaja ees on kokku 39 235,37

€. Sealhulgas on nõuetest 37 317,76€ (95,11% ) Soomes. Soome nõuete aluseks on ca 75 %

ulatuses 9 aastat vanad kohtuotsused ja 25 % nõuete aluseks Sotsiaalkindlustusameti 7 aastat

vanad otsused. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtuvalt eeltoodust on usaldusisiku hinnangul käesoleval juhul

võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt kohustusi täita.

Usaldusisiku hinnangul on X.X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oma maksevõimet ületavate

laenude võtmine Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Arvestades

praeguseks veel tasumata Soomes tehtud kohtuotsuseid, siis muutus võlgnik maksejõuetuks juba

2017 aasta alguses. X.X on maksejõuetusavalduses soovinud pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Võlgnik soovib maksejõuetusavalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Usaldusisiku

hinnangul tuleb võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna võlgnik soovib ka kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, siis tuleb võtta võlgnikult ka võlgniku vanne. Ülaltoodu alusel tuleb

usaldusisiku hinnangul: 1. kuulutada välja X.X-i pankrot; 2. nimetada pankrotihaldur (oma

nõusoleku selleks on andnud); 3. kohustada võlgnikku andma kohtule võlgniku vanne; 4. algatada

X.X kohustustest vabastamise menetlus.

4.6 Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FiMS § 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks

kulutanud 14,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine

30 minutit, võlgniku esindajale päringu koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine 1,5 tund;

registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste

töötlemine 1,5 tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 1 tundi; võlgniku pangakonto

väljavõtte ja maksuandmetega tutvumine ja analüüs 1 tundi; andmete analüüs kogumis sh Soomes

olevate nõuete ning Soomes tarbijakrediidile kehtestatud tingimuste tuvastamisega tegelemine

ning võla- ja varanimekirja koostamine 8,5 h. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete

täitmiseks 14,5 tundi, arvestusega 137 eurot/tunnis (lubatud kuni 189,20 eurot), millest tulenevalt

usaldusisiku tasu on 1986,500 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna käesoleval hetkel

puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul arestitava

sissetuleku ja olulise müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi

vahenditest. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa summas 1986,50 eurot, millele

lisandub käibemaks 476,76 eurot (kokku 2463,26eurot), millest 946,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 227,0 eurot (kokku 1173,04eurot) hüvitada riigi vahenditest ja 1040,50 eurot, millele

lisandub käibemaks 249,72 eurot (kokku 1290,22eurot) mõista välja võlgnikult. Usaldusisiku tasu

mõista välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto SEB Pank AS-is on

EE311010902001686003.

Kohtu seisukoht

5. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti.

Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule

esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 06.04.2026 kohtule esitatud

võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja kohaselt on X.X-i sissetulekuks töötasu

netosummas ca 1150 eurot. Kohtule esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid

kohustusi kokku kuni 39 235,37 eurot ning kõik kohustused on sissenõutavaks muutunud.

Võlgnikul ei ole müügiväärtust omavat vara ega vahendeid võlgnevuste tasumiseks.

7. Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on

püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.

8. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks G.W ja määrab, arvestades

PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. G.W on andnud nõusoleku enda

nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse

resolutsioonis toodud ajal ja kohas.

9. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FiMS

§ 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse

täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või

aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada

tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule

arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks

kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise

tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.

10. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise

abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku

nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse

jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu,

mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused

TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.

11. Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest

vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise

alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1

kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

12. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud:

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama

saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu

jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule

vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest

poole usaldusisikule üle andma.

13. FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.

14. Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme

aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid

arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest

võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest.

15. FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse

kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv)

jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud

võlgniku kanda.

16. FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

17. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.05.2026 on tunnitasu alammäär 189,20

eurot.

18. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi,

on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub

kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada

2463,26 eurot (käibemaksuga).

19. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu

osalist hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda

menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta

pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud

kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise

halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei

mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest

vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

20. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 946,00 eurot,

millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest.

Usaldusisiku tasu summas 1040,50 eurot, millele lisandub käibemaks 249,72 eurot, kokku 1290,22

eurot mõistab kohus välja võlgnikult. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu

tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik