2-26-101149/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2026, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-101149 Tsiviilasi K. G. P. hagi V. P. vastu elatise nõudes Menetlustoimingud Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. G. P., ik XXX Seaduslik esindaja J. P., ik XXX Kostja: V. P. , ik XXX Resolutsioon: 1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-26-101149, K. G. P. hagis V. P. vastu elatise nõudes, seoses hagist loobumisega. 2. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda, rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, kohtumääruse kättetoimetamisest ASJAOLUD 10.03.2026 maksekäsu kiirmenetlusest ületulemisena esitatud hagis soovis hageja kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas. 30.03.2026 esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks kuna pooled on saavutanud elatise tasumise osas kokkuleppe.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusest loobumise avaldusega, leiab, et tsiviilasja menetlus on võimalik lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma

avaldusest. Kuna hagiavaldusest loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega samas vaidluses samal alusel sama eseme üle. Poolte kokkuleppe saavutamist on hageja oma korduvates telefonivestlustes kinnitanud, seetõttu ei pea kohus menetlusökonoomiliselt vajalikuks menetluse lõpetamise osas välja selgitada kostja seisukohta. Hageja seaduslik esindaja on väitnud, et on saanud makseettepaneku määruse alusel menetlusaegset elatisabi SKA vahendusel. Tsiviilasja materjalidest seda ei nähtu, seega tuleb hagejal endal SKA-ga elatisabi osas suhelda. Elatise küsimustes on asjaolude muutumisel huvitatud poolel õigus uuesti kohtusse pöörduda. Kuna hageja saab 14.04.2026 täisealiseks, siis juhul kui pooled ei saavuta elatise jätkuvas tasumises kokkulepet, on täisealisel hagejal enda nimel õigus kohtusse pöörduda (https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/hagiavaldus-taisealisele-oppivale-lapsele-elatisevaljamoistmiseks), kuid sel juhul pole elatise summa enam seotud miinimumsuurusega. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna kumbki pool ei ole menetluses osalenud esindaja vahendusel ja hageja ei ole pidanud tasuma riigilõivu, siis eelduslikult rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik