2-25-2403/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Geidi

Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

14.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-2403

Kohtuasi

L.O hagi G.W vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.01.2026 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

L.O apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja L.O (isikukood XXX)

Kostja G.W (isikukood XXX), seaduslik esindaja K.L

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta L.O apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.01.2026 otsuse peale tsiviilasjas

nr 2-25-2403 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud L.O kanda. G.W-l

ei ole

apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-25-2403

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. L.O (hageja) esitas 12.02.2025 (täpsustatud 10.03.2025) Harju Maakohtule G.W

(kostja/laps) vastu hagi, milles palus vähendada kostjale makstavat elatist 150 euroni kuus

alates hagiavalduse esitamisest.

2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja ja K.L-i (kostja seaduslik esindaja,

kostja isa) kooselust sündinud ühine laps G.W. Laps elab isaga Norra Kuningriigis. Hagejal

on ka teine alaealine laps C, kes elab emaga. Harju Maakohus on 05.04.2023 otsusega

tsiviilasjas nr 2-22-16655 mõistnud hagejalt kostja kasuks välja elatise seaduses sätestatud

suuruses alates hagiavalduse esitamisest. Hageja leidis, et õiguslik olukord on muutunud ning

palus elatise arvutamisel arvestada hageja töövõime ja sellest tulenevalt sissetuleku

vähenemisega ning Norra Kuningriigis saadavate lastetoetustega. Hagejal ei ole otsuse

tegemise ajaga võrreldes võimalik samas mahus endale ja lastele ülalpidamist teenida.

Koolieelikust tütar C on täielikult hageja ülalpidamisel, sest ei saa oma isalt elatist, kuigi

elatis on välja mõistetud. Puuduv töövõime on selline uus asjaolu, mis annab aluse elatise

vähendamiseks alla miinimummäära, arvestades, et teine vanem on majanduslikult väga hästi

kindlustatud. Hageja osaline töövõime tuvastati esmakordselt 20.01.2025 ja seda alates

19.12.2024. Varasemalt oli hageja töövõimeline isik ja suutis täiskoormusega töötada. Hageja

oli ka mõnda aega töötu (detsember 2023–mai 2024) ja on olnud sunnitud igapäevakulude

katmiseks, toidu ostmiseks ja kommunaalarvete tasumiseks võtma kiirlaene, mis on hageja

olukorda veelgi halvendanud. Hageja on seejuures pidanud elatise maksmiseks võõrandama

oma auto.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

4. Kostja leidis, et hagejal olid juba 25 aastat tagasi meditsiinilised probleemid. Hageja ei pea

täiskohaga töötama, kuna ta elab koos oma elukaaslasega. Hageja teise lapse isa osaleb teise

lapse kasvatamisel ja toetab rahaliselt. Hageja on kulutanud kallile remondile palju raha, mida

oleks võinud kasutada elatise tasumiseks. Kostja on juba 14-aastane ja tema kulud on

kasvanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 12.01.2026 otsusega hagi osaliselt ning muutis Harju Maakohtu

05.04.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-16655 väljamõistetud elatise suurust järgnevalt:



mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis perioodil 12.02.2025–31.03.2025 243,72

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast

54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 84 eurot);



mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis alates 01.04.2025 kuni kostja täisealiseks

saamiseni (s.o 28.12.2028) 257,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele

lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetusest 84 eurot);



elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101

lg-tele 3 ja 4.

2-25-2403

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudusid käesoleval juhul tõendid, et kostja

igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2022/2023 aastaga. Arvestades elukalliduse

tõusuga oli eluliselt usutav, et ca kolme aastaga võivad olla kostja igakuised kulud pigem

suurenenud kui vähenenud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tema kulud oleksid kehtivast

kahekordsest miinimumelatise baassummast suuremad, siis luges maakohus, et kostja

igakuised kulud vastavad käesoleval ajal vähemalt kahekordsele elatise baassummale.

Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise korral vaja tõendada kulutuste suurust

ega kandmist. Elatiskalkulaatori kohaselt tuli seega käesoleval ajal hagejal tasuda igakuiselt

kostjale elatist 301,74 eurot (perioodil 01.04.2024–31.03.2025 287,72 eurot).

7. Hageja on viidanud menetluses oma teisele alaealisele ülalpeetavale. Maakohus märkis, et

tegemist ei olnud uue asjaoluga. Tsiviilasja nr 2-22-16655 materjalidest nähtuvalt on kohus

eelmise lahendi tegemisel selle asjaoluga arvestanud. Seega puudus alus käesolevas

menetluses elatist selle tõttu vähendada.

8. Maakohtu hinnangul ei olnud alust elatist vähendada ka seoses hageja tervisliku seisundi ja

majandusliku olukorraga.

8.1. Maakohus luges tõendatuks, et Eesti Töötukassa 20.01.2025 otsusega on hageja töövõime

hinnatud osaliseks perioodil 19.12.2024–18.12.2025. 20.11.2025 on hageja esitanud kohtule

täiendavaid tõendid (kuvatõmmised) seoses täieliku töövõimetuse tuvastamisega perioodil

19.12.2025–18.12.2027. Maakohus palus 08.12.2025 kirjas hagejal esitada vastavad

dokumendid (s.o Töötukassa otsuse ja eksperdiarvamuse) pdf või digitaalselt allkirjastatud

kujul ning palunud täpsustada, kas hagejale on määratud seoses töövõimetuse tuvastamisega

täiendavaid toetusi. Hageja nimetatud dokumente kohtule ei esitanud, kuid maakohtul puudus

iseenesest alus kahelda kohtule esitatud kuvatõmmiste õigsuses. Eluliselt usutav oli, et

hagejale makstakse töövõimetoetust, mis Eesti Töötukassa andmete kohaselt on puuduva

töövõime korral keskmiselt 652,20 eurot kuus. Vaatamata oma täielikule töövõimetusele on

hageja menetluses kinnitanud, et töötab osalise tööajaga ning esitas 10.12.2025 tõendi

sissetulekute kohta, mis kinnitab tema 0,5 töökoormusega saadavat töötasu suuruses 1006,81

eurot. Seega luges maakohus hageja igakuiseks sissetulekuks ca 1600 eurot (bruto), mis oli

suurem, kui eelmise lahendi tegemise ajal (1235,63 eurot [neto] kuus).

8.2. Ka hagi esitamise ajal ning käesoleva menetluse jooksul oli maakohtu hinnangul hageja

igakuine keskmine sissetulek olnud suurem kui eelmise lahendi tegemise ajal. Hageja on ise

välja toonud, et tema igakuised sissetulekud moodustavad kokku 1571–1911 eurot (palk 0,5–

0,75 koormusega töötamisel 900–1200 eurot; töövõimetoetus 320–360 eurot, elatis teise lapse

eest 271 eurot, perehüvitis 80 eurot). Tõendamist on aga leidnud, et hageja keskmine

sissetulek on olnud ca 2000 eurot. Hageja esitatud konto väljavõttest perioodil 01.01.2025–

01.07.2025 nähtus, et hageja on saanud kuue kuu jooksul töövõimetushüvitist kokku 932,37

eurot, töötasu 7012 eurot ning töövõimetoetust 1787,69 eurot, s.o kokku igakuiselt ca 1622

eurot. Lisaks on hagejale nimetatud perioodil tasutud elatisabi 600 eurot, elatist (sh läbi

kohtutäituri) 1414,38 eurot ja peretoetust 480 eurot, s.o täiendav sissetulek on hagejal olnud

igakuiselt ca 416 eurot. Eeltoodust tulenevalt, vaatamata sellele, et hageja tervislik seisund on

muutunud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga halvemaks, ei ole hageja sissetulekud

vähenenud.

8.3. Samuti ei olnud tõendatud, et hageja igakuised väljaminekud oleksid oluliselt suurenenud

võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga (1110,78 eurot kuus). Hageja esitas nii nimekirja

2-25-2403

oma igakuisetest kuludest kui ka erinevaid tõendeid kulude olemasolu kohta. Lisaks nähtus

hageja konto väljavõttest, et hageja on võtnud kuue kuu jooksul üle kümne korra kiirlaene

kokku 3500 euro ulatuses. Samas olid hageja välja toodud kulud osaliselt ühekordsed ning

laenukohustuste olemasolu ei olnud aluseks elatise vähendamisel. Maakohus märkis, et

ülalpidamiskohustuse olemasolu korral ei ole mõistlik täiendavalt erinevaid kohustusi juurde

võtta.

9. Hageja märkis menetluses, et kostja saab Norras lastetoetust. Kostja seaduslik esindaja

kinnitas nimetatud asjaolu ning esitas kohtule tõendi, mille kohaselt tasutakse talle hageja eest

toetust 1980 NOK-i kuus, mis moodustas hagi esitamise ajast kuni otsuse tegemiseni

keskmiselt 168 eurot. Seega oli nimetatud asjaolu võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga

muutunud ning maakohus sai elatise suuruse määramisel elatise summat vähendada poole

Norras tasutava lapsetoetuse määra võrra. Kuna hageja ei ela enam Eestis, siis ei olnud ta ka

õigustatud isikuks perehüvitiste seaduse (PHS) §-s 17 märgitud lapsetoetuse saamisel. Seega

ei arvestanud maakohus PHS alusel makstava lastetoetusega elatise suuruse muutmisel.

Apellatsioonkaebus

10. Hageja esitas riigi õigusabi taotluse paludes riigi õigusabi selleks, et esitada

apellatsioonkaebus. Hageja tõi välja, et tema tulu ei võimalda maksta igakuiselt elatist 257

eurot ning tema tervise nõrgenemise tõttu ei ole tal võimalik täiskoormusega töötada.

Menetluse edasine käik

11. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.02.2026 määrusega hageja 04.02.2026 taotluse riigi

õigusabi saamiseks rahuldamata, käsitas 04.02.2026 avaldust apellatsioonkaebusena ja jättis

selle käiguta, andes hagejale tähtaja nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks.

12. Hageja nõuetekohast apellatsioonkaebust ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2 ja § 3401 lg 2 alusel keelduda, sest

apellatsioonkaebus ei vasta seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuetele ning hageja ei ole

puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul esitanud nõuetekohast apellatsioonkaebust.

14. Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 25.02.2026 määrusega käiguta ning määras

hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (vt nimetatud määruse p-d 7.2–7.4). Hageja

vastavaid puuduseid ei kõrvaldanud. Hageja ei esitanud selgelt väljendatud taotlust, s.o

millises ulatuses esimese astme kohtu otsust vaidlustatakse ning missugust ringkonnakohtu

lahendit hageja taotleb (TsMS § 633 lg 2 p 2) ega esitanud ka apellatsioonkaebuse põhjendusi,

s.o milles seisneb hageja arvates maakohtu otsuse ebaõigsus (TsMS § 633 lg 2 p 3 ja lg 3).

Hageja ei esitanud seisukohta ka selles osas, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil või

nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Hageja ei ole

apellatsioonkaebuse puuduseid puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul kõrvaldanud ning

ringkonnakohus leiab, et sellisel kujul ei ole võimalik apellatsioonkaebust menetleda.

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2 ja

§ 3401 lg 2 alusel keelduda.

2-25-2403

16. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

17. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust kostjale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)