Legislator Case Law & Legislation
2-25-20829/13 AI generated

2-25-20829/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-20829/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Kinnitada 12. märtsil 2026 Idakeskus OÜ saneerimismenetluses kohtule esitatud

Legislator headnote

AI generated

2-25-20829/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kinnitada 12. märtsil 2026 Idakeskus OÜ saneerimismenetluses kohtule esitatud

Keywords

AI generated
insolvency of the insurer authorization to sue satisfaction of claim lack of standing of association unsuccessful bidder aid to undertakings in difficulty
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse aeg ja koht

13. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-20829

Tsiviilasi

Idakeskus OÜ saneerimismenetlus

Menetlustoiming

saneerimiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/ettevõtja

Idakeskus OÜ

(registrikood

11414383;

asukoht

XXX,

xxxx

XXX

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

e-post

XXX),

seaduslik esindaja D.N;

saneerimisnõustaja L.D (Advokaadibüroo Kuklase &

Partnerid XXX; e-post XXX);

puudutatud isikud/võlausaldajad:

1.Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood

90000245);

2.AS Eksar-Transoil (registrikood 10136829);

3.Nordic Hemp Tulundusühistu (registrikood

14209057);

4.Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964);

5.Agriland OÜ (registrikood 10747906);

6.Hoovi Rental OÜ (registrikood 16020217);

7.Tomrii OÜ (registrikood 12902896):

8.Mobire Eesti AS (registrikood 10814092);

9.Baltic Agro AS (registrikood 10344249);

10. Baltic Grain Trade OÜ

(registrikood

14805486);

11. Maksu- ja Tolliamet (registrikood 70000349);

12. Põlluvara AS (registrikood 10768251);

13. Läänekeskus OÜ (registrikood 11414526).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

2. Kinnitada 12. märtsil 2026 Idakeskus OÜ saneerimismenetluses kohtule esitatud

vastuvõetud saneerimiskava. Saneerimiskava täitmise tähtaeg on 30. juuni 2030.

3. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja L.D .

4. Kohustada saneerimisnõustajat esitama võlausaldajatele ja kohtule ülevaade

saneerimiskava täitmise kohta vähemalt kaks korda aastas alates saneerimiskava

kinnitamisest. Esimene aruanne esitada 13. oktoobriks 2026, järgmine 13. aprilliks 2027

jne. Võlausaldaja põhjendatud huvi korral on saneerimisnõustajal kohustus edastada

võlausaldajale informatsiooni saneerimiskava täitmise kohta ka sagedamini, nt igakuiselt.

5. Kohustada Idakeskus OÜ juhtorgani liikmeid andma saneerimisnõustajale järelevalve

teostamiseks vajalikku teavet ja osutama saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse

täitmisel. Kohustada Idakeskus OÜ-d teavitamata saneerimisnõustajat viivitamata

tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest.

6. Jätta saneerimismenetluse kulud ettevõtja kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende

endi kanda.

7. Määrata Idakeskus OÜ saneerimisnõustaja L.D tasu suuruseks 8000 eurot, millele

lisandub käibemaks 1920 eurot, kokku 9920 eurot.

8. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutused maksta välja Läänekeskus OÜ poolt 16. detsembril

2025 kohtu deposiidina Rahandusministeeriumi kontole tasutud 9920 euro arvelt OÜ-le

Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid (a/a EE182200221016424543, AS Swedbank).

9. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

10. Määrus toimetada kätte ettevõtjale ja saneerimisnõustajale. Saneerimisnõustajal toimetada

määrus kätte saneerimiskavaga puudutatud võlausaldajatele. Avaldada saneerimiskava

kinnitamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Saneerimiskava kinnitamise peale võib ettevõtja või puudutatud isik, kes on esitanud kohtule

taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva alates saneerimiskava

kinnitamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saneerimiskava

kinnitamise määruse peale esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist

peatavat toimet.

Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise osas võib ettevõtja, puudutatud isik või

saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul.

Menetluskulude jaotuse osas võib ettevõtja või puudutatud isik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul.

ASJAOLUD

1. Idakeskus OÜ (avaldaja/ettevõtja) esitas 02.12.2025 Tartu Maakohtule saneerimisavalduse.

2. Kohus algatas 12.12.2025 määrusega ettevõtja saneerimismenetluse, nimetas

saneerimisnõustajaks L.D (nõustaja), määras saneerimiskava (kava) vastuvõtmise

tähtpäevaks 02.02.2026 ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks 09.02.2026 ning

kohustas ettevõtjat tasuma nõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks deposiidina 9920 eurot.

Ühtlasi peatas kohus ettevõtja vara suhtes võimalikud läbiviidavad täitemenetlused ja muud

sundtäitmised kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja

arvatud täitemenetluses, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks.

3. Ettevõtja tasus 16.12.2025 nõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiidina 9920 eurot.

4. Kohus rahuldas 31.12.2025 määrusega ettevõtja 02.12.2025 ja 23.12.2025

saneerimisnõustaja taotluse arestide lõpetamiseks.

5. 16.01.2026 esitas nõustaja kohtule SanS § 361 lg 1 alusel taotluse pikendada kava

vastuvõtmise tähtaega kuni 05.03.2026 ja kohtule esitamise tähtaega kuni 12.03.2026.

6. Kohus pikendas 19.01.2026 määrusega saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise

tähtaega kuni 12.03.2026.

7. Nõustaja esitas 12.03.2026 kohtule vastuvõetud saneerimiskava ja hääletusprotokolli koos

lisadega ning arvamuse ja taotluse saneerimiskava kinnitamiseks, samuti tasu ja kulutuste

hüvitamise taotluse.

8. 12.03.2026 esitas Maksu- ja Tolliamet taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

Taotluse kohaselt esineb SanS § 28 lg 5 p 11 nimetatud asjaolu saneerimiskava kinnitamata

jätmiseks (SanS § 26 lg 1 p 2 alus).

KOHTU SEISUKOHT

9. Saneerimisseaduse (SanS) § 28 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui puudutatud isikud on

saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see SanS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul

kohtule kinnitamiseks. SanS § 28 lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30

päeva jooksul selle saamisest arvates.

Saneerimiskava on esitatud kohtule 12.03.2026, seega SanS § 10 lg 2 p-st 3 ja §-st 361 ning

19.01.2026 määrusest tuleneva tähtaja jooksul. Saneerimiskavale on vastavalt SanS § 28 lg 1

teisele lausele lisatud hääletusprotokoll koos lisadega, milleks on mh puudutatud isikute

seisukohad/hääletuslehed, samuti tõendid saneerimiskava projekti ning SanS § 20 lg-s 3

nimetatud teate kättetoimetamise kohta.

10. Kohus leiab, et SanS § 28 lg-s 5 märgitud saneerimiskava kinnitamata jätmise ja

saneerimismenetluse lõpetamise aluseid ei esine.

10.1.

Puuduvad andmed, et ettevõtja oleks teinud alates saneerimismenetluse algatamisest

tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud SanS § 11 lg 1 p-s

5 nimetatud teavitamiskohustust või rikkunud saneerimiskava koostamisel saneerimisnõustaja

suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustust (SanS § 28 lg 5 p-d 1, 2).

10.2.

Ametlikest Teadannetest nähtuvalt avaldas nõustaja 17.12.2025 ettevõtja

saneerimisteate, mis vastab SanS § 12 nõuetele, ning 12.03.2026 saneerimisnõustaja

arvamusest nähtuvalt edastas nõustaja saneerimisteate ja vajalikud teavitused ka

võlausaldajatele, kelle nõudeid sooviti ümber kujundada (SanS § 28 lg 5 p 3).

10.3.

Saneerimiskava projekti kohta teate avaldamisel ja edastamisel ei rikutud SanS § 20

lg-s 3 nimetatud nõudeid, mh edastati projekt puudutatud isikutele ja teade vastab § 20 lg-s 5

nimetatud nõuetele (SanS § 28 lg 5 p 4). Samuti järgiti saneerimiskava vastuvõtmisel SanS

§-s 24 ettenähtud nõudeid ning hääletamisel ei rikutud puudutatud isikute õigusi (SanS § 28

lg 5 p 6).

10.4.

SanS § 20 lg 3 kohaselt avaldab saneerimisnõustaja vähemalt kaks nädalat enne SanS

§ 12 lg 2 p-s 6 nimetatud tähtaja (so saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks

esitamise tähtaja) lõppu teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning edastab saneerimiskava projekti ja selle kohta avaldatud teate puudutatud

isikutele. Saneerimiskava üle hääletamine toimus koosolekut pidamata. Nõustaja avaldas

16.02.2026 Ametlikes Teadaannetes SanS § 20 lg 3 alusel teate saneerimiskava projekti

kohta, märkides, et kirjalikud seisukohad kava kohta tuleb esitada hiljemalt 05.03.2026.

SanS § 24 lg 4 kohaselt, kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse,

on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud,

kellele kuulub vähemalt 2/3 rühmas esindatud häältest. Hääletusprotokollist ja selle lisaks

olevatest võlausaldajate seisukohtadest nähtuvalt olid 11.03.2026 seisuga hääletustulemused

järgmised:

-

I rühma võlausaldajatele kuulub kokku 131 565,50 häält ning kava vastuvõtmiseks on

vajalik vähemalt 87 710,33 häält – poolt häälte arv on 105 718,10;

-

II rühma võlausaldajatele kuulub kokku 746 181,31 häält ning kava vastuvõtmiseks on

vajalik 497 454,20 häält – poolt häälte arv on 529 446,05;

-

III rühma võlausaldajale kuulub 231 529,48 häält ning kava vastuvõtmiseks on vajalik

154 352,98 häält – poolt häälte arv on 231 529,48.

Pandiga tagatud võlausaldajate rühmas saab arvestada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES)

poolthäälega. Nimelt on MES märkinud, et hääletab saneerimiskava poolt alljärgnevatel

tingimustel: saneerimiskavas arvestatakse lisaks MES põhinõudele ka kõrvalnõuetega,

saneerimiskava kehtivuse perioodi jooksul makstakse MES põhinõude summale intressi 4% +

Euroopa Komisjoni baasmäär (intress kokku 6,19%, seisuga 26.02.2026), intressi tasutakse

igakuiselt, põhinõude tasumine 2 korda aastas 30.06. ja 31.12. MES on esitanud

saneerimiskava osas poolthääle 03.03.2026, kuid 26.02.2026 on tasutud MES kõrvalnõue

saneerimismenetluse algatamise seisuga 627,50 eurot (dtl 338). Seega on saneerimiskavas

põhjendatud arvestada põhinõudega summas 40 718,10 eurot, mille tasumisega

saneerimiskavas ette nähtud tingimustel on MES nõustunud. MES tingimuseks on, et

saneerimiskava kehtivuse ajal maksab ettevõtja intressi määraga 6,19% aastas (määr võib

muutuda igal poolaastal) s.t. kuu intressimäär on 0,5158% ning kuu intressimakse põhinõudelt

40 718,10 eurot on 210,24 eurot. Intressimakse väheneb igal poolaastal ning intressimaksed

on arvestuslikult järgmised: 183,78 eurot alates 01.07.2026, 157,55 eurot alates 01.01.2027,

131,29 eurot alates 01.07.2027, 105,04 eurot alates 01.01.2028, 78,80 eurot alates 01.07.2028,

52,50 eurot alates 01.01.2029, 26,24 eurot alates 01.07.2029. Ettevõtja on valmis täitma

saneerimiskava MES pakutud tingimustel.

Seega hääletasid Ametlikes Teadaannetes avaldatud tähtajaks saneerimiskava vastuvõtmise

poolt igas rühmas võlausaldajad, kellele kuulub vähemalt 2/3 rühmas esindatud häältest.

Hääletustulemuste kohta koostatud protokoll vastab SanS § 25 nõuetele. Kohus ei ole

tuvastanud, et hääletamisel ja hääletamise korraldamisel oleks lõppkokkuvõttes rikutud

võlausaldajate õigusi.

10.5.

Saneerimiskava sisaldab SanS §-s 21 märgitut ning vastab nõuetele (SanS § 28 lg 5 p

5). Kavast nähtub mh, et moodustatud on rühmad ja rühmade moodustamine saneerimiskava

vastuvõtmiseks vastab ettenähtud tingimustele ning piisavalt ühetaoliste huvidega samas

rühmas olevaid võlausaldajaid koheldakse võrdselt ja proportsionaalselt nende nõudega (SanS

§ 28 lg 5 p-d 8, 9).

Saneerimiskava kohaselt on võlausaldajate osas moodustatud kolm rühma tagamaks

võlausaldajate võrdne kohtlemine. I rühma moodustavad võlausaldajad, kelle nõue on

kinnistusraamatu kandest nähtuvalt pandiga (sh osaliselt) tagatud. II rühma moodustavad

võlausaldajad, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud (sh pandiga tagatud võlausaldajate pandiga

tagamata nõuded). III rühma moodustab seotud isik. Võlausaldajate jagamine kolme rühma

on põhjendatud ning tagab erineva staatusega võlausaldajate huvide kaitse.

Saneerimiskavaga ei ole hõlmatud võlausaldajad, kelle nõue on ebaselge või kelle nõude osas

on vaidlus või kellega on saavutatud muul viisil kokkulepe kohustuse täitmiseks.

Saneerimiskavaga ei ole hõlmatud SIA Citadele Leasing Eesti filiaal nõuded, kuivõrd

võlausaldajale on tagastatud liisinguvara, mille realiseerimisest saadavate rahaliste vahendite

arvelt kuulub võlausaldaja nõue rahuldamisele.

Idakeskus OÜ on vähendanud töötajate arvu ning ettevõttes töötab hetkel 3 töötajat. Kuigi

tegemist ei ole oluliste tööandjatega SanS tähenduses, on tegemist olulise tööandjaga ka 3

isiku jaoks. Ettevõtja hinnangul ei välista töötajate arv saneerimist. Idakeskus OÜ jaoks on

oluline säilitada olemasolevad töökohad.

10.6.

Saneerimisabinõudeks on kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, rahaliste nõuete

täitmine osamaksetega ning võlasumma vähendamine (SanS § 22 lg 1 p-d 1-3). Kõikide

võlausaldajate kõrvalnõudeid vähendatakse 100% ulatuses ehk 0-ni. Pandiga tagatud

võlausaldajatele tasutakse põhinõue täies ulatuses. Pandiga tagamata võlausaldajate

põhinõudeid, v.a seotud isikute nõudeid, vähendatakse 70% ulatuses ning seotud isikute

põhinõudeid vähendatakse 90% ulatuses. Seega rahuldatakse pandiga tagamata võlausaldajate

põhinõuetest 30% ning seotud isikute põhinõuetest 10%.

Saneerimisabinõude kasutamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest ja eesmärkidest: 1)

keskendutakse ettevõtete põhitegevusele ja valdkonnale, milles on ettevõtetel oluline

kompetents; 2) jätkatakse kasutuses olevate põllumaade kasutamisega maksimaalses määras

ning optimeeritud kuludega; 3) hoitakse olemasolevaid koostööpartnereid; 4) vähendatud on

kulutusi, edaspidi muude kulutuste vähendamine tuleb kõne alla määras, mis arvestab siiski

edasise tegevuse jätkamisega seotud reaalseid vajadusi (kütus, masinate rent, palgad, väetised,

seemned jms).

Juba rakendatud meetmete osas on soovitud eesmärgid saavutatud (optimaalne töötajate arv,

põllumajandusmasinate rendiga seotud kulude vähenemine, kasvatatavate põllukultuuride

muutmine). Täiendavad meetmed võimaldavad keskenduda Idakeskus OÜ põhitegevusele,

planeeritud käibe ja kasumi teenimisele ning lõppastmes võlausaldajate ees kohustuste

täitmisele saneerimiskavas sätestatud tingimustel.

Võlausaldajate nõuete vähendamine ja maksetähtaegade määratlemine on vajalikud

püstitamaks Idakeskus OÜ-le eesmärke, mis on vajalik saavutada täitmaks saneerimiskava.

10.7.

Võlausaldajaid ei ole seatud saneerimisel halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt

oleksid pankrotimenetluse korral. Maksejõuetuse olukorras ei oleks võimalik Idakeskus OÜ

vara pankrotimenetluses tavalisel või kiirmüügil kõigi võlausaldajate nõudeid täies või

olulises ulatuses rahuldada, sest tegemist on pigem väikese väärtusega varaga. Saneerimise

eesmärgiks on võimaldada juba olemasolevate võlgnevuste vähendamist ja ositi tasumist

seeläbi, et ettevõte jätkab põllumajandusliku tegevusega. Pankroti korral majandustegevust ei

toimuks ning vara (kinnistud, vallasvara, sõidukid) müüakse pankrotimenetluses

enampakkumise tulemusena kujuneva hinnaga seisukorras nagu need täna on. Seega on

majandustegevuse jätkamine saneerimismenetluse käigus mõistlikum ja kõigi võlausaldajate

huve arvestav. Saneerimismenetluses saavad võlausaldajate nõuded rahuldada oluliselt

suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Saneerimismenetluses toimub pandiga tagatud

nõude rahuldamine läbi ajatamise ja saab rahuldatud ka pandiga tagamata võlausaldajate

nõudeid.

Idakeskus OÜ pankroti korral saaks pandiga tagamata võlausaldajate Evergreen Capital OÜ,

Agriland OÜ, Hoovi Rental OÜ, Tomrii OÜ, Mobire Eesti AS, Baltic Argo AS, Baltic Grain

Trade OÜ, Maksu- ja Tolliamet, Põlluvara AS nõudeid rahuldada kokku kuni 8% ulatuses,

kuid saneerimiskava järgselt saab võlausaldajate põhinõudeid rahuldada 30%.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõue saaks pankrotimenetluse korral pandivara arvelt

rahuldatud 83,59%. Saneerimiskava järgselt saab Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõue

rahuldatud 98,48%.

Nordic Hemp Tulundusühistu nõue saaks pankrotimenetluse korral pandivara arvelt

rahuldatud 52,89%. Saneerimiskava järgselt saab Nordic Hemp Tulundusühistu nõue

rahuldatud 72,33%.

AS Eksar-Transoil nõue saaks pankrotimenetluse korral pandivara arvelt rahuldatud 13,87%.

Saneerimiskava järgselt saab AS Eksar-Transoil nõue rahuldatud 25,68%.

Idakeskus OÜ pankroti korral saaks seotud isiku (Läänekeskus OÜ) nõude rahuldada kuni 8%

ulatuses, kuid saneerimiskava järgselt saab seotud isiku nõude rahuldatud 10% ulatuses.

10.8.

Kohus võib jätta kava kinnitamata ja lõpetada menetluse, kui kavaga nähakse ette uue

rahastamise vajadus, kuid uus rahastamine ei ole saneerimiskava elluviimiseks vajalik ja

kahjustab ebaõiglaselt võlausaldajate huve (SanS § 28 lg 5 p 10). Saneerimiskavaga ei nähta

ette uue rahastamise vajadust.

10.9.

SanS § 28 lg 5 p 11 kohaselt võib jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada

saneerimismenetluse, kui saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja

maksejõuetust ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada.

Idakeskus OÜ saneerimise vajadus on tingitud eelkõige mitme järjestikuse aasta ebasoodsad

ilmastikutingimused, mille tõttu on majandustegevuse tulem (planeeritud saak) oodatust

madalam, mis on avaldanud otsest mõju müügitulemile ja võetud kohustuste täitmisele.

Samuti mõjutas majandustulemusi maheteraviljade madal ostuhind.

Idakeskus OÜ müügitulu on aastal 2022 olnud 1 078 209 eurot s.o. aastal, mil ei olnud

ilmastikust tingitud ebasoodsaid tingimusi. Aastal 2023 on müügitulu olnud vastavalt 666 105

eurot ja aastal 2024 590 841 eurot. Idakeskus OÜ majandustegevus on olnud aastast 2023

kahjumis just erakordselt halbade ilmastikutingimuste ning teravilja madala ostuhinna tõttu.

Idakeskus OÜ rahavoogude prognoos järgnevaks neljaks aastaks näitab, et saneerimise korral

on kasumi teenimine tõenäoline ning seda just külvatavate põlukultuuride osas tehtud

muudatuste tõttu. Kui saneerimismenetluse käigus jätkatakse põllumajandusliku tegevusega

ning teenitakse müügitulu põllumajanduslike toodete müügist ja jätkatakse toetuste taotlemist,

siis pankrotimenetluse korral põllumajanduslik tegevus lõpetatakse ning olemasolev vara

müüakse. Tegevuse lõpetamise korral esitatakse tõenäoliselt tagastusnõue välja makstud

toetuste osas, mis tähendab ühtlasi ettevõtte kohustuste suurenemist ja võlausaldajate ringi

laienemist. Eeltoodu võimaldab väita, et Idakeskus OÜ suudab kasumlikkuse ning likviidsuse

säilitada pärast saneerimiskava täitmist. Saneerimismenetluses planeeritud rahavoogude

prognoos on koostatud konservatiivselt ja seatud eesmärgid käibe osas on reaalselt täidetavad.

Saneerimine võimaldab tagada Idakeskus OÜ majandusliku stabiilsuse ning välistada

makseraskused ja - jõuetuse ohu saneerimise järgselt. Kuigi mistahes majandustegevuses, sh

põllumajanduses, esineb alati risk, et teatud turusündmused ja/või ilmastik hakkavad ettevõtja

majandustulemustele mõju avaldama, on Idakeskus OÜ näidanud muutunud olukorraga

toimetuleku oskust, jätkates põllumajanduslikku tegevust vähemate ja ilmastikukindlamate

põllukultuuridega, et minimeerida ilmastikuga kaasnevaid riske.

Saneerimiskavas ja rahavoogude aruandes toodud tagasimaksete teostamine võlausaldajatele

on reaalne, arvestades ettevõtte majandustulemusi saneerimismenetluse algatamise seisuga ja

saneerimismenetluse ajal.

11. Saneerimisnõustaja on esitanud SanS § 27 kohase arvamuse saneerimiskava kohta.

Saneerimisnõustaja hinnangul vastab Idakeskus OÜ saneerimiskava SanS § 21 ettenähtud

nõuetele. Saneerimisnõustaja on arvamusel, et ettevõtja majandusliku olukorra parandamine

ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik ning ettevõtja suudab

olemasoleva äriplaani alusel täita saneerimiskavaga võetud kohustused. Juhul, kui ettevõtja ei

suuda oma majandustegevuses ellu viia vajalikke muudatusi, tootlikkust tõsta ja

saneerimiskava täita, siis järgneb pankrotimenetlus ja ettevõtja varade realiseerimine

võlausaldajate nõuete katteks. Saneerimismenetluse edukusse ja ettevõtja tulevikku usuvad ka

ettevõtja võlausaldajad, kes pandiga tagamata võlausaldajate grupis hääletasid kõik

saneerimismenetluse poolt. Saneerimisnõustaja leiab, et kava heakskiitmine on ainuvõimalik

viis kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võimalikult suures ulatuses.

12. SanS § 28 lg 3 alusel annab kohus saneerimiskava kinnitamisel hinnangu võlausaldaja

avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Käesolevalt on sellise avalduse seaduses

sätestatud tähtja jooksul esitanud Maksu- ja Tolliamet. SanS § 26 kohaselt võib

saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja esitada põhjendatud avalduse, milles palub jätta

saneerimiskava kinnitamata, kui ei ole järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

võlausaldajate huvide testi või esineb käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 nimetatud muu asjaolu

kava kinnitamata jätmiseks.

12.1.

Maksu-ja Tolliamet on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks SanS §

28 lg 5 p 11 alusel.

Taotluse kohaselt on 12.03.2026 seisuga Idakeskus OÜ-l tasumata jooksvad kohustused (ehk

peale saneerimismenetluse algatamist tekkinud maksukohustused) summas 61 463,38 eurot,

millele lisandub arvestuslik intress summas 892,09 eurot. Ettevõtja pole maksuhaldurile teada

andnud, kuidas või millal on ettevõte suuteline nimetatud kohustused tasuma. Ettevõtte

raamatupidaja pöördus küll 04.03.2026 telefoni teel maksuhalduri poole ning avaldas soovi

jooksvad maksukohustused saneerimiskava väliselt ajatada. Sellekohast taotlust aga

maksuhaldurile veel esitatud pole ning samuti ei saa hetkel ka prognoosida, kas maksuhaldur

nõustuks jooksvate kohustuste ajatamisega või mitte. Jooksvate kohustuste tähtaegselt

mittetasumisel on maksuhalduril kohustus asuda neid sisse nõudma.

Maksu- ja Tolliameti hinnangul viitavad ettevõtte majandusnäitajad, et Idakeskus OÜ puhul

pole enam tegemist ajutise makseraskusega. Ettevõtte omakapital oli negatiivne juba 2024.a

majandusaasta aruande bilansis seisuga 31.10.2024 (-51 141 eurot). Maksuhaldurile augustis

2025 koos ajatamise taotlusega esitatud bilansis seisuga 30.06.2025 oli omakapitali maht

juba -195 941 eurot. Saneerimiskavast ei nähtu kuidas ja mis ajaks planeerib ettevõte

omakapitali seadusega vastavusse viia. Saneerimiskavale pole lisatud juurde värske seisuga

bilanssi ega kasumiaruannet, mistõttu ei saa ka hetkel hinnata, kas ettevõtte majanduslik

olukord on vahepeal paremaks muutunud või hoopis halvemaks. Ka on oluline antud juhul

välja tuua, et Idakeskus OÜ maksuvõla puhul on tegemist juba pikaajalise võlgnevusega,

mitte hiljuti tekkinud makseraskusega. Maksuvõlg on tekkinud juba augustis 2024 ning

maksuvõla ajatamine on Idakeskus OÜ-l ebaõnnestunud (ettevõte ei ole suutnud

maksegraafikuid täita).

Ettevõtja rahavoogude aruanne on üldine ja selle põhjal ei saa hinnata, kas ettevõte on

suuteline saneerimiskava täitma või mitte. Nii näiteks on kulude ja tulude hinnanguline suurus

iga kvartal aasta lõikes ühesuurune, mis aga ettevõtte tegevusala arvestades on ebausutav.

Põllumajanduses on nii tulud kui ka kulud kuude ja seega ka kvartalite lõikes kindlasti väga

erinevad. Kui ettevõte planeerib edaspidi kasutada hooajaliselt masinate renditeenust, siis

peaks see ka rahavoogudes kajastuma. Hetkel on aga kulud aasta lõikes konstantselt kvartalite

vahel ära jaotatud. Samuti ei kajastu näiteks rahavoogudes põllumaa rendilt makstav

tulumaks, mis peaks iga aasta mingi perioodi kulusid märgatavalt tõstma (olenevalt sellest,

millal tulumaks deklareeritakse). Samuti ei ole rahavoogude aruandes välja toodud iga

perioodi lõpus rahajääki, mistõttu pole selge, kas ettevõttel on nt II kvartali lõpus piisavalt

vahendeid, et saneerimiskava makseid tasuda või mitte. MTA jaoks on ebaselge ka see, millist

tegelikku mõju avaldab ettevõtte majandustegevusele suure hulga liisingvara tagastamine

liisinguandjale. Saneerimiskava kohaselt see justkui ei mõjuta suuresti majandustegevust ning

tegevus on võimalik ümber korraldada selliselt, et kasutatakse rendimasinaid, mis

kokkuvõttes on väidetavalt isegi majanduslikult soodsam. Sellisel juhul aga tekib küsimus,

miks ei tagastatud liisingvara sellisel juhul juba tükk aega varem, arvestades asjaolu, et

ettevõttel on juba mitut aastat suured rahalised raskused. Pigem võiks arvata, et sellisel kujul

rendimasinate kasutamine on n.ö hädavariant juhuks, kui enda tehnikaga midagi juhtub või

on lisamasinaid kiiremas korras vaja (nt tulenevalt ilmastikuoludest). Maksuhaldur kahtleb,

kas selline äriplaan tagab pikas plaanis ettevõtte jätkusuutlikkuse ning tagab kasumlikkuse

saavutamise.

12.2.

I rühma kuuluvad 3 võlausaldajat, kelle põhinõuete kogumaht on 131 565,50 eurot.

Saneerimiskava poolt hääletas nendest 2 võlausaldajat (66,67% võlausaldajate arvust, kelle

nõuded moodustasid 80,35% rühma nõuete kogumahust). II rühma kuuluvad 10 võlausaldajat,

kelle põhinõuete kogumaht on 746 181,31 eurot. Saneerimiskava poolt hääletas nendest 4

võlausaldajat (40% võlausaldajate arvust, kelle nõuded moodustasid 70,95 % rühma nõuete

kogumahust). MTA nõue moodustab 14,96% kavaga hõlmatud kõikidest põhinõuetest ja II

rühma põhinõuetest 22,25%. III rühmas kogus kava 100% poolthääli.

Kohtu hinnangul ei ole kava kinnitamise vastu hääletanud võlausaldaja toonud esile selliseid

asjaolusid, mille tõttu tuleks saneerimiskava jätta kinnitamata. Käesoleva määruse p 10.7. on

analüüsitud ettevõtte pankroti olukorda ja selgub, et Maksu- ja Tolliameti nõue saaks

pankrotimenetluse korral rahuldatud kuni 8% ulatuses, kuid saneerimiskava järgselt saab

võlausaldaja põhinõudeid rahuldada 30%. Käeolevas asjas tuleb arvestada sellega, et

põllumajandussektorile on omane hooajalisus ning sellest tulenevalt ka rahavoogude

ebaühtlane laekumine. Põllumajandustegevusest tekivad tulud valdavalt hooajaliselt, samas

kui kulud on jaotatud aasta peale ühtlasemalt. Taoline rahavoogude jaotamine on

konservatiivne lähenemine, et vältida prognooside liialt optimistlikku moonutamist.

Tegelikkuses on rahavood hooajalised, kuid aasta lõikes tasakaalustatavad. Asja materjalidest

nähtub, et negatiivne omakapital on tekkinud varasemate perioodide kahjumite tulemusena -

Idakeskus OÜ majandustegevus on olnud aastast 2023 kahjumis just erakordselt halbade

ilmastikutingimuste ning teravilja madala ostuhinna tõttu. Ettevõtja ise leiab, et Idakeskus OÜ

rahavoogude prognoos järgnevaks neljaks aastaks näitab, et saneerimise korral on kasumi

teenimine tõenäoline ning seda just külvatavate põlukultuuride osas tehtud muudatuste tõttu.

Kohus leiab, et MTA riigi esindajana võiks tänases makrokeskkonnas ettevõtteid pigem

toetada ja anda võimaluse eriti põllumajandussektoris, kus võlgnik tegutseb, mis on otseselt

seotud toidujulgeolekuga. Ettevõttele võimaluse andmine tegevuse jätkamiseks aitab tagada

kohaliku toidutootmise stabiilsuse ning varustuskindluse, mis on laiemalt ühiskondlikult

oluline eesmärk. Põllumajandusettevõtte säilimine on oluline ka riikliku toidujulgeoleku

seisukohalt, kuna see aitab hoida tootmisvõimekust ja vähendada sõltuvust impordist.

SanS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse saneerimismenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus

hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Saneerimise

eesmärgiks on nii ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste

kaitsmine saneerimise käigus ning ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine

ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse

parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (SanS § 1 ja § 2).

13. Eeltoodut arvestades kinnitab kohus Idakeskus OÜ saneerimiskava. Kohtu kinnitatud

saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes ja

saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul ei saa nõuet maksma panna (SanS § 45 lg 5).

14. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja L.D (SanS § 50 lg

1), kellel tuleb mh esitada saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal

poolaastal aruanne (SanS § 50 lg 2).

15. Ettevõtjal on kohustus anda saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutada saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel (SanS § 50 lg 5).

Ettevõtja peab viivitamata teavitama saneerimisnõustajat tehingutest, mis väljuvad tavapärase

majandustegevuse raamest (SanS § 11 lg 1 p 5).

Menetluskulud ning saneerimisnõustaja tasu ja kulutused

16. SanS § 41 lg 1 alusel kannab saneerimismenetluse kulud ettevõtja ja võlausaldajate

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

17. Saneerimisnõustaja palub 12.03.2026 tegevuse ja kulude aruandes määrata tasuks 8000

eurot, millele lisandub käibemaks 1920 eurot, kokku 9920 eurot. Nõustaja palub tasu 9920

eurot välja maksta kohtu deposiitkontol oleva 9920 euro arvel. Tasu taotleb nõustaja kanda

OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid, mille kaudu ta tegutseb.

SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma

kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma

ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 esimese lause järgi otsustab kohus saneerimisnõustaja

tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja

kulutuste aruande alusel, mis on esitatud SanS § 10 lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul.

Justiitsiministri 09.01.2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste

arvestamise kord ning tasu piirmäärad“ (määrus) § 2 kohaselt lähtub kohus

saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest

saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe

puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt

võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse §-de 4 ja 5 või 6

alusel. Määruse § 5 lg 1 sätestab, kui saneerimisnõustaja ja ettevõtja vaheline kokkulepe

saneerimisnõustaja tasu suuruse kohta puudub või kui kohtu hinnangul kahjustab sellest

tulenev tasu suurus ilmselgelt võlausaldajate huve, peab käesoleva määruse § 4 alusel

määratud saneerimisnõustaja tasu suurus jääma käesolevas paragrahvis sätestatud tasu alam-

ja ülemmäära vahele.

Idakeskus OÜ saneerimiskava kohaselt on ümberkujundatavate nõuete kogusumma, mis

saneerimiskava alusel rahuldatakse, 378 572,84 eurot. Kui Idakeskus OÜ

saneerimismenetluses arvestada saneerimisnõustaja tasu Määruse § 5 lõikes 2 sätestatud

määrades, oleks saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummat arvestades

saneerimisnõustaja tasu alammäär 8517,89 eurot (2,25%) ning ülemmäär 9842,89 eurot

(2,6%).

Ettevõtja ja saneerimisnõustaja on leppinud kokku saneerimisnõustaja tasus summas 8000

eurot, millele lisandub käibemaks 1920 eurot, kokku 9920 eurot. Kokkuleppele vastav

saneerimisnõustaja tasu on ettevõtja poolt tasutud kohtu deposiiti Tartu Maakohtu 12.12.2025

kohtumääruse alusel.

Nõustaja tasu 9920 eurot välja maksta kohtu deposiidist. Tasu ja kulude tasumine tuleb

määrata OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid, mille kaudu ta tegutseb.

18. Kohus selgitab, et saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste määramise osas on kohtulahend

ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab deposiidina selleks

ettenähtud kontole makstud summat (SanS § 18 lg 5).

Eveli Vavrenjuk

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik