2-25-119746/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-119746

Tsiviilasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Attica

North OÜ vastu võlgnevuse 55 euro ja

sissenõudmiskulude 40 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja M. J.

Kostja Attica North OÜ (registrikood 16617731),

seaduslik esindaja S.Z.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Attica North OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

võlgnevus 55 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Attica North OÜ kanda.

2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg

2).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise

korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse

edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või

rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada

lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 11.08.2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Attica North OÜ (kostja) vastu 95 euro saamiseks. Pärnu

Maakohus lõpetas 21.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle

menetlemiseks kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 10.09.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista leppetrahvi 55 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt oli 30.05.2024 kell 16:09 sõiduauto CHEVROLET CRUZE

registreerimismärgiga xxx pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Lastehaigla parkla

(EP23), Tallinn. Parkimiskorraldaja poolt parkimisõiguse kontrollimise käigus tuvastati, et

sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, sest pargitud oli selleks mitte ettenähtud

kohale. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõude

nr 1353005241609005 summas 55 eurot, paigutades nõude kviitungi sõidukile. Leppetrahv on

käesoleva ajani tasumata. Hagejale väljastati päringu peale Transpordiametist andmed, et

sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli kostja. Hageja saatis kohtueelselt kostjale

meeldetuletuskirja lihtpostiga 24.10.2024. Kostja ei tasunud nõudeid ka täiendavalt antud

tähtajaks.

4. Parkimislepingute puhul loetakse leppetrahv kättetoimetatuks selle kviitungi sõiduki

kojamehe vahele jätmisega, mis on tõendatud fotodega. Kostja ei ole vastupidist tõendanud

(et kviitungit ei olnud kojamehe vahel). Järelikult on leppetrahv kostjale kätte toimetatud

(selle kojamehe vahele jätmisega) ja tal oli võimalik juba enne kohtumenetlust nõudest teada

saada. Maksetähtaja ületamisel muutus leppetrahvinõue sissenõutavaks. Parkimiskorraldajal

puudub seadusejärgne kohustus saata täiendavaid meeldetuletusi tasumata jäänud

leppetrahvide kohta. Seega leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja

saatmine, mistõttu pole tähendust sellel, kas kostja sai kätte registrijärgsel aadressil edastatud

nõudekirjad. Seadusest ei tulene, et leppetrahvinõude tasumise kohustus tekib võlgnikul alles

siis, kui võlausaldaja on talle täiendavalt kätte toimetanud nõude meeldetuletuse. Hageja siiski

praktiseerib meeldetuletuse saatmist, et lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt ning

mõlema osapoole jaoks kiiremini ja soodsamalt (kohtukulude ärahoidmine). Antud juhul

saatis hageja kostjale registrijärgsele postiaadressile meeldetuletuskirja. Kiri saadeti

elektroonilisest Omniva infosüsteemist 24.10.2024. Äriühing peab ise tagama, et tema

registriaadress on õige ja ta saab sealt posti kätte. Asjaolu, et hageja nõudis kostjalt

kohtueelselt soodsamat sissenõudmiskulu, ei mõjuta hageja õigust nõuda kostjalt

seadusejärgset sissenõudmiskulu.

Hagejale ei saa ette heita asjaolu, et ta on esitanud nõude aegumistähtaja (3 aasta) sees.

Aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat

mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Kuna kostja

sai leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele panemisega kätte samal päeval ehk 30.05.2024, siis

oli tal piisavalt aega asjaolusid kontrollida. Leppetrahvi nõudel on toodud hageja kontaktid,

kuhu kostja sai pöörduda. Hagejal ei ole sõiduki omanik / vastutav kasutaja teada enne, kui ta

teeb pärast maksetähtaja möödumist (tasulise) päringu Transpordiametile isikuandmete

saamiseks. Samuti oli 24.10.2024 kohtueelses meeldetuletuskirjas toodud:

„Leppetrahvinõuete ja fotodega on võimalik tutvuda www.vaie.europark.ee“, kus on sama

leppetrahvi nõue koos fotodega nähtav. Lisaks olid kirjas toodud kõik kontaktandmed, kuhu

küsimuste korral pöörduda. Seega oli hageja teinud kohtueelselt kõik võimaliku, et kostja

saaks leppetrahvi kätte ja vajadusel seda kontrollida. Kui kostja väidab, et hageja tõendid ei

ole usaldusväärsed, siis tuleb tal ka oma väidet (kahtlust) tõendada, mida ta ei ole teinud.

Kostja ei väida, et ta ei parkinud sõidukit 30.05.2024 kell 16:09 hageja opereeritaval

parkimisalal Lastehaigla parkla (EP23), Tallinn. Kui see oleks kostja väiteks, siis tuli tal oma

väidet ka tõendada (nt et sõiduk viibis rikkumise ajal mujal vms). Hageja esitatud tõenditega

on piisavalt tõendatud sõiduki parkimine parklas. Hageja ei ole fotosid töödelnud, sh lisanud

kuupäeva ja kellaaega lisanud piltidele hiljem.

Hageja ei ole nõuet muutnud. Kostja ajab ilmselt nõude segamini maksekäsu kiirmenetluse

kuludega. Makseettepanekus oli toodud leppetrahvi nõue 55 eurot, sissenõudmiskulud

juriidiliselt isikult 40 eurot ja menetluskulud: riigilõiv avaldusele 65 eurot ja menetluskulu 20

eurot. Need moodustasidki kokku 180 eurot. Nimetatud menetluskulusid nõuab hageja

muuhulgas ka hagiga, riigilõiv on vaid suurenenud 100 euroni (hagilt maksti 30 eurot

riigilõivu juurde).

5. Kompromissi läbirääkimisi ja -tingimusi ei ole kombeks ette heita. Hageja tegi kostjale

heas usus kompromissiettepaneku, et lahendada asi kiiremini ja väiksemate kuludega.

Ettepanekut ei saa kuidagi pidada „psühholoogiliseks surveks“ nagu kostja ekslikult leiab.

Näiteks peab ka kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa

lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel (TsMS § 4 lg 4). Hageja

püüdis omaltpoolt sama teha. Kostja ei näi (korduvalt) mõistmast, et lisaks hagi nõuetele on

taotletud ka menetluskulude kostjalt kui nende põhjustajalt väljamõistmist. Hageja esitatud

kompromissiettepanekus sisaldus kompromissisumma arvestus, mis pidi olema kostjale

üheselt arusaadav ka menetluskulude osas. Tegemist ei ole nõude suurendamisega nagu kostja

ebaõigesti väidab (kostja suurendab vaid menetlusdokumentide esitamisega hageja

õigusabikulusid).

Kostja esitatud laboratoorsete uuringute tõendid, võetud 30.05.2024 kell 14:33, ei ole

asjakohased. Kostja võis külastada SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglat korraliselt või

erakorraliselt, mis ei õigusta Lastehaigla eraparklas parkimislepingu tingimuste rikkumist ega

vabasta teda mingil juhul vastutusest. Hageja opereeritava Lastehaigla territooriumil

parkimine EMO külastamisel toimub näiteks selliselt, et erakorralised patsiendid saavad

sissekäigu juures tasuta parkida, kui nad registreerivad parkimise EMO-s. Hageja ei opereeri

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kes kehtestab oma parkimise tingimused, sh EMO

külastamisel. Tegemist on eraparklatega, mille puhul ei saa kostja eeldada reeglina tasuta

parkimist, vaid tal tuleb hoolikalt vaadata parkimistingimusi. Põhja-Eesti Regionaalhaigla

kodulehel olev teave viitab, et ka sealses EMO-s võis olla enne 10.08.2025 tasuta parkimise

võimalus: „Alates 10. august 2025 on EMO ees asuvas parklas parkimine tasuline. Parkimisel

kehtib tasuline hinnakiri – M-parkimisel parkimistsoon "EMO", E-P ööpäev läbi 1€ iga

alustatud 20 min, esimesed 20 minutit parkimiskellaga tasuta. Kohapeal on makseautomaat,

kus saab parkimise eest tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Palume jälgida infotahvleid

parklas kehtiva parkimiskorralduse osas!“ (xxx). Kostja ei parkinud SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla parklas, vaid hageja opereeritava Lastehaigla parkla keelualal, mis oli

piisavalt tähistatud, et kostja saaks aru, mis alale ta siseneb ja et parkimiskohas asub

keelumärk. Kuivõrd keelumärk asus ca paar meetrit sõidukist eemal, pidi kostja seda

märkama, mistõttu võib asuda seisukohale, et kostja rikkus tahtlikult parkimistingimusi.

Seega pidi ta ka arvestama asjaoluga, et rikkumisel tuleb tal maksta leppetrahvi.

6. Hageja parkimiskorraldaja ei saa teada, mis põhjusel isik pargib, ta kontrollib vaid

parkimistingimuste täitmist. Haigla territooriumil parkides võib alati eeldada põhjust seoses

terviseküsimustega, kuid see ei ole parkimislepingu täitmise seisukohalt oluline. Kui kostja

esindaja sai seoses „vältimatust meditsiinilisest hädaolukorrast“ tulenevalt sõidukiga sõita,

pidi ta järgima ka kõiki liiklusreegleid ja parkimise tingimusi. Ka liiklusseadus ei tee

mööndusi liiklejatele tervisliku seisukorra tõttu parkimisreeglite rikkumisel - kui reegleid ei

saa täita, siis ei tohiks ka rooli istuda.

Hageja võib inimlikult aru saada olukorrast, kui leppetrahvi saamise järel esitatakse vaie või

kiri, ja vastu tulla, mida ka tehakse olenevalt situatsioonist. Leppetrahvi nõudel võimaldatakse

alati maksta ka vähendatud summat (antud juhul 20 eurot), kui tasutakse tähtaegselt. Kui aga

isik pretensiooni ei esita, ega võta ühendust ka meeldetuletuskirja saatmise järel ja põhjustab

kohtusse pöördumise koos menetluskuludega, on keeruline temale vastu tulla. Pealegi

maksekäsu kiirmenetluses oli kostja vastuväiteks hoopis muud asjaolud, kui tervise teema:

„Nõude alus – parkimistingimuste rikkumine 30.05.2024 – ei ole põhjendatud, kuna väidetava

rikkumise toimumise kuupäeval (30.05.2024) ei olnud Attica North OÜ enam sõiduki

numbrimärgiga xxx omanik ega vastutav kasutaja.“. Nähtuvalt hageja

kompromissiettepanekust hageja siiski vähendas ettepanekus nõudesummasid ehk püüdis asja

lahendada kompromissiga, millega kostja ei nõustunud.

Leppetrahvi määramist ei saa pidada ebaproportsionaalseks põhjusel, et parkijal oli

meditsiiniline olukord või ta külastas meditsiiniasutust, kust ta ka sõidukiga ise lahkus. Haigla

(eramaa omanik) on kehtestanud oma eramaal just haiglat/polikliinikut/EMO-t külastavatele

isikutele parkimise korra, mida parkijal tuleb täita, kui ta parkimisega väljendab oma

nõustumist lepingutingimustega. Hageja kui parkimistingimuste täitmise kontrollija ongi

maaomaniku soovil tingimuste rikkujale leppetrahvi määranud. Tegemist ei ole haldusasjaga,

vaid tsiviilvaidlusega eraparklas määratud leppetrahvi üle. Aga ka väärteoasjades LS järgi

sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud

parkimiskorda või -viisi rikkudes määratakse hoiatustrahv suurusega 40 eurot ja kui see häirib

oluliselt liiklus, siis 80 eurot (LS § 262 p 3, 4). Seadus ei näe ette leppetrahvist vabastuse

meditsiiniasutuse külastamisel. Leppetrahvi suurusele ei ole kostja vastu vaielnud.

Leppetrahv on oma olemuselt võlaõiguslik sanktsioonimeede, millega reageeritakse

lepingulise suhte rikkumisele. Seega määratakse leppetrahv kohustuse rikkumise puhuks. See

tähendab, et lepingupool lubab maksta leppetrahvina kokkulepitud summa juhul, kui ta

kohustust rikub ning vastupidi: leppetrahvi nõudmise õigus sõltub leppetrahviga tagatud

kohustuse rikkumise faktist. Sisuliselt on seetõttu tegemist lepingulise õiguskaitsevahendiga

võlausaldaja rikutud huvi heastamiseks. Leppetrahvi kokkuleppe üheks eesmärgiks võib olla

surve avaldamine võlgnikule, et viimane täidaks oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt.

Sõna „trahv“ viitab juba olemuslikult leppetrahvi instituudi teatud hirmutavale ning

karistuslikule iseloomule. Hageja on asjas põhjendanud ja tõendanud kõikide leppetrahvi

maksmise nõudeõiguse eelduste täitmist - sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel lepinguline

suhe; parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral

tuleb tasuda leppetrahvi; kostja rikkus parkimistingimusi ja vastutab seega rikkumise eest;

leppetrahvi nõudmisest on kostjale mõistliku aja jooksul teatatud. Seega oli hagejal õigus

esitada kostjale leppetrahvi nõue ja kostjal ka kohustus see tasuda. Asjaolu, et kostja „ei

näinud keelumärki“ (mille all sisuliselt kostja parkis) ei vabasta teda vastutusest. Parkija peab

olema hoolas ja tähelepanelik omapoolsete kohustuste täitmisel. Parkija eksimuste eest ei

vastuta parkimisoperaator, vaid riski kannab ikkagi parkija. Seega eksimine on inimlik, kuid

ei vabasta rikkujat enda kohustuste täitmisest. Hageja vastuväite mõte kostja poolt asjasse

mittepuutuvate tõenditele vastu vaidlemisel oli mitte koormata kohtu toimikut tõenditega, mis

ei ole asjas olulised ega nendest ei sõltu nõude lahendamine.

KOSTJA VASTUVÄITED

7. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

8. Meeldetuletuskirja osas puudub kinnitus, et kiri oli adressaadile kätte toimetatud. Kostja sai

nõudest teada alles kohtumenetluse käigus, mis rikkus tema õigust aegsasti reageerida ja

asjaolusid kontrollida. Kiri on dateeritud 24.10.2024 ja sisaldas juba lisatasusid (10 eurot + 5

eurot), kokku 70 eurot. See ei vasta algse nõude sisule ega andnud võimalust tasuda vaid

põhivõlgnevust (55 eurot). Kiri sisaldas ähvardusi lisakulude ja maksehäireregistriga, mis

viitab pigem psühholoogilisele survestamisele kui ausale teavitamisele. Väidetav rikkumine

toimus 30.05.2024, kuid hagi esitati alles 2025. aastal. Selline ajavahemik vähendab oluliselt

võimalust tegelikke asjaolusid kontrollida ning suurendab kahtlusi hageja esitatud tõendite

täpsuse ja usaldusväärsuse osas. Esitatud fotodel puuduvad originaalsed EXIF-metaandmed ja

digiallkiri. Fotodel olev kuupäev ja kellaaeg on lisatud hiljem pildile, mis ei võimalda nende

vastavust tegelikule jäädvustamise hetkele kontrollida. Fotodel ei ole üheselt tuvastatavat

keelumärki ega teekattemärgistust, mis kinnitaks rikkumise fakti just selles kohas. Selliseid

fotosid ei saa pidada sõltumatuteks ja usaldusväärseteks tõenditeks.

Algne nõue oli 180 eurot, seejärel vähendati 95 eurole ja nüüd nõutakse 55 eurot + 40 eurot

lisakuludena. Selline nõude suuruse muutmine kinnitab, et algne summa ei olnud õiguslikult

põhjendatud ja oli ebaproportsionaalne.

9. Hageja ei esitanud fotosid koos metaandmetega algselt, vaid alles pärast kostja vastuväidete

esitamist. Seetõttu ei saa neid fotosid pidada sõltumatuteks ja usaldusväärseteks tõenditeks.

Ajal mil hageja väidab rikkumise aset leidnud olevat, viibis kostja esindaja erakorralise

meditsiini osakonnas (EMO) terviseprobleemi tõttu. Hageja poolt viidatud parkla asub

vahetult haigla EMO osakonna kõrval. Sellises olukorras ei ole trahvi määramine

proportsionaalne ega põhjendatud.

10. Hageja kompromissiettepanek oli psühholoogiline surve ja nõude ebamõistlik

suurendamine.

11. Hageja püüab eristada PERH ja Lastehaigla parklaid, kuid reaalsuses on tegemist ühe ja

sama haiglakompleksiga. Hädaolukorras ei olnud kostja esindajal võimalik eristada, millise

hoone kõrval parkla asub. Kostja esindaja ei näinud keelumärki, samuti ei olnud auto klaasil

ühtegi teadet rikkumise kohta, kui kostja esindaja lahkus. Tegemist oli vältimatu

meditsiinilise hädaolukorraga. Sellises olukorras trahvi määramine on ebaproportsionaalne

ega vasta õiguse eesmärgile.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

13. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS §

444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

14. Hageja on esitanud nõude raha maksmise kohustuse täitmiseks ja võla

sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Esimene nimetatud nõuetest võiks kuuluda

rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise

esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud

täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Võla

sissenõudmiskulude nõudmiseks annab aluse VÕS § 1131 lg 1.

15. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

hageja on parkimisteenust osutav ettevõte;

-

sõiduauto CHEVROLET CRUZE registreerimismärgiga xxx (dtl 46-49) oli

30.05.2024 kell 16:09 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Lastehaigla parkla

(EP23), Tallinn;

-

sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli kostja (dtl 59);

-

leppetrahv on käesoleva ajani tasumata.

16. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS §

271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava

auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt nt Riigikohtu 20.01.2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16, p 22). Kuna poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja

leppetrahvinõue on põhjendatud, tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistel tingimustel on

poolte vahel sõiduauto parkimiseks üürileping sõlmitud, sh kas poolte vahel oli

leppetrahvikokkulepe. TsMS § 230 lg 1 alusel tuleb hagejal tõendada kostjaga

parkimislepingu sõlmimist ja selle lepingu tingimusi.

17. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg

2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 järgi

kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab

kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:

1) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

18. Esmalt käsitleb kohus vaidlusküsimust, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping

sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on

piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel

selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu

20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).

19. Hageja on esitanud leppetrahvi koos rikkumise ajal sõiduautost tehtud fotodega (vt dtl 55-

58, 94-101). Samuti on hageja esitanud fotod liiklus- ja teavitusmärkidest, mis on paigaldatud

parkimisalale (vt dtl 50-54). Kostja väited hageja tehtud fotode usaldusväärsuse kohta on

alusetud. Hageja on esitanud vaidlusalused fotod ka koos metaandmetega, mille kellaaja ja

koordinaatide järgi on võimalik kontrollida sõiduki paiknemist kõnealusel ajal ja parklas (vt

dtl 90, 94-101). Kohtu hinnangul on hageja nimetatud tõenditega tõendanud, et kostjale pidid

olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda

enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Võttes

arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparkla alale

sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas

tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks

lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lepingutingimustest tulenes rikkumise korral leppetrahv.

Lähtudes eeltoodust on tõendatud hageja pakkumus ja sõiduki kasutaja nõustumus lepingu

sõlmimiseks ning asjaolud, et sõiduk oli pargitud vaidlusalusel ajal hageja opereeritavale

parkimisalale. Transpordiametist saadud teabe kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja

leppetrahvinõude esitamise päeval kostja (vt dtl 59). Seega vastutab kostja leppetrahvi

maksmise eest.

20. Järgmisena käsitleb kohus küsimust, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi

maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).

Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt nähtub, et kostja sõiduk oli pargitud 30.05.2024 hageja

opereeritavale parkimisalale Lastehaigla parkla, kuid kostja valitud kohal ei ole parkimine ette

nähtud vaid seda keelab liiklusmärk „Parkimiskeeld“ (vt dtl 56). Lisatahvel „Mõjusuund“

näitab mõjusuunda parkimiskeelust kahele poole, kus kostja pargibki (vt ka dtl 91). Märgid on

toodud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja

teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ lisas 3 ja 8. Sellega rikkus kostja

parkimislepingut (vt dtl 51), mille p 10 järgi peab sõiduki kasutaja parklat ja parkimiskohta

kasutama vastavalt paigaldatud viitadele, märkidele ja parkimiskorraldaja juhistele.

Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv (vt parkimislepingu tingimuste p

5), mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 55 eurot. Hageja on

tõendanud, et ta jättis kostja sõiduauto esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatise vahetult

pärast rikkumise tuvastamist (vt dtl 58). Kohus märgib, et parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise

mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes (vt nt Riigikohtu

05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Hagejal ei ole kohustust kostjale

leppetrahvi edastada muul viisil või korduvalt kostja poole pöörduda, kui hageja on

leppetrahvi pannud kostja sõiduauto esiklaasi kojamehe vahele. Kostja ei ole ka esitanud

tõendeid erandlike asjaolude (nt torm, muu loodusõnnetus vms) kohta, mille puhul võiks

asuda seisukohale, et teate paigaldamine sõiduki kojamehe vahele ei olnud mõistlik viis teate

edastamiseks. Ka sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu erandlikke ilmastikuolusid. Kuivõrd

leppetrahvi sissenõudmise eelduseks ei ole meeldetuletuskirja saatmine, pole tähtsust sellel,

kas kostja sai kätte talle registrijärgsel aadressil edastatud hageja nõudekirja. Äriühing peab

ise tagama, et tema registriaadress on õige ja ta saab sealt posti kätte. Vaidlustamata asjaolude

kohaselt ei ole kostja leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust

tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS

§ 108 lg 1 alusel.

21. Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud võlgnevuse (leppetrahvi)

nõue summas 55 eurot rahuldada.

22. Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1

sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja sissenõudmiskulud on tekkinud

seoses tasuliste päringutega registritesse (Transpordiamet, Äriregister) ning

meeldetuletuskirja saatmisega. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirja lihtpostiga

24.10.2024 kostja äriregistrist saadud aadressile xxx (vt dtl 60-61). Kuna nii päringute

tegemine kui ka meeldetuletuskirja saatmine on põhjendatud ja sellise kulu eesmärk on olnud

võla sissenõudmine kohtuväliselt, st ka kostja menetluskulude ärahoidmine, siis leiab kohus,

et ka see hageja nõue kuulub rahuldamisele.

23. Lisaks märgib kohus, et kostja esindaja laboratoorsete uuringute tõendid ei ole praeguses

asjas asjakohased, kuivõrd need ei õigusta Lastehaigla eraparklas parkimislepingu tingimuste

rikkumist ega vabasta kostjat vastutusest. Kostja ei parkinud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

parklas, vaid hageja opereeritava Lastehaigla parkla keelualal, mis oli piisavalt tähistatud, et

kostja saaks aru, mis alale ta siseneb ja et parkimiskohas asub keelumärk. Kohus nõustub

hagejaga, et kuivõrd keelumärk asus ca paar meetrit sõidukist eemal, pidi kostja seda ka

märkama. Haigla territooriumil parkides võib alati eeldada põhjust seoses terviseküsimustega,

kuid see ei ole parkimislepingu täitmise seisukohalt oluline. Kui kostja esindaja sai seoses

„vältimatust meditsiinilisest hädaolukorrast“ tulenevalt sõidukiga sõita, pidi ta järgima ka

kõiki liiklusreegleid ja parkimise tingimusi. Seadus ei näe ette leppetrahvist vabastust

meditsiiniasutuse külastamisel.

24. Veel peab kohus vajalikuks märkida, et hagejale ei saa ette heita asjaolu, et ta on esitanud

nõude aegumistähtaja (3 aasta) sees. Aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel

täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma

õiguste kaitseks hagi esitada (vt nt Riigikohtu 26.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-08, p

13). Kuna kostja sai leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele panemisega kätte samal päeval ehk

30.05.2024, siis oli tal piisavalt aega asjaolusid kontrollida. Leppetrahvi nõudel on toodud ka

hageja kontaktid, kuhu kostja sai pöörduda (vt dtl 55). Hagejal ei ole sõiduki omanik/vastutav

kasutaja teada enne, kui ta teeb pärast maksetähtaja möödumist (tasulise) päringu

Transpordiametile isikuandmete saamiseks. Samuti oli 24.10.2024 kohtueelses

meeldetuletuskirjas toodud: „Leppetrahvinõuete ja fotodega on võimalik tutvuda

www.vaie.europark.ee“, kus on sama leppetrahvi nõue koos fotodega nähtav (vt dtl 60-61).

Lisaks olid kirjas toodud kõik kontaktandmed kuhu küsimuste korral pöörduda. Seega oli

hageja teinud kohtueelselt kõik võimaliku, et kostja saaks leppetrahvi kätte ja vajadusel seda

kontrollida.

25. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 55

eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.

27. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

28. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)