4-26-1041/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-26-1041

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtuistungi aeg

23. märts 2026 avalik kohtuistung

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Pärnu Kuninga tn kohtumaja

Väärteoasja number

4-26-1041 (2670,26,001190)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla-Allika

Väärteoasi

Andry Virkus väärtegu LS § 227 lg 4, § 234 lg 1 järgi

Menetlusosalised

Menetlusalune isik Andry Virkus - isikukood 39708184240;

elukoht X; e-post X; telefon X; emakeel eesti keel;

Kohtuväline menetleja

PPA Lääne prefektuur Pärnu

politseijaoskond; e-post

ppa@politsei.ee; esindaja

Mari

Tetsmann

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Andry Virkus liiklusseaduse § 227 lg 4, § 234 lg 1 järgi ja karistada KarS

§ 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 4 järgi arestiga 17 (seitseteist) päeva.

2. KarS § 68 lg 2 arvata karistuse hulka VTMS § 44 lg 1 alusel Andry Virkus kinnipidamine alates

22. märtsist 2026 kell 01.35 ja lugeda kantuks 1 päev aresti. Vabastada Andry Virkus

kinnipidamiselt peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist.

3. Andry Virkus peab ilmuma kandmata 16-päevast aresti kandma kaebetähtaegade möödumisel

või kaebemenetluse lõppemisel. Kohus saadab Andry Virkusele määruse, mis ajaks ja millisesse

arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

4. Lisakaristusena võtta Andry Virkuselt LS § 227 lg 5 p 3 alusel ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 6 (kuueks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest kaebetähtaegade

möödumisel või kaebemenetluse lõppemisel.

5. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud

viie (5) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

6. Välja mõista Andry Virkuselt sõiduki Volkswagen Golf reg. nr XXX teisaldamise kulu 76,23

eurot, milline kanda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447

Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida

4-26-1041

maksekorraldusele viitenumber 99926700010278. Maksekorralduse selgitusse lisada: väärteoasja

number, menetluskulu, isiku nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

7. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

8. Edastada kohtuotsus Andry Virkusele ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi

Väärteoprotokolli kohaselt (väärteoasi nr 2670,26,001190) süüdistatakse Andry Virkust selles, et

tema 22.03.2026 kella 01.33 ajal X tee X linn juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.nr XXX

kiirusega 136+-8 km/h. Antud teelõigul suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Seega ületas

suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 78 km/h. Juhtis mootorsõidukit, eiras tahtlikult

politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamismärguannet. Peatamismärguanne oli

antud LS § 200 lg 1 kehtestatud korras. Peatumismärguanne oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga

sõitvalt tsiviilvärvides alarmsõidukist, sisse lülitatud sinise ja punase märgutulega ja helisignaaliga.

Rikkus liiklusseadus § 15 lg 1 p 2, § 38 lg 1,

Väärteo kvalifikatsioon liiklusseadus § 227 lg 4, § 234 lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab et menetlusalusele isikule süüks

arvatud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

2. A. Virkus rääkis kohtuistungil et sõitis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas

sõidukiga Volkswagen Golf. Öösel koju sõites otsustas minna ringiga X tee kaudu X

tänavale, autot oli plaanis remontima hakata ja nii öelda võttis siis viimast sellest

autost, ületas teadlikult kiirust. X tee on inimtühjem, teadis, et seal oli lubatud kiirus

50 km/h ja tegi oma kiiruskatset seal, nägi et auto kiirus oli 120 km/h. Vastu tuli

politseiauto, nägi, et politsei andis peatumis märguande, ei peatunud, lõi adrenaliini

lakke ja püüdis põgeneda, mõtles, et mis teeb, aga peatuda ka ei mõelnud. Lugu lõppes

X tänaval, tee oli libe, auto libises teelt välja, juhtimine nagu kadus, jäi muda sisse või

kraavipervele ja seal ta tõmmati autost politsei poolt välja. Tunnistaja O. R rääkis

kohtuistungil, et oli tööl, teostasid liiklusjärelevalvet X teel, vastu tuli sõiduk, mille

kiirus oli 136 km/h. Lukustas kiiruse, pani vilkurid tööle (helisignaal töötas ka),

pööras ringi ja järgnes autole. Koheselt oli aru saada, et sõiduk hoogu maha ei võta ja

kavatseb eest ära sõita, kiirendas intensiivselt eest ära. X tänaval, kus oli 50-ne ala,

vaatasid pärast, et politsei sõiduki maksimaalne kiirus oli 110 km/h ja X teel, kus on

30-ne ala, sõiduk vajutas gaasi põhja ja politsei sõiduki kiirus oli 126 km/h, ei tea kui

pikk see tee oli, igal juhul andsid minna. Mingi hetk enne X teed sõiduk vajutas

pidureid ja kas siis kaotas juhitavuse tänu libedusele või kiirusele ja sõitis külg ees

teelt välja, sõiduk jäi seisma teeserva ja pidasid juhi kinni, juht oli kaine. Isik

põhjendas oma tegu adrenaliini vajadusega. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll

näitab, et 22. märtsil 2026 kell 1.33 mõõdeti A. Virkuse poolt juhitava mootorsõiduki

Volkswagen Golf reg.nr XXX kiiruseks X linnas X teel 128 km/h, kus lubatud suurim

4-26-1041

sõidukiirus on 50 km/h. Väljatrükk Transpordiameti liiklusregistrist näitab, et

22.3.2026 oli A. Virkusel mootorsõiduki juhtimisõigus olemas. Kohus leiab, et kohtus

uuritud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et A. Virkus juhtis

väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit teelõigul, kus lubatud

sõidukiiruseks oli 50 km/ h kiirusega 136+-8 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 78 km/h (rikkus LS § 15 lg 1 p 2). Samuti eiras ta mootorsõidukit juhtides

politseiametniku poolt antud kohustuslikku peatamisemärguannet, mis oli antud tema

taga sõitva tsiviilvärvides alarmsõiduki poolt sisse lülitatud sinise ja punase tulega ja

helisignaaliga (rikkus LS § 38 lg 1, peatamise märguanne oli antud LS § 200 lg 1 p 4

sätestatud korras). Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et A. Virkus

on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo, mis täidab LS § 227 lg 4 ja § 234

lg 1 sätestatud väärtegude objektiivsed koosseisud.

3. Kohus on seisukohal, et A. Virkus pani nii lubatud sõidukiiruse ületamise kui ka

kohustusliku peatamise märguande eiramise toime kavatsetult. A. Virkus teadis, et

teelõigul, millel ta mootorsõidukiga sõitis, oli lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50

km/h, ta läkski X teele sõitma eesmärgiga teha kiiruskatset, ületada lubatud

sõidukiirust, ta on avaldanud, et ise nägi spidomeetril kiirust 120 km/h. Ta sai aru, et

talle sõitis vastu politseisõiduk, sest sõidukil lülitati vilkurid sisse, sai aru, et see on

märguanne peatumiseks, kuid ta otsustas mitte peatuda, sõitis jätkuvalt suurel kiirusel

politseisõiduki eest ära. A. Virkus vabatahtlikult oma sõidukit ei patanud, sõiduk

peatus, kui kurvis A. Virkuse sõiduk juhitavuse kaotas ja sõiduk teepervele libisedes

kinni jäi. Seega oli nii lubatud sõidukiiruse ületamine kui ka politsei poolt antud

kohustusliku peatamise märguande eiramine tema teadlik ja eesmärgipärane valik.

4. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

5. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et A. Virkuse poolt toime pandud tegu

vastab LS § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 sätestatud väärteokoosseisudele, tegu on

õigusvastane ja A. Virkus on selle toime panemises süüdi. Kohus tunnistab A. Virkuse

LS § 227 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi.

Karistus

6. Kohus mõistab A. Virkusele karistuse KarS § 63 lg 1 alusel, sest A. Virkus on toime

pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Karistus tuleb mõista LS §

227 lg 4 järgi, sest see näeb võrreldes LS § 234 lg 1 ette raskema karistuse - rahatrahvi

kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuni. LS

§ 227 lg 5 p 3 annab kohtule võimaluse LS § 227 lg 4 sätestatud süüteo eest

lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimisõiguse kuuest kuust kuni kaheteistkümne

kuuni.

7. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest. A. Virkus rikkus kahte

liiklusseaduse normi, kiiruse ületamine oli suur ja ta sõitis ka peale seda kui talle oli

antud politsei poolt kohustuslik peatumise märguanne, suure kiirusega politsei eest

ära, teod on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et tema teosüü on suur. Karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendab süü tunnistamine, kahetsus.

Karistusregistri teatis näitab, et A. Virkusel kehtivaid karistusi ei ole. Samas näitab

toime pandud tegu, et A. Virkus suhtub kehtestatud liiklusreeglitesse ülimalt

ükskõikselt, mistõttu tuleb tõsiselt kaaluda, milline karistus mõjutaks teda oma

käitumismustrit muutma. Olukorras, kus A. Virkus rikkus tahtlikult liiklusreegleid,

sest tahtis proovida kui kiiresti auto sõidab, korraldas nn kiiruskatse linnatänaval ning

seejärel põgenes suurel kiirusel politsei eest kuni auto kaotas juhitavuse ja libises teelt

välja, näitab, et ta seab esiplaanile isiklikud huvid ja ei hooli teiste liiklejate

4-26-1041

turvalisusest. Liiklusseadusega on sätestatud käitumisreeglid kõikide liiklejate

turvalisuse tagamiseks, mistõttu tuleb A. Virkusele karistuse määramisel arvestada ka

karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et

kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud

isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele

kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19). Kohus leiab, et eelnev

näitab, et A. Virkust tuleb karistada arestiga ja tema suhtes tuleb kohaldada ka

lisakaristust. Kuna põhi- ja lisakaristus koostoimes peavad vastama süü suurusele,

karistab kohus A. Virkust arestiga keskmisest määrast pisut suuremas määras ja

lisakaristusega sanktsiooni miinimummääras. A. Virkus peeti 22.03.2026 kell 1.35

VTMS § 44 lg 1 alusel kinni. Kohus määras vabastada A. Virkus peale kohtuotsuse

kuulutamist. A. Virkus vabastati 23.3.2026 kell 16.10. KarS § 68 lg 2 alusel tuleb

kinnipidamise aeg lugeda karistusaja hulka, ärakandmata karistus on 16 päeva aresti.

8. VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

9. Aresti kandmise alguseks lugeda A. Virkuse poolt karistuse kandmisele asumise aeg.

A. Virkus peab ilmuma kandmata 16-päevast aresti kandma kaebetähtaegade

möödumisel või kaebemenetluse lõppemisel. Kohus saadab A. Virkusele määruse, mis

ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

10. Lisakaristuse mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise algust lugeda kohtuotsuse

jõustumisest kaebetähtaegade möödumisel või kaebemenetluse lõppemisel.

11. Menetluskulud. Väljatrükk Transpordiameti liiklusregistrist A. Virkus poolt kasutatud

sõiduki Volkswagen Golf reg.nr XXX andmetest näitab, et sõiduki omanik on S. I .

Sõiduk on teisaldatud X. Politsei on andnud loa väljastada sõiduk Volkswagen Golf

reg.nr XXX omanikule S. I . Sõiduki teisalduskulu on 76,23 eurot. VTMS § 38 lg 2,

KrMS § 175 lg 1 p 6, § 180 lg 1 alusel mõistab kohus teisalduskulu riigi kasuks välja

A. Virkuselt.

12. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 107 lg 1 p 1, §§ 108-111, § 199 lg 3, LS §

227 lg 4, lg 5 p 3, § 234 lg 1, KarS § 48, § 56 lg 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik