Legislator Case Law & Legislation
2-22-16034/62 AI generated

2-22-16034/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-16034/62
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

Legislator headnote

AI generated

2-22-16034/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

Keywords

AI generated
divisible thing surplus-sharing minimum maintenance calculation allocation of costs maximum and minimum prices causal fee scheme party costs of attorney
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja

koht

14.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-16034

Kohtuasi

K.R-i hagi MAXIMA Eesti OÜ vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu

lõpetamise ja hüvitiste määramise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.12.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

K.R-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: K.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vadim Vilde

Kostja: MAXIMA Eesti OÜ (registrikood 10765896),

esindaja YYY

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19.12.2025 määrus muutmata.

2. Jätta K.R-i määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

2-22-16034

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 07.05.2025 kohtuotsusega jäeti käesoleva tsiviilasja menetluskuludest

80% Maxima Eesti OÜ kanda ja 20% K.R-i kanda. Kohtuotsus jõustus 07.06.2025.

2. Hageja 19.03.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud 4811,40

eurot. Kostja 05.11.2024, 18.03.2025 ja 19.03.2025 nimekirjade kohaselt on tema kulud 14

248,24 eurot.

3. Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks vastuväiteid kostja menetluskulude

koosseisule ega suurusele. Kostja vaidles 20.03.2025 hageja menetluskuludele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus mõistis 19.12.2025 Maxima Eesti OÜ-lt K.R-i kasuks välja menetluskulud

1760,99 eurot ning viivise.

5. Maakohus hindas menetlusosaliste lepinguliste esindajate toimingute põhjendatust ja

vajalikkust ning toimingutele kulunud aega ning määras hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks 4811,40 eurot (48,6 tundi × 99 eurot). Hageja esindaja tunnitasu (99 eurot, milles

sisaldub käibemaks) on mõistlik ega ületa õigusteenuse osutamise ajal keskmist sarnase

teenuse eest makstavat tasu. Kostja lepinguliste esindajate toimingud on põhjendatud ja

vajalikud 67,4 tunni ulatuses. Maakohus vähendas kostjale hüvitamisele kuuluvat tunnitasu

150 euroni. Lisaks on põhjendatud kostja kantud tõlkekulu 330,64 eurot. Kostja

menetluskulude põhjendatud ja vajalik suurus on 67,4 × 150 + 330,64 eurot = 10 440,64

eurot.

6. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale 80% maakohtus kantud

kuludest, s.o 0,8 × 4811,40 = 3849,12 eurot. Hagejal tuleb hüvitada kostjale 20% maakohtus

kantud menetluskuludest, s.o 0,2 × 10 440,64 = 2088,13 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte

vastastikused nõuded ning jõudis järeldusele, et kostjal tuleb hüvitada hagejale 3849,12 –

2088,13 = 1760,99 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas 07.01.2026 määruskaebuse Harju Maakohtu 19.12.2025 kohtumääruse peale.

Kuna määruskaebus oli ebaselge, andis ringkonnakohus hagejale võimaluse kaebust

täpsustada ja välja tuua, mis ulatuses ta maakohtu lahendit vaidlustab ning missugust lahendit

ta taotleb. Ringkonnakohus selgitas hagejale, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahend

on jõustunud ning menetluskulude jaotust enam vaidlustada ei saa. Hageja 02.04.2026

menetlusdokumendi kohaselt vaidlustab ta endiselt menetluskulude jaotust ning taotleb kostja

menetluskulude jätmist kostja kanda. Lisaks on hageja seisukohal, et mitme esindaja

2-22-16034

kaasamine oli põhjendamatu ning kostja menetluskulude suurus ei pidanud olema sedavõrd

suur.

8. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata

ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

11. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses ei saa vaidlustada ega

muuta menetluskulude jaotust. Hageja väited, mis puudutavad menetluskulude jaotust ja

taotlus, mis puudutab kostja kulude kostja kanda jätmist, on sel põhjusel asjakohatud. Kulude

jaotus määrati kindlaks 07.05.2025 kohtuotsusega, mis on jõustunud. Maakohus ei saanud

vaidlustatud määruse tegemisel ning ringkonnakohus ei saa määruskaebuse lahendamise

käigus muuta jõustunud lahendiga otsustatud menetluskulude jaotust. Praeguses

menetlusetapis saab otsustada üksnes selle üle, millised poolte menetluskulud on vajalikud ja

põhjendatud (TsMS § 174 lg 1, § 175 lg 1).

12. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 alusel välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud

aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on

kohtule antud õigusabikulude hüvitamise üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab

võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu

kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

13. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire menetlusosaliste õigusabikulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel. Maakohtu määrus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise

suuruse kohta on vaidluse sisu ja mahtu arvestades õiglane. Hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude suurust on vähendatud asjakohaselt (vaidlustatud kohtumääruse punktid 14 ja

16). Kohus on piisavalt analüüsinud menetlusosaliste esindajate toiminguid ja hinnanud neile

kulunud aja vajalikkust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid

(TsMS § 654 lg 6).

14. Määruskaebuses on seatud kahtluse alla mitme esindaja kaasamise vajalikkus. Kostja

menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusteenust osutanud peamiselt vandeadvokaat Reesa

Laur. Täiendavalt on vandeadvokaat Veiko Viisileht osutanud kostjale õigusteenust 4,7 tundi

(10.04.2024 ja 22.04.2024 menetlustoimingud ning ettevalmistus ja osalemine 23.04.2024

kohtuistungil, dtl 372). Maakohus on sel ajaperioodil tehtud toimingute hüvitamisele kuuluvat

mahtu asjakohaselt vähendanud vaidlustatud lahendi p 16 viimases lõigus 1,7 tunni võrra.

Hageja ei ole oma vastuväidet konkretiseerinud ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust

hüvitamisele kuuluvaid kulusid täiendavalt vähendada.

2-22-16034

15. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu diskretsiooniotsus põhjendatud ja menetlusnormidega

kooskõlas. Määruskaebus jääb rahuldamata.

16. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)