3-26-1075/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1075

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sven

Enok

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: J.P

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist J.P (J.P, isikukood

XXX) arvelduskontodele (sh tulevikus avatavatele) kõikides Eesti krediidiasutustes

kokku 554 119,09 euro ulatuses, arvestades maksukorralduse seaduse § 131 lg-s 3

toodud piiranguid. Maksuhalduril tuleb 554 119,09 euro täitumisel viivitamatult

vabastada kõik käesoleva kohtu loa alusel arestitud pangakontod.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Kohus toimetab määruse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte

puudutatud isikule.

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku ja äriühingu nimi ning isiku- ja

registrikood tähemärkidega.

3-26-1075

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

/…/

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase

seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna

antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks

loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja

täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine,

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on

võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud

loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.

Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks

kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub

võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud

toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus

vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele vajalikul määral ja on põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

2(4)

3-26-1075

6. Maksuhaldur on alustanud YYY OÜ suhtes maksumenetlust 01.10.2025 korraldusega (vt

dtl 45-46). Maksuhalduri kinnitusel ei ole sundtäitmise toimingute alusel võimalik äriühingult

maksuvõlga sisse nõuda, kuna majandustegevust enam ei toimu ja osaühingul puudub

registervara.

7. Ehkki maksuhaldur alustas 01.10.2025 korraldusega YYY OÜ kontrollimenetlust

perioodi 2021. a jaanuar – 2023. a detsember osas, siis taotluses on maksuhaldur võtnud

aluseks perioodi 2021. a jaanuar – 2023. a mai. Äriregistri andmetel oli sel ajal YYY OÜ

juhatuse ainuliikmeks puudutatud isik (juhatuse liige 23.08.2010-28.06.2023). Maksuhaldur

alustas 28.10.2025 korraldusega puudutatud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele

suunatud maksumenetluse. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et

vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Samuti on kohtupraktika

alusel võimalik nõuda puudutatud isikult intressi tasumist ka aja eest, mil ta ei olnud enam

juhatuse liige (vt Riigikohtu 16.10.2019 määrus otsus nr 3-19-269/12 p-d 8-9).

8. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama

esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohus peab esitatud andmete alusel

usutavaks, et osaühingu seaduslik esindaja kontrolliperioodil, puudutatud isik, rikkus MKS §-

s 8 märgitud kohustust ja põhjustas äriühingu võimetuse tasuda tekkinud maksuvõlga. Seega

on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks isikule vastutusotsuse koostamine.

9. Praeguse taotluse aluseks on asjaolu, et YYY OÜ on puudutatud isiku juhatuse liikmeks

oleku perioodil 2021. a jaanuar –2023. a mai TSD-del jätnud deklareerimata tulu- ja

sotsiaalmaksu kokku summas 554 119,09 eurot (344 665,50 (dtl 70), millele lisandub 209

453,59 (st 79 039,09 + 130 414,50, dtl 104)). Arvestades puudutatud isiku käitumist äriühingu

juhatuse ainuliikmeks oleku ajal, on tõenäoline, et maksupettuses osalenud isik hakkab

kohustuse vabatahtlikust täitmisest kõrvale hoiduma

tema suhtes algatatud

vastutusmenetlusest teadasaamisel ja end varatuks muutma. Kriminaalasjas nr c-cc-cccc

koostatud otsus puudutatud isiku ja YYY OÜ suhtes jõustus lõplikult 31.03.2026. Mõlemad

süüdistatavad mõisteti õigeks.

10. Kohus möönab, et arvelduskontode arestimine on isikut intensiivselt riivav meede. Samas

puuduvad käesoleval juhul muud vähem koormavad alternatiivid, mis maksunõude täitmise

tagaksid. MKS § 131 lg 3 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 3 kohaselt ei

kuulu füüsilise isiku pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära

suurune summa võlgniku ja 1/3 iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Kohus märgib,

et maksukohustuse täitmine on avalikes huvides. Olukorras, kus isikule kuuluv muu vara ei

kata maksukohustuse täitmise tagamist ning maksupettuse toimepanemine maksukohustuslase

poolt on esitatud asjaolude pinnalt usutav, peab kohus puudutatud isiku pangakontode

arestimist põhjendatuks. Riive intensiivsust aitab maandada nõue, et füüsilise isiku puhul ei

arestita MKS § 131 lg 3 kohaselt igas kuus ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku

ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Maksuhaldur põhjendas, miks ta peab

vajalikuks puudutatud isiku pangakonto arestimist. Maksuhaldur on arvestanud põhjendatult

MKS § 131 lg-s 3 sätestatud piirangutega. MKS § 131 lg 4 kohaselt võib arestitud

pangakontolt teha väljamakseid maksuhalduri loal.

11. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole maksuhalduri kirjeldatud põhjendustel

möödunud (MKS § 98), sest tähtaja kulgemine peatus kriminaalmenetluse ajaks (MKS § 99 lg

3(4)

3-26-1075

5). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. YYY OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

12. Kohus leiab, et valitud meede on taotluses märgitud asjaoludel proportsionaalne.

Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja see koormab maksukohustuslast

minimaalselt. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise

eeldatava maksuvõla katteks. Tegemist ei ole ka ületagamisega.

13. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

4(4)