4-26-795/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-26-795 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lõpposa Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2026.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-26-795 (263026000738) Kohtunik Kohtuistungi sekretär

Endla Ülviste Aivi Meister Väärteoasi Grete Kirsi kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 06.03.2026.a otsusele väärteoasjas nr 263026000738 liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: Grete Kirs isikukood: 49401082012; töökoht: X; elukoht: X; e-post: X. Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri

Kesk-Eesti

politseijaoskonna

Rapla menetlusgrupi esindaja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus otsustas: 1. Rahuldada Grete Kirsi kaebus ja tühistada Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 06.03.2026.a otsus Grete Kirsile LS § 227 lg 2 alusel määratud karistuse osas. 2. Teha selles osas uus otsus ja määrata Grete Kirsile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 400 eurot. 3. Rahatrahv tuleb tasuda 06.03.2026.a väärteoasjas tehtud otsuses toodud arveldusarvele hiljemalt 06.09.2026.a, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud kohtuotsuses määratud korras või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri edastada Grete Kirsile ja kohtuvälisele menetlejale. 1 (5)

4-26-795 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 14. aprillil 2026.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus 1. 06.03.2026.a koostatud kiirmenetluse otsusega tuvastati, et Grete Kirs juhtis 06.03.2026.a kell 16.17 X vallas X maantee X kilomeetril mootorsõidukit liiklusmärgi X (kuni 50 km/h mõjupiirkonnas) kiirusega 90 ± 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h. Sellise tegevusega rikkus Grete Kirs LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Grete Kirsi süü rikkumise toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga/kombineeritult salvestisega, menetlusaluse isiku enda ütlusetega ja kohtuvälise menetleja ametnik on vahetult tajunud väärteo tehiolusid. Grete Kirs nõustus kiirmenetlusega ja tema ütluste kohaselt ületas kiirust, sest beebi nuttis ja soovisid koju jõuda. Soovib trahvi tasuda osade kaupa 6 kuu jooksul. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel juhindus kohtuväline menetleja KarS § 56 lõikest 1 ja leidis, et Grete Kirsile on kohane karistus on 88 trahviühikut, s.o 704 eurot. Rahatrahv määrati tasuda ositi, hiljemalt 06.09.2026.a. Menetlusaluse isiku kaebus 2. 06.03.2026.a esitas Grete Kirs eelnimetatud otsusele kaebuse, milles tunnistab oma rikkumist ja kahetseb siiralt, et ületas lubatud sõidukiirust, kuid vaidlustab otsuse karistuse määra osas. Tegemist oli tähelepanematusega ning on juhtunust teinud järeldused. Rikkumine toimus ajutise kiiruspiiranguga teelõigul, kus rikkumise hetkel ehitusvedusid ei teostatud ega viibinud ehitusveokeid või töötajaid. Tee liiklusolukord oli tavapärane ning rikkumisega ei kaasnenud ohtlikku olukorda ega liiklusõnnetust. Mõistab, et ajutisest kiiruspiirangust tuleb kinni pidada sõltumata sellest, kas tööd parasjagu toimuvad või mitte. Kiiruseületus fikseeriti viadukti kõrgeimas kohas, kui oli tõusu võttes selleks ajutiselt liigselt kiirust lisanud. Tähelepanu oli osaliselt häiritud, sest tagaistmel viibinud beebi nuttis lohutamatult. Liigset kiirendamist märgates võttis koheselt hoo maha, kuid mõne hetke pärast märkas eemal seisnud patrullautot järgnemas. Juhistaaži on 14 aastast, mille jooksul ei ole olnud ühtegi liiklusrikkumist. Viibib lapsehoolduspuhkusel ja peab üleval kahte väikelast (5-kuune ja 3-aastane), mistõttu on sissetulek vähenenud, piiratud ja määratud rahatrahv on väga koormav. On tänulik, et võimaldati 6-kuulist ositi trahvi tasumist, kuid see võtab siiski olulise osa sissetulekust. Kohtupraktikas on rõhutatud, et väärteokaristus peab olema proportsionaalne ja individualiseeritud, arvestades nii teo asjaolusid, toimepanijat ja tema majanduslikku olukorda. Leiab, et käesoleval juhul ei ole otsuses kergendavaid asjaolusid piisavalt arvesse võetud 2 (5)

4-26-795 (menetleja hinnangul asjaolud puuduvad). Kogu kiirmenetluse vormistamise aja tegelesin tagaistmel oleva beebi rahustamisega, mistõttu oli suure surve all. Palub kohtul vähendada määratud rahatrahvi, arvestades süü tunnistamist, siirast kahetsust, varasemat laitmatut liikluskäitumist ja majanduslikku olukorda. Menetlus on olnud piisavaks hoiatuseks ja ka leebem karistus täidaks eesmärgi. Kinnitab, et mõistab juhtunut, on teinud sellest järeldused ning pöörab edaspidi kiiruspiirangutele veelgi suuremat tähelepanu. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht 3. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et varasemalt karistamata isikut on õige karistada rahatrahviga. Kui kaebajal oleks olnud varasemaid liiklusrikkumisi, siis suure tõenäosusega oleks isikule koostatud kiirmenetluse otsuse asemel väärteoprotokoll, et kaaluda isiku karistamist kas põhivõi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Isiku süü suurus sõltub kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest ehk numbrilisest näidust. Grete Kirs rikkumine oli temale ette heidetud LS § 227 lg 2 mõistes (kiiruse ületamine 21 - 40 km/h) üle keskmise (ületatud kiiruse lõpptulem oli mitte vähem kui 37km/h). Seega on õigustatud Grete Kirsile määratud keskmisest suurem rahatrahv. Kohtuvälise menetleja esindajale jääb arusaamatuks kaebaja väide, et viaduktil tõusu võttes tuleks justkui kiirust lisada. Kuivõrd Grete Kirsi poolt toime pandud kiiruseületus fikseeriti (kiirmenetluse otsusel märgitud) tema elukoha vahetus läheduses (TarkTee kuvatõmmis), siis kasutab Grete Kirs arusaadavalt antud teelõiku igapäevaseks liiklemiseks ning ei ole võimalik, et Grete Kirs ei teadnud, milline suurim lubatud kiirus sellel viaduktil oli. Seisukoha koostaja leiab, et selline tegevus ei saa olla toime pandud hooletusest vaid üksnes tahtlikult. Lisame siinkohal seisukohale politseisõidukist 18.03.2026.a tehtud video, mis algab pöördega X maanteelt X teele ning lõpeb peale kõnealust viadukti. Salvestiselt on näha, et X teel ei ole enne viadukti kordagi suurimaks sõidukiiruseks kuni 90km/h. Tähelepanuta ei saa jätta kiirmenetluse otsusel Grete Kirs poolt antud ütlusi, kus ta märgib, et ületas kiirust, sest beebi nuttis ja soovisime koju jõuda. Seega on väheusutav kaebuses toodu, et kiirust ületati üksnes viaduktil tõusu võttes. Kiirust ületades, seadis Grete Kirs ohtu mitte üksnes enda ja vara vaid ka enda kaasreisija, väikelapse. Juhul, kui Grete Kirs oleks põhjustanud liiklusõnnetuse, siis oleks tema käitumine kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Väide selle kohta, et kaebaja rikkumisega ei kaasnenud ohtlikku olukorda ega liiklusõnnetust, on asjakohatu. LS § 16 lg 2 sätestab üheselt liikleja kohustuse täita liikluskorraldusvahendi nõuet ja liiklusseadus ei näe ette võimalust lähtuda kiiruse valikul oma parimast äranägemisest. Seega kehtib piirang igal ajahetkel ja iga liikleja jaoks niikaua kuni liikluskorraldusvahend seda kehtestab. Lubatud sõidukiirus on reguleeritud LS § 15 ja 50 sätetega ning nendest sätetest võib kõrvale kalduda vaid erandlikel juhtudel, millised kaebaja suhtes ei kohaldu. Grete Kirs, olles 14-aastase laitmatu juhistaažiga, peaks liikluses jätkuvalt käituma eriti tähelepanelikult ja hoolsalt, mitte aga püüdma oma liiklusrikkumist vabandada asjaoludega, mida tema arvates peaks arvestama karistust kergendavatena. Grete Kirs märgib kaebuses, et viibib hetkel lapsehoolduspuhkusel ja peab üleval kahte väikelast, kuid selle kohta ei ole Grete Kirs esitanud ühtegi tõendit. 3 (5)

4-26-795 Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukohad (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-6-17, p-d 18 - 19), et kiiruseületamise puhul ei ole tegemist vähetähtsa õigusrikkumisega, kiiruse ületamistega seatakse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate turvalisus, millele riik peaks reageerima rangelt. Kuna Grete Kirs väljendab oma siirast kahetsust alles kaebuses kohtule, siis kohtuvälises menetluses kiirmenetluse otsust koostades ning karistust määrates ei saanud kohtuväline menetleja seda kergendava asjaoluna arvestada. Kohtuväline menetleja leiab, et LS § 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumine on Grete Kirs poolt toime pandud, tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud. Samuti mahub Grete Kirsile määratud rahatrahv etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja palub austatud kohtul jätta Grete Kirs kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu seisukoht 4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. 5. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, menetlusaluse isiku kaebust ja kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatut, leiab, et LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Grete Kirsi poolt on tõendatud, kuid temale määratud karistus ei ole kooskõlas KarS § 56 lgs 1 sätestatud karistuse mõistmise alustega ja on jäänud kohtuvälisel menetlejal motiveerimata. 6. Kiirmenetluse otsuse kohaselt pannakse Grete Kirsile süüks LS § 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumist, ning sellega LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemist, s.o lubatud sõidukiiruse ületamist vähemalt 37 km/h. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Grete Kirs juhtis 06.03.2026.a kell 16.17 X vallas X maantee X kilomeetril, s.o ajutise liiklusmärgi X (kuni 50 km/h) mõjupiirkonna mootorsõidukit kiirusega 90 ± 3 km/h. Menetlusalune isik ise tunnistab kiiruse ületamist kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses. 7. 06.03.2026.a kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati Grete Kirsi juhitud sõiduki Citroen C4 reg. märgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X, antennid KC153217 ja KR038188, tabloo DI076198, mis olid töökorras ning töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ning mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati seisva kiirusmõõturiga sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 87 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 37 km/h. Video ja helitehnikat ei kasutatud ja Grete Kirsile seadme tablool fikseeritud lugemit ei näidatud ning ta näitu näha ka ei soovinud. Grete Kirs nõustus protokolliga, temal avaldused puudusid ning allkirjastas selle. 8. Grete Kirs tunnistab ka esitatud kaebuses, et ta ületas kiirust, mõistab oma tegu. Samuti mõistab, et ka ajutiste kiiruspiirangute järgimine on oluline ning lubab, et see ei kordu. Kohus ei tuvastanud Grete Kirsi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid, seega Grete Kirs rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. 4 (5)

4-26-795 9. Kohus leiab, et Grete Kirsile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei ole kooskõlas karistusseadustiku §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebuse kohaselt mõistetud karistuse puhul ei arvestatud süü tunnistamist, siirast kahetsust, varasemat laitmatut liikluskäitumist ja majanduslikku olukorda. 10. LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on LS § 227 lg 5 p 1 alusel võimalik sellise teo eest kohaldada mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. 11. Kohus leiab, et Grete Kirs teosüü on keskmisest suurem. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, Grete Kirs ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 37 km/h tunnis, seega ületas ta sõidukiirust LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu ülemmäära lähedases määras. Teisalt Grete Kirs on algusest peale oma süüd tunnistanud, ta väljendas kaebuses siirast kahetsust, kinnitas arusaamist toimunust ja väidetavalt on ta teinud sellest ka vajalikud järeldused. Kohtul puuduvad andmed, et Grete Kirsi oleks varem karistatud liiklussüütegude eest. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda Grete Kirsil kahe väikelapse olemasolus ning sellega seonduvas sissetulekute piiratuses. Seega on Grete Kirsi isikut ja karistust kergendavat asjaolu arvestades põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras. 12. Väärtegu on toime pandud elusfääris, milles tuleb kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada, et tagada enda ja kaaskodanike turvalisus. Asulavälisel teel toimuvad mootorsõidukite kokkupõrked suurtel kiirustel ning on vältimatult raskete tagajärgedega, seetõttu peavad kõik liikluses osalejad rangelt järgmina kehtestatud nõudeid, sealhulgas nõudeid, mis on määratud ajutiste liikluskorraldusvahenditega. Grete Kirs on täisealise ja kogenud liiklejana liikluses kehtestatud nõuetest ning nende järgimise kohustusest kahtlemata teadlik. Kaebuse kohaselt väidetav rikkumine pandi toime tähelepanematusest ning ajal kui ehitusvedusid ei teostatud ja seal ei viibinud ehitusveokeid või töötajaid. Tee liiklusolukord oli tavapärane ning rikkumisega ei kaasnenud ohtlikku olukorda ega liiklusõnnetust. Eeltoodud asjaolude näol ei ole kohtu hinnangul tegemist süüd vähendavate erandlike asjaoludega, kahjuks on tegemist liikluses juba tavapäraseks muutuva käitumisega, mis ei õigusta vähimalgi määral kiiruse ületamist. 13. Kuna kohtuväline menetleja on Grete Kirsile karistuse mõistmisel materiaalja menetlusõigust ebaõigesti kohaldanud, rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 06.03.2026.a otsuse Grete Kirsile LS § 227 lg 2 järgi määratud karistuse osas. 14. Grete Kirs on varem karistamata isik, kes ületas küll sõidukiirust LS § 227 lg 2 väärteokoosseisu ülemmäära lähedases määras, kuid kohus peab Grete Kirsi isikut ja karistust kergendava asjaolu esinemist arvestades võimalikuks mõista temale LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 400 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5 (5)