2-25-2403/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta L.O apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.01.2026 otsuse peale tsiviilasjas taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Legislator headnote
AI generated2-25-2403/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Geidi
Sile
Määruse tegemise aeg ja koht
14.04.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-25-2403
Kohtuasi
L.O hagi G.W vastu elatise vähendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.01.2026 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
L.O apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja L.O (isikukood XXX)
Kostja G.W (isikukood XXX), seaduslik esindaja K.L
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta L.O apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.01.2026 otsuse peale tsiviilasjas
nr 2-25-2403 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud L.O kanda. G.W-l
ei ole
apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
2-25-2403
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. L.O (hageja) esitas 12.02.2025 (täpsustatud 10.03.2025) Harju Maakohtule G.W
(kostja/laps) vastu hagi, milles palus vähendada kostjale makstavat elatist 150 euroni kuus
alates hagiavalduse esitamisest.
2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja ja K.L-i (kostja seaduslik esindaja,
kostja isa) kooselust sündinud ühine laps G.W. Laps elab isaga Norra Kuningriigis. Hagejal
on ka teine alaealine laps C, kes elab emaga. Harju Maakohus on 05.04.2023 otsusega
tsiviilasjas nr 2-22-16655 mõistnud hagejalt kostja kasuks välja elatise seaduses sätestatud
suuruses alates hagiavalduse esitamisest. Hageja leidis, et õiguslik olukord on muutunud ning
palus elatise arvutamisel arvestada hageja töövõime ja sellest tulenevalt sissetuleku
vähenemisega ning Norra Kuningriigis saadavate lastetoetustega. Hagejal ei ole otsuse
tegemise ajaga võrreldes võimalik samas mahus endale ja lastele ülalpidamist teenida.
Koolieelikust tütar C on täielikult hageja ülalpidamisel, sest ei saa oma isalt elatist, kuigi
elatis on välja mõistetud. Puuduv töövõime on selline uus asjaolu, mis annab aluse elatise
vähendamiseks alla miinimummäära, arvestades, et teine vanem on majanduslikult väga hästi
kindlustatud. Hageja osaline töövõime tuvastati esmakordselt 20.01.2025 ja seda alates
19.12.2024. Varasemalt oli hageja töövõimeline isik ja suutis täiskoormusega töötada. Hageja
oli ka mõnda aega töötu (detsember 2023–mai 2024) ja on olnud sunnitud igapäevakulude
katmiseks, toidu ostmiseks ja kommunaalarvete tasumiseks võtma kiirlaene, mis on hageja
olukorda veelgi halvendanud. Hageja on seejuures pidanud elatise maksmiseks võõrandama
oma auto.
Kostja vastuväited
3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
4. Kostja leidis, et hagejal olid juba 25 aastat tagasi meditsiinilised probleemid. Hageja ei pea
täiskohaga töötama, kuna ta elab koos oma elukaaslasega. Hageja teise lapse isa osaleb teise
lapse kasvatamisel ja toetab rahaliselt. Hageja on kulutanud kallile remondile palju raha, mida
oleks võinud kasutada elatise tasumiseks. Kostja on juba 14-aastane ja tema kulud on
kasvanud.
Maakohtu otsus ja põhjendused
5. Harju Maakohus rahuldas 12.01.2026 otsusega hagi osaliselt ning muutis Harju Maakohtu
05.04.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-16655 väljamõistetud elatise suurust järgnevalt:
mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis perioodil 12.02.2025–31.03.2025 243,72
eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast
54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 84 eurot);
mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis alates 01.04.2025 kuni kostja täisealiseks
saamiseni (s.o 28.12.2028) 257,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele
lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool
lapsetoetusest 84 eurot);
elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma
indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101
lg-tele 3 ja 4.
2-25-2403
Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudusid käesoleval juhul tõendid, et kostja
igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2022/2023 aastaga. Arvestades elukalliduse
tõusuga oli eluliselt usutav, et ca kolme aastaga võivad olla kostja igakuised kulud pigem
suurenenud kui vähenenud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tema kulud oleksid kehtivast
kahekordsest miinimumelatise baassummast suuremad, siis luges maakohus, et kostja
igakuised kulud vastavad käesoleval ajal vähemalt kahekordsele elatise baassummale.
Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise korral vaja tõendada kulutuste suurust
ega kandmist. Elatiskalkulaatori kohaselt tuli seega käesoleval ajal hagejal tasuda igakuiselt
kostjale elatist 301,74 eurot (perioodil 01.04.2024–31.03.2025 287,72 eurot).
7. Hageja on viidanud menetluses oma teisele alaealisele ülalpeetavale. Maakohus märkis, et
tegemist ei olnud uue asjaoluga. Tsiviilasja nr 2-22-16655 materjalidest nähtuvalt on kohus
eelmise lahendi tegemisel selle asjaoluga arvestanud. Seega puudus alus käesolevas
menetluses elatist selle tõttu vähendada.
8. Maakohtu hinnangul ei olnud alust elatist vähendada ka seoses hageja tervisliku seisundi ja
majandusliku olukorraga.
8.1. Maakohus luges tõendatuks, et Eesti Töötukassa 20.01.2025 otsusega on hageja töövõime
hinnatud osaliseks perioodil 19.12.2024–18.12.2025. 20.11.2025 on hageja esitanud kohtule
täiendavaid tõendid (kuvatõmmised) seoses täieliku töövõimetuse tuvastamisega perioodil
19.12.2025–18.12.2027. Maakohus palus 08.12.2025 kirjas hagejal esitada vastavad
dokumendid (s.o Töötukassa otsuse ja eksperdiarvamuse) pdf või digitaalselt allkirjastatud
kujul ning palunud täpsustada, kas hagejale on määratud seoses töövõimetuse tuvastamisega
täiendavaid toetusi. Hageja nimetatud dokumente kohtule ei esitanud, kuid maakohtul puudus
iseenesest alus kahelda kohtule esitatud kuvatõmmiste õigsuses. Eluliselt usutav oli, et
hagejale makstakse töövõimetoetust, mis Eesti Töötukassa andmete kohaselt on puuduva
töövõime korral keskmiselt 652,20 eurot kuus. Vaatamata oma täielikule töövõimetusele on
hageja menetluses kinnitanud, et töötab osalise tööajaga ning esitas 10.12.2025 tõendi
sissetulekute kohta, mis kinnitab tema 0,5 töökoormusega saadavat töötasu suuruses 1006,81
eurot. Seega luges maakohus hageja igakuiseks sissetulekuks ca 1600 eurot (bruto), mis oli
suurem, kui eelmise lahendi tegemise ajal (1235,63 eurot [neto] kuus).
8.2. Ka hagi esitamise ajal ning käesoleva menetluse jooksul oli maakohtu hinnangul hageja
igakuine keskmine sissetulek olnud suurem kui eelmise lahendi tegemise ajal. Hageja on ise
välja toonud, et tema igakuised sissetulekud moodustavad kokku 1571–1911 eurot (palk 0,5–
0,75 koormusega töötamisel 900–1200 eurot; töövõimetoetus 320–360 eurot, elatis teise lapse
eest 271 eurot, perehüvitis 80 eurot). Tõendamist on aga leidnud, et hageja keskmine
sissetulek on olnud ca 2000 eurot. Hageja esitatud konto väljavõttest perioodil 01.01.2025–
01.07.2025 nähtus, et hageja on saanud kuue kuu jooksul töövõimetushüvitist kokku 932,37
eurot, töötasu 7012 eurot ning töövõimetoetust 1787,69 eurot, s.o kokku igakuiselt ca 1622
eurot. Lisaks on hagejale nimetatud perioodil tasutud elatisabi 600 eurot, elatist (sh läbi
kohtutäituri) 1414,38 eurot ja peretoetust 480 eurot, s.o täiendav sissetulek on hagejal olnud
igakuiselt ca 416 eurot. Eeltoodust tulenevalt, vaatamata sellele, et hageja tervislik seisund on
muutunud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga halvemaks, ei ole hageja sissetulekud
vähenenud.
8.3. Samuti ei olnud tõendatud, et hageja igakuised väljaminekud oleksid oluliselt suurenenud
võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga (1110,78 eurot kuus). Hageja esitas nii nimekirja
2-25-2403
oma igakuisetest kuludest kui ka erinevaid tõendeid kulude olemasolu kohta. Lisaks nähtus
hageja konto väljavõttest, et hageja on võtnud kuue kuu jooksul üle kümne korra kiirlaene
kokku 3500 euro ulatuses. Samas olid hageja välja toodud kulud osaliselt ühekordsed ning
laenukohustuste olemasolu ei olnud aluseks elatise vähendamisel. Maakohus märkis, et
ülalpidamiskohustuse olemasolu korral ei ole mõistlik täiendavalt erinevaid kohustusi juurde
võtta.
9. Hageja märkis menetluses, et kostja saab Norras lastetoetust. Kostja seaduslik esindaja
kinnitas nimetatud asjaolu ning esitas kohtule tõendi, mille kohaselt tasutakse talle hageja eest
toetust 1980 NOK-i kuus, mis moodustas hagi esitamise ajast kuni otsuse tegemiseni
keskmiselt 168 eurot. Seega oli nimetatud asjaolu võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga
muutunud ning maakohus sai elatise suuruse määramisel elatise summat vähendada poole
Norras tasutava lapsetoetuse määra võrra. Kuna hageja ei ela enam Eestis, siis ei olnud ta ka
õigustatud isikuks perehüvitiste seaduse (PHS) §-s 17 märgitud lapsetoetuse saamisel. Seega
ei arvestanud maakohus PHS alusel makstava lastetoetusega elatise suuruse muutmisel.
Apellatsioonkaebus
10. Hageja esitas riigi õigusabi taotluse paludes riigi õigusabi selleks, et esitada
apellatsioonkaebus. Hageja tõi välja, et tema tulu ei võimalda maksta igakuiselt elatist 257
eurot ning tema tervise nõrgenemise tõttu ei ole tal võimalik täiskoormusega töötada.
Menetluse edasine käik
11. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.02.2026 määrusega hageja 04.02.2026 taotluse riigi
õigusabi saamiseks rahuldamata, käsitas 04.02.2026 avaldust apellatsioonkaebusena ja jättis
selle käiguta, andes hagejale tähtaja nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks.
12. Hageja nõuetekohast apellatsioonkaebust ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2 ja § 3401 lg 2 alusel keelduda, sest
apellatsioonkaebus ei vasta seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuetele ning hageja ei ole
puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul esitanud nõuetekohast apellatsioonkaebust.
14. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 25.02.2026 määrusega käiguta ning määras
hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (vt nimetatud määruse p-d 7.2–7.4). Hageja
vastavaid puuduseid ei kõrvaldanud. Hageja ei esitanud selgelt väljendatud taotlust, s.o
millises ulatuses esimese astme kohtu otsust vaidlustatakse ning missugust ringkonnakohtu
lahendit hageja taotleb (TsMS § 633 lg 2 p 2) ega esitanud ka apellatsioonkaebuse põhjendusi,
s.o milles seisneb hageja arvates maakohtu otsuse ebaõigsus (TsMS § 633 lg 2 p 3 ja lg 3).
Hageja ei esitanud seisukohta ka selles osas, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil või
nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Hageja ei ole
apellatsioonkaebuse puuduseid puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul kõrvaldanud ning
ringkonnakohus leiab, et sellisel kujul ei ole võimalik apellatsioonkaebust menetleda.
15. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2 ja
§ 3401 lg 2 alusel keelduda.
2-25-2403
16. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse
kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid
tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
17. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust kostjale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle
esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt
esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.
Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele
menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)