2-26-101787/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-26-101787

Tsiviilasi

X hagi MeosTrans OÜ vastu töötasu väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

486 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Maksim

Fedotov

Kostja: MeosTrans OÜ (registrikood 16436886,

likvideerimisel), seaduslik esindaja juhatuse liige Y

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada X hagi MeosTrans OÜ (likvideerimisel) vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista MeosTrans OÜ-lt (likvideerimisel) X kasuks välja saamata jäänud töötasu 486

eurot.

3. Jätta menetluskulud MeosTrans OÜ (likvideerimisel) kanda.

4. Mõista MeosTrans OÜ-lt (likvideerimisel) X kasuks välja menetluskulud 460 eurot.

5. Mõista MeosTrans OÜ-lt (likvideerimisel) X kasuks välja viivis menetluskuludelt (460

eurot) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 23. jaanuaril 2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse MeosTrans OÜ-lt (kostja, likvideerimisel) 586 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi

kostjale makseettepaneku. Kostja esitas nõudele vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohtu 16.

veebruari 2026 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks Harju

Maakohtule. Harju Maakohtu 12. veebruari 2026 määrusega kohustati hagejat esitama oma

nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav riigilõiv.

2. Hageja esitas 6. märtsil 2026 Harju Maakohtule hagiavalduse. Hageja palub kostjalt

välja mõista saamata jäänud töötasu 486 eurot.

3. Harju Maakohtu 11. märtsi 2026 määrusega edastati tsiviilasi 2-26-101787

kohtualluvuse järgi menetlemiseks Viru Maakohtule.

4. Viru Maakohtu 19. märtsi 2026 määrusega võeti hagi menetlusse ning edastati kostjale

vastamiseks.

5. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

8. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostja seaduslikule

esindajale kätte toimetatud 23. märtsil 2026. Kostja seadusliku esindaja poolt 23. märtsil 2026

kohtule edastatud e-kirjade kohaselt oli kostja teadlik vastamise kohustusest, kuid ei ole kohtule

vastanud. Praeguseks ajaks on möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostjat on hoiatatud hagile

vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

9. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

10. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

11. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, hagiavalduse koostamise ja tõendite ettevalmistamise (2

h) kulu 300 eurot, menetluskulude nimekirja koostamise (0,5 tundi) kulu 75 eurot ning

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot. Hagejale osutati tsiviilasjas õigusabi

hinnaga 150 eurot/tund (käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab

hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (TsMS § 172 lg 9, §

484²).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal hagiavalduse

ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja menetluskulude nimekirja

koostamiseks 2,5 tundi.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot ei ületa oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu

vajalik ja põhjendatud. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 375 eurot (150 ×

2,5). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 460 eurot (375 + 20 + 65).

13. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

14. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)