2-26-7393/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-26-7393

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

I.Q, Q.N hagi G.I vastu lastele elatise

väljamõistmiseks

Hagejad: I.Q, isikukood: XXX

A I.Q, isikukood: XXX

Hagejate seaduslik esindaja S.G, isikukood: XXX

Kostja: G.I, isikukood: XXX

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine, hagi tagamise

taotluse rahuldamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda I.Q ja Q.N hagi G.I vastu elatise nõudes menetlusse võtmisest. Tagastada

hagiavaldus hagejatele.

2. Jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud hagejate kanda. Kuna menetluses ei tekkinud kostjal

menetluskulusid, ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks.

Toimetada kohtumäärus hagejate seaduslikule esindajale kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse resolutsiooni p 1 ja 3 peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK

1. Hagejad esitasid 01.04.2026 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks.

Hagejad soovivad elatise väljamõistmist kummagi hageja kohta 500 eurot kuus. Koos

hagiga on esitatud hagi tagamise taotlus.

2. Hagis on märgitud hagejate elukohaks Soome aadress, mis nähtub ka rahvastikuregistri

andmetest. Hagejate esindaja on märkinud enda aadressiks nii Eesti kui ka Soome

aadressi.

3. Kohus on esitanud hagejatele 01.04.2026 kohtunõude, kus palub selgitada, kas hagejad

2-26-7393

elavad hagis märgitud Soome aadressil või kus on hagejate tegelik elukoht. Hagi

kohaselt elab kostja Tallinnas, kuid hagejad täpset aadressi ei märgi.

4. Kohus selgitas hagejatele oma 01.04.2026 määruses, et hagejate elukohast sõltub

kohtualluvus. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui

hagi ei allu sellele kohtule.

5. Kohus on kohustanud hagejatel selgitada kohtualluvust Pärnu Maakohtule 5 päeva

jooksul alates kirja kättesaamisest. Kohus on selgitanud, et juhul, kui hagejad määratud

tähtaja jooksul seisukohta ei esita, loeb kohus, et asi allub Soome kohtule. Sellisel juhul

keeldub kohus asja Pärnu Maakohtu menetlusse võtmisest.

6. Hagejate seaduslik esindaja sai kohtunõude kätte 05.04.2026 Seega möödus kohtunõude

täitmiseks määratud tähtaeg 10.04.2026. Hagejad ei ole selgitusi tähtajaliselt esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 sätestab, kui menetlusosalise

esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud

muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või

kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi

seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud

tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse

võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse

läbi vaatamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 103 lg 3 ja lg 4 p 1 kohaselt esitatakse hagi

seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes lapse

elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui

kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi.

9. Vastavalt TsMS § 75 lg-le 1 tuleb avalduse saanud kohtul kontrollida, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Asi allub Eesti kohtule, kui

Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või

kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti

(TsMS § 70 lg 2). TsMS § 70 lg 4 p 3 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus

rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel

Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud

EL nõukogu määrusega 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste

tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Seega,

Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes reguleeritakse rahvusvahelise kohtualluvuse küsimusi

ülalpidamiskohustuste küsimustes EL Nõukogu määrusega 4/2009.

10. Määruse artikkel 3 sätestab, et liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes

pädevad otsustama: b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Kohus

selgitab, et ülalpidamiskohustuste osas peaks pädevus kuuluma sellele kohtule, mis tagab

eriti tiheda seose selle paigaga, kus on ülalpidamist saama õigustatud isiku (hageja) alaline

elukoht (Euroopa Kohtu 18.12.2014 otsus asjades C-400/13 ja C-408/13, p 36). Määrus

piirab liikmesriikide vabadust pädeva kohtu määramisel, kuna tegemist peab olema

õigustatud isiku alalise elukohaga seotud kohtualluvusega (eelmainitud otsus, p 37).

11. Haagi 23. novembri 2007 protokolli art 3 sätestab üldreegli, et ülalpidamiskohustuse

suhtes kohaldatakse ülalpidamist nõudma õigustatud isiku (lapse) asukoha riigi õigust.

12. Kohus on esitanud hagejatele kohtunõude 01.04.2026 selgituste esitamiseks ja hoiatanud,

et kui tähtajaliselt hagejad selgitust ei esita, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.

Hagejad ei ole enda elukoha kohta selgitusi esitanud. Seega loeb kohus, et asi allub

Soome kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui

hagi ei allu sellele kohtule

13. Kuna hagejad ei ole kohtu tähtajaks selgitusi esitanud, keeldub kohus hagiavalduse

menetlusse võtmisest.

2-26-7393

14. Kohus jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 378 lg 3 p 4 näeb ette, et abieluasjas, ülalpidamiseasjas ja muus perekonnaasjas

võib kohus hagi tagamise korras menetluse ajaks reguleerida seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist

maksma või selleks tagatist andma.

Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, seega ei saa kohus hagi ka menetluse

ajaks tagada. Lisaks leiab kohus, et hagi tagamise taotlus ei ole põhistatud ja on

puudustega. Riigikohus on selgitanud, kui hagi ja hagi tagamise taotlus on puudustega, ei

pea andma täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid hagi tagamise taotlus tuleb

jätta rahuldamata. Riigikohus on selgitanud, et hagi tagamisega kostjat menetluse kestel

elatist maksma kohustamine on eriline hagi tagamise abinõu, mille eesmärk on osalt

kohtuotsuse täitmise tagamine, kuid peamiselt on abinõu suunatud sellele, et tagada

õigustatud isikule menetluse kestel ülalpidamiseks piisavad vahendid. Hagi tagamise

korras elatise maksma kohustamisel tuleb esmajoones hinnata TsMS § 377 lg 2 eeldusi,

mille kohaselt on hagi tagamine põhjendatud juhul, kui see on vajalik olulise kahju või

omavoli vältimiseks või muul põhjusel. TsMS § 377 lg-s 1 nimetatud hagi tagamise

eelduseid ei pea TsMS § 378 lg 3 p 4 kohaldamiseks esinema. Hagi tagamiseks ei pea

esinema erandlikke asjaolusid. Piisab sellest, et hagi tagamiseta ei ole võimalik

kindlustada hagejatele menetluse kestel piisavat ülalpidamist (Riigikohtu lahend nr 2-18-

6491, punktid 11-12 ja 14).

Kohus on seisukohal, et hagi tagamise kohaldamiseks ei ole eeldused täidetud. Hagejad ei

ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagejatele ei oleks

menetluse kestel tagatud ülalpidamine seadusega sätestatud miinimumsummas ja et

hagejate vajadused võivad jääda katmata. Hagejate esindaja on küll viidanud, et väga

raske on, kuid samas ei nähtu hagi tagamise avaldusest, et hagejate toimetulek oleks

ohustatud, kui hagi ei tagata. Pole ka põhjendatud, kuidas on hagejate seaduslik esindaja

saanud siiani hagejaid ülal pidada, aga just käesoleval hetkel ei suuda tagada enam laste

esmavajadusi. Seega jätab kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata.

TsMS § 4771 lg 4 ja § 390 lg 1 kohaselt ei saa esitada määruskaebust määruse peale,

millega kohus jättis hagi tagamata.

15. TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagi menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule.

16. Kohus selgitab hagejate esindajale, et hagejad saavad oma nõude ja hagi tagamise taotluse

esitada Soome kohtule või kui hagejate elukoht on siiski Eestis, siis on võimalik esitada

kohtule uus nõuetekohane hagi, koos hagi tagamise avaldusega.

17. Kohus selgitab hagi menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi: TsMS § 372 lg 6 näeb

ette, et kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse,

et hagi ei ole esitatud ja et seda ei ole olnud kohtu menetluses.

18. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 168

lg 1 alusel hageja kanda. Kuna menetluses ei tekkinud kostjal menetluskulusid, ei määra

kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik