2-25-2429/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2429

Tsiviilasi

S. H. hagi N. H. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2949,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

S. H. (ik XXX)

Hageja seaduslik

esindaja:

Keila Linnavalitsus (rk 75014422),

volitatud esindaja J. S.

Kostja:

N. H. (ik XXX; elukoht: XXX; lisa-

aadress: XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista N. H.-lt S. H. kasuks elatis ajavahemiku eest alates 13.02.2025 kuni

31.03.2026 kokku summas 4615,87 eurot. Elatis tuleb kanda S. H. arvelduskontole

nr XXX XXX AS-is märkides selgituseks „S. H. elatise võlgnevus“.

3. Välja mõista N. H.-lt S. H. kasuks igakuine elatis alates 01.04.2026 kuni S. H.

täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 358,62 eurot kuus, mis on arvutatud

järgmiste komponentide alusel: baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 62,76

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Nimetatud elatisemäär

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027) lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §

101 lg-tele 3 ja 4.

4. Kohtuotsuse punktis 3 nimetatud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette

hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda S. H. arvelduskontole nr

XXX XXX AS-is märkides selgituseks „S. H. elatis“, näidates makse selgituses ära

kuu ja aasta.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse

Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. H. (hageja, laps) esitas 13.02.2025 Harju Maakohtule hagi N. H. (kostja, lapse ema)

vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab Keila Linnavalitsus hageja seadusliku

esindajana (eestkostja) lapse nimel kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas alates

hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni.

2. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14

päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

17.09.2025 (kostja on hagimaterjalide ja kohtumääruse kätte saamist vastuskirjaga

kinnitanud). Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud.

3. Kohus korraldas asja läbivaatamiseks istungi 20.02.2026 ja 23.03.2026. Kumbki pool ei

ilmunud kohtuistungitele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 408 p 1 sätestab, et kui kumbki pool ei ilmu

kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt. Kuivõrd kumbki

pool ei ilmunud kohtuistungitele, lahendab kohus asja sisuliselt.

6. PKS § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk

lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise

maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

7. PKS § 101 lg 1 kehtiva redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.

aprillil.

8. S. H. on N. H. alaealine laps (dtl 29), kellelt Harju Maakohus võttis 31.07.2024

määrusega tsiviilasjas nr XXX täielukult ära hooldusõigus (nii lapse isikuhooldus- kui ka

varahooldusõigus) ning määras lapse eestkostjaks Keila Linnavalitsus kuni lapse täisealiseks

saamiseni (dtl 8-11). Laps elab XXX (dtl 14-17). Seega on hagejal kostjast lahus elava

alaealise lapsena kostja vastu PKS §-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue

ülalpidamise saamiseks, kuna kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud

lapse õigust saada ülalpidamist.

9. Hageja on palunud välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Miinimumelatise

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste üksikasjalik tõendamine

kohtumenetluses vajalik (vt RKTKo 13.06.2025 2-23-8691, p 20.1).

10. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel

arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Rahvastikuregistri andmetel ei ole kostjal teisi alaealisi lapsi peale hageja ning kohtule

esitatud materjalidest ei nähtu, et kostja on töövõimetu isik.

11. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel. Lapse eestkostja on kohalik omavalitsus, kes ei saa lapsetoetust.

12. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hageja elab püsivalt lastekodus. Seega ei ole

PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks alust.

13. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Kuna kostja on kohustatud maksma elatist ainult ühele lapsele, ei kuulu

see säte antud vaidluses kohaldamisele.

14. Hageja on palunud välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamisest, s.o alates

13.02.2025. Kohus selgitab, et alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli PKS § 101 alusel hageja

suhtes arvutatud elatis 327,72 eurot (lapsetoetust arvestamata). Alates 01.04.2025 kuni

31.03.2026 oli PKS § 101 alusel hageja suhtes arvutatud elatis 341,74 eurot (lapsetoetust

arvestamata). Seega hageja elatise suurus alates 13.02.2025 kuni 31.03.2026 moodustab

kokku 4615,87 eurot ning see kujuneb alljärgnevalt: alates 13.02.2025 kuni 31.03.2025 elatis

514,99 eurot (327,72/28 x 16 päeva + 327,72 eurot) ning alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026

elatis 4100,88 eurot (341,74 eurot x 12 kuud). Kohus mõistab nimetatud elatise võlgnevus

kostjalt hageja kasuks.

15. Alates 01.04.2026 kuni S. H. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks elatise summas 358,62 eurot kuus (295,86 eurot (baassumma) + 62,76

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutumisest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4.

16. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuse kindlaks kohtuotsuse

täitmise korra ja tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et kostja on kohustatud S. H. elatise summa kanda iga kuu 1. kuupäevaks

hageja arvelduskontole.

17. TsMS § 164 lg 1 ja § 172 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik