3-25-1109/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1109

Haldusasi

U.Z kaebus Töötukassa otsustele seoses töövõime

vähenemise mitte tuvastamisega ja Sotsiaalkindlustusameti

otsustele seoses puude raskusastme mitte tuvastamisega

ühes kohustamisnõuetega kaebaja taotluste osas uuesti

otsustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – U.Z

Vastustaja I – Eesti Töötukassa

Vastustaja II – Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.05.2026. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK

1.

29.01.2025 esitas U.Z Eesti Töötukassale (Töötukassa) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA)

ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks

(digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 16).

Eesti Töötukassa menetlus

2.

03.02.2025 tegi Töötukassa U.Z suhtes otsuse nr TVH/25/004935 (töövõime ei ole

vähenenud) ja 04.02.2025 otsuse nr TVT/25/006892 (töövõime toetuse mitte määramine) (dtl

68-70). Töövõime vähenemise mitte tuvastamist põhjendas Töötukassa järgmiselt: U.Z-il „on

kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede

haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonnas on arvestatud suhtlemise valdkonda hinnates. Nägemishäirest kirjeldatud piirangud

ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude

tervisehäirete osas on arvestatud liikumise, käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise

ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondi hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (pesukaitsmed)

kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Taotleja kirjeldatud

piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning

suhtlemise valdkondades ei ole tervise infosüsteemi andmetel töövõimet mõjutavad. Varasemalt

pöördunud vastuvõtule meeleoluhäirete tõttu, saanud ravi. Lõpetas meeleoluhäirete ravi.

Liikumise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete osas tervise infosüsteemi andmetel töövõimet

mõjutavaid piiranguid ei ole. Ravimite kõrvaltoimete esinemisel on vajalik konsulteerida

raviarstiga. Taotlejal on õlaliigestes esineva valu tõttu kergelt piiratud küünitamine ning

esemete tõstmine ja kandmine. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas ja

tegevustes, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust

tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.“

3.

12.02.2025 esitas U.Z Töötukassale vaide 03.02.2025 ja 04.02.2025 otsusele, mis

24.03.2025 otsusega nr VO/25/465 rahuldamata jäeti.

Sotsiaalkindlustusameti menetlus

7.

05.02.2025 tegi SKA U.Z suhtes otsuse nr P26-2025-256135 „Puude raskusastme

mittetuvastamine“ ja otsuse nr P26-2025-256136 „Puudega tööealise inimese toetuse

mittemääramine“ (dtl 32-36). SKA selgituste kohaselt toetub SKA puude tuvastamisel

Töötukassa ekspertarsti hinnangule. Töötukassa on hinnanud U.Z toimetulekut ja

hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist,

enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning

inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese

igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja

ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine U.Z-il nimetatud valdkondades piiranguid sellisel

määral, et tuvastada puuet.

8.

13.02.2025 esitas U.Z SKA 05.02.2025 otsustele vaided, mis 24.03.2025 vaideotsusega nr

5.2-3/4724-2 rahuldamata jäeti (dtl 44 jj).

Kohtumenetlus

9.

28.04.2025 võttis kohus U.Z kaebuse alusel menetlusse tühistamisnõude (HKMS § 37 lg 2

p 1) Töötukassa 03.02.2025 ja 04.02.2025 otsuste nr ja 24.03.2025 vaideotsuse tühistamiseks

ühes kohustamisnõudega kaebaja taotluse osas uuesti otsustamiseks. Samuti tühistamisnõude

SKA 05.02.2025 otsuste ja 10.04.2025 vaideotsuse tühistamiseks ühes kohustamisnõudega

kaebaja taotluse osas uuesti otsustamiseks (dtl 93-94). Kohus luges, et kaebaja soovib otsused

vaidlustada vaietes toodud põhjendustel. Hilisemalt on kaebaja oma seisukohti vastuseks kohtu

küsimustele täiendanud (dtl 531 jj)

10. Kohus esitas menetluse käigus pooltele täiendavaid küsimusi (dtl 520 jj, 565 jj, 593 jj) ning

vaatas asja läbi kirjalikus menetluses.

2 (20)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

11. Kaebaja leiab, et Töötukassa ja SKA otsused on õigusvastased ja järeldused, et kaebaja

töövõime ei ole piiratud ja puude raskusastme tuvastamiseks alus puudub on väärad.

Kokkuvõtvalt põhjendab kaebaja oma seisukohti järgmiselt:

11.1.

Kaebajal on pikalt kestnud ja mitmekülgsed terviseprobleemid, mida on uuritud ja

ravitud mitmes raviasutuses. Üheksakümnendate aastate keskel pöördus kaebaja Polikliinikusse

seljavalu tõttu; suunati soolteuuringule, kuid toona tema muret alahinnati. 2000. aastatel leiti

Rakvere Haigla polikliinikus uuringutel suur sapikivi ja vana song, mõlemale tehti operatsioon;

arst selgitas, et sapipõie probleem oli pikalt kahjustanud ka magu. Alates 2018. a detsembrist

algasid kaebajal tugevad õla- ja õlaliigeste valud, turse, öine valu ja käte tuimus; proovinud ise

ravida (määrimine, massaaž, võimlemine, pipraplaastrid), olnud korduvalt haiguslehel. 2020. a

kevadeks lahkus töölt tervise tõttu.

11.2.

2020. aasta kevadel töötas kaebaja e-poes komplekteerijana; pakkimisel tekkisid käte

koordinatsiooniprobleemid ja mitmed lõiked kätte. Käis PERH-i EMO-s, kus tehti õmblused.

Pärast seda esineb vasaku käelaba tõmblus tassimisel ning mõlema käelaba surin. Töötades

Bauhaus UÜ-s suunas töötervishoiuarst kaebaja uuringutele. Kaebaja käis Kohtla-Järvel

füsioterapeudi juures (harjutused, magnetravi) ja hiljem laserravil töötervishoiuarsti suunamisel.

Need vähendasid õlavalu, turset ja pingeid.

11.3.

Praeguses töökohas tuleb kaebajal palju seista, liikuda. Peale selle on meie

töökohustuseks ka kaupadele turvaelementide panemine. Kaupa tuleb tõsta erinevatelt

tasapindadelt, mis ei mõju kätele ja käeliigestele sugugi hästi. Tekitades valu, turseid ja pingeid.

Peale tööpäevi on üle keha lihasvalu.

11.4.

Seljaprobleemide osas märgib kaebaja, et 1990ndate lõpus/2000ndate alguses tekkisid

tugevad seljaspasmid (nädal voodis). Perearst soovitas liikuvat/füüsilist tööd. Alaseljavalu ja

krambid tekivad valest liigutusest, kiirgavad vasakusse jalga. Pärast kukkumist kaubaalusele

süvenesid seljakaebused; raskused pikemal seismisel ja tekib nõrkuse tunne.

11.5.

Seoses peapiirkonna probleemiga toob kaebaja välja, et 04.04.2021 esimese COVID-19

vaktsiini järel vasaku käe valu ja hallikas-sinakas värvusega käsi, pinges peened veresooned;

sümptom vaibus, arsti ei teavitanud. Pärast teist doosi (27.06.2021) tekkis 02.07.2021 otsaesise

turse, külmatunne, tugev valu ja kuldsed virvendused vaateväljas; sarnane, kuid kergem episood

järgmisel päeval. Augustis pöördus arsti poole; arvestades varasemat juhuleidu ajuripatsi

piirkonnas (algul kahtlustati kasvajat, hiljem kirjeldatud tsüstina) suunati neurokirurgile.

Uuringul ajuripatsis muutusi ei leitud, kuid kaebaja tundis, et tema sümptomeid ei kuulatud;

uuringu järel otsaesise probleem süvenes. Uus perearst suunas neuroloogile (vastuvõtt Tartus),

määrati keele alla manustatav ravim; perearst tõstis hiljem annust. Ravim vähendas valu, turset,

külmatunnet ja higistamist otsaesisel, kuid vasakpoolne otsaesise ja pealae tõmblus püsib,

kiirgab vasaku ninapooleni; pikali on hullem, uinub käsi otsaesisel. Neuroloogilisele

hindamisele lisandus vaimse tervise sõeluuring; käis Tartu vaimse tervise õe vastuvõtul,

psühhiaatri vastuvõtt jäi ära.

11.6.

2022. aasta märtsis tehti kaebajale teist korda songa operatsioon. Tänase seisuga on

valud nabast üleval pool, eriti kui tuleb midagi tõsta või tassida. Veel on väga pikalt olnud

vererõhuga probleeme, tänu rohule on see kontrolli all. Peale selle on ka veresuhkur kõrge, mis

ei taha alluda rohtudele.

11.7.

Kaebaja on lisanud kaebusele TIS andmeid, mis on lisandunud pärast vaidlustatud

otsuste tegemist.

3 (20)

11.8.

Kaebaja hinnangul ei vastustajad kohaselt arvesse võtnud kaebaja terviseandmeid

tegelikult millegagi pole arvestatud, eriti diabeedi probleemi, mis on kahjuks

tõusnud ja tänase seisuga tuleb kaebajal süstida, et enesetunne enam vähem parem oleks.

Peamine, millega pole arvestatud on epikriis 14.02.2025: vastuvõtt 04.02.2025-14.02.2025.

Samas ka epikriis 29.12.2023. Ilmselt ei arvestatud ka epikriis 22.01.2024: vastuvõtt

08.01.2024-22.01.2024. Varem oli juba probleeme seljaga, aga see probleem tekitas seljale

probleeme juurde.

Eesti Töötukassa seisukohad

12. Töötukassa leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastus kokkuvõtvalt

järgnevatel põhjendustel:

12.1.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 29.01.2025

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise

infosüsteemi (TIS) antud terviseandmed. Tervishoiuteenuse osutaja SA Jõhvi Taastusravi

Keskuse (edaspidi: TTO) ekspertarst dr T.S, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime

hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja

terviseandmed, koostas 01.02.2025 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime

hindamise otsuse koostamisel aluseks.

12.2.

TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid,

kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele

piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt

koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst M.N. Eeltoodu alusel koostati 24.03.2025 vaideotsus.

12.3.

Käesoleva kohtuasja raames on Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr O.P kõik

kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatu üle vaadanud ning on 10.06.2025 allkirjastanud

oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud

seisukohtadega.

12.4.

TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses koostatud 18.02.2025 eksperdiarvamuses

kaebajal valdkondade võtmetegevused järgnevalt: 1) käeline tegevus: käte sirutamine –

arvväärtusega 1, asjade liigutamine – arvväärtusega 1, käteosavus – arvväärtusega 0, käelise

tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teiste valdkondade võtmetegevustes

piiranguid ei tuvastatud Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste

arvväärtuste summa on seega 0. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud

töövõimeliseks. Eelnevast tulenevalt on vastustaja 03.02.2025 otsusel nr TVH/25/004935

õigesti märgitud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille

põhjuseks on pehmete kudede haigusseisundid. TTO ekspertarst hindas, et kuigi kaebajal on

käelise tegevuse valdkonnas piirangud, ei mõjuta see kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks

töötamist.

12.5.

Kommunikatsiooniraskusi ja erimeelsusi raviarstidega ei ole vastustajal võimalik

kommenteerida ega Töötukassa otsuste muutmiste aluseks võtta. Tervishoiuteenuse

osutamisega seotud vaidlused, sh vaidlused selle üle, kas arstid on TISi kandnud õiged ja

täielikud andmed, kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus. Seda on

leitud ka riigikohtu praktikas 2019. aasta 5. septembri otsuse nr 3-17-1110 p-s 24. Seejuures

isegi kui Töötukassa pärib TIS andmeid pikema perioodi kohta, arvestatakse töövõime

hindamise raames neid terviseseisundeid, mis isikule käesolevalt aktuaalseid piiranguid

tekitavad ja meditsiinilist käsitlust vajavad. Töövõime hindamise raames ei saa arvestada

haigusi või seisundeid, mis on juba ravitud või mis enam piiranguid ei põhjusta.

4 (20)

12.6.

Kaebaja ei ole kohtumenetluses selgitanud, kuidas mõjutavad kaebaja poolt kirjeldatud

varasemalt esinenud haigused ning terviseseisundid hinnangut kaebaja käesolevale töövõimele.

Asjaolu, et kaebajal on varasemalt diagnoositud haigus või ta on varasemalt saanud ravi (sh

operatiivset ravi), ei ole piirang töövõime hindamise mõttes. Seda enam, piiranguid

hinnataksegi töövõime hindamise raames ravi foonil ning arvestatakse käesolevalt püsivalt

esinevaid piiranguid, mitte diagnoose.

12.7.

Töövõime hindamisel ning seejärel vaidemenetluses saab hinnata objektiivseid

meditsiinilisi andmeid ja nende alusel kinnitatud piiranguid kuni vaideotsuse tegemise

kuupäevani. Hilisemaid terviseandmeid arvesse ei võeta. Antud juhul ei ole kohtumenetluse

ajal TIS-i lisandunud sissekannetes selliseid andmeid, mille põhjal järeldada, et kaebaja

piirangutele ja töövõimele antud hinnangud ei ole õiged.

Sotsiaalkindlustusameti seisukohad

13. SKA palub kaebuse jätta rahuldamata kokkuvõtvalt järgnevatel põhjendustel:

13.1.

Vaideotsuses on vastustaja selgitanud kaebajale, et puude raskusastme tuvastamisel on

vastustaja tuginenud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 7 kohaselt

töövõime hindamise käigus tehtud eksperdiarvamusele, millest tulenevalt ei ole alust kaebajal

puude raskusastet tuvastada. Samuti on vaideotsuses selgitatud puude raskusastme tuvastamise

metoodikat ja seda, miks kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud. Vastustaja märgib lisaks, et

tal ei tekkinud nimetatud eksperdiarvamuse pinnalt kahtlust selles, et see on koostatud

nõuetekohaselt ning olulisi asjaolusid on arvesse võetud. Seetõttu vastustaja puude raskusastme

tuvastamiseks täiendavalt ekspertarsti esmalt ei kaasanud. Vaidemenetluses on vastustaja

kaasanud täiendava arvamuse andmiseks ekspertarsti, kelle arvamuse kohaselt on kaebajal ravi

foonil esinevad pikaajaliselt püsivad tegutsemispiirangud kerged ning sellest tulenevalt on

kerged ka nendest põhjustatud takistused igapäevaeluga toimetulekuks ja ühiskonnaelus

osalemiseks.

13.2.

Puude raskusastme saab tuvastada siis, kui puudeline seisund küündib vähemalt

keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini. Sellest lävendist allapoole

jäävaid puudelisi seisundeid, ehk selliseid, kus taotlejal esinevad piirangud igapäevastes

tegevustes või ühiskonnaelus osalemises on kerged (PISTS § 2 lg 21) või mida saab kõrvaldada

või oluliselt leevendada ravi või ravimitega, vastustaja ei tuvasta ning selliste seisundite puhul

vormistatakse puude raskusastme mittetuvastamise otsus.

13.3.

Ekspertarst hindab inimese taotluses esitatud andmete (inimese subjektiivne hinnang

oma tervisele) vastavust tervishoiuteenuse osutaja poolt tervise infosüsteemi kantud

andmetele. Inimese enesehinnang tervisele on n-ö tunnetatav tervis, mis võib lahkneda

objektiviseeritavast (läbivaatused, analüüsid jne) terviseseisundist. Objektiivsed terviseandmed

ei kinnita praegusel juhul nii töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse kui ka

vastustaja otsusele esitatud vaide lahendamise menetluses antud eksperdiarvamuse kohaselt

kaebajal selliseid piiranguid, mis annaksid aluse tuvastada kaebajal vähemalt keskmine puude

raskusaste. Senisest kohtupraktikast tulenevalt võiks eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks

anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud

olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi

või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Vastustaja hinnangul ei

ole põhjust praeguses asjas selliseid etteheiteid teha.

13.4.

Kaebaja on esitanud kohtumenetluses pöördumise raviarstile, millest nähtuvalt ei ole

kaebaja nõus arsti poolt tervise infosüsteemi kantud andmetega, sh diagnoosidega. Vastustaja

on seisukohal, et vaidlus raviarstiga tervise infosüsteemi kantud andmete õigsuse üle ei mõjuta

vastustaja otsuste õiguspärasust. Puude raskusastme tuvastamise õiguspärasuse hindamiseks

5 (20)

saab halduskohus kontrollida seda, kas ekspertarst on kasutanud eksperdiarvamuse andmisel

tervise infosüsteemi andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel).

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kesksed vaidlusküsimused Töötukassa otsustega seonduvalt on, kas Töötukassa on

kohaselt hinnanud kaebaja töövõimet ning kas vastustaja järeldus, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud, on õiguspärane ja põhjendatud. Sellest sõltub omakorda töövõimetoetuse

mittemääramise otsuse õiguspärasus. Keskseks vaidlusküsimuseks seoses SKA otsustega on,

kas SKA on kohaselt kaebaja tervisandmeid hinnates jõudnud järeldusele, et alus puude

tuvastamiseks puudub.

15. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). Haldusakti kontrollimisel on

halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse

raskusastme määramisel). Sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine. Puude raskusastme

tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste

tõenditega ümberlükatav (RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110/84, p 24). Üheks võimaluseks

kontrollida eksperdiarvamuse õigsust, on küsida teise tervishoiuteenuse osutaja või

haldusorgani arstiõppe läbinud töötaja hinnangut esialgse eksperdiarvamuse kohta. Menetluses

ei piisa sellest, kui taotleja esitab üldsõnalise vastuväite eksperdiarvamuse kohta. Eelkõige saab

ekspertarvamuse ebaõigsus või ebaobjektiivsus olla seotud sellega, et TIS-s kaebaja väited või

kajastatud andmed on ilmselgelt arvesse võtmata jäetud või on konkreetne hinnang neile

tuginevalt ilmselgelt väär. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja

hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida

täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja

tervisliku seisundi kulgu (vt RKHKo 20.06.2022, 3-20-2474/11, p 20 ja seal viidatud lahendid).

Praeguses asjas tuleb lisaks arvestada, et töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise

metoodikad on erinevad.

16. Järgnevalt annab kohus esmalt hinnangu Töötukassa (I) ja SKA (II) otsustele. Seejärel

selgitab kohus kaebaja tervisandmete dokumenteerimisega seotud küsimusi (III).

I. Töövõime hindamine

17. Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ning

kord on kehtestatud töövõimetoetuse seaduses (TVTS) (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise

tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu on kehtestanud tervise- ja tööminister

07.09.2015 määrusega nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loete

lu “ (määrus nr 39)

TVTS § 5 lõike 4 alusel.

18. Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus

(TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku taotlust ehk hinnangut oma tegutsemisvõimele (määrus

nr 39 § 5 lg 1 p 1).

19. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste

andmete alusel: taotlusel olevad andmed (1); TVTS § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed

(2); taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel

6 (20)

nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse

koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (3) (määruse nr 39 § 5 lg 1). TVTS § 7 lõike 5

alusel sätestatud tervise andmed on tervise infosüsteemi kantud andmed (sotsiaalkaitseministri

ja tervise- ja tööministri 22.02.2016 määrus nr 5 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme

tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete

loetelu ja päringute perioodid“ (määrus nr 5).

20. Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või

suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna

võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1).

Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa.

Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse vastavustabeli järgi

nii, et hinne 0 tähendab, et piirangut ei tuvastatud, 1 – kerge piirang, mis ei takista eriti isiku

igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku

igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma

pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu,

esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral

siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust

ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste

võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik

raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest

suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja

arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse nr 39 § 6). Eksperdiarvamuse andja

hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm

või väiksem (määruse nr 39 § 8 lg 5).

21. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: töövõime

ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes takistatud (1); osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (2), või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline

TVTS § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (3) (TVTS § 5 lg 3).

22. Töövõime hindamise metoodika (lk 9) kohaselt tuleb kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks

kasutada järgmiseid TIS-s olevaid andmeid: viie viimase aasta diagnoosid ja asjakohased

epikriisid; retseptikeskuse andmetel kahe viimase aasta jooksul välja kirjutatud retseptiravimid

ja meditsiiniseadmed; kahe viimase aasta haiguslehtede episoodid (kestused kuupäevaliselt) ja

väljastamise aluseks olevad diagnoosid.

23. Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis,

kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis

kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste

mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (RKHKo 20.06.2022, 3-20-2474/11, p 17 ja

seal viidatud lahendid).

24. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piirangutega (määruse nr

39 § 5 lg 3). Töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus

stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi

(kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud

vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida

inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine

tegutsemisvõimet parandaks. Seega tuleb enne osalise või puuduva töövõime tuvastamist teha

7 (20)

kindlaks, et haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite

või füsioteraapiaga (vt nt TlnRnKo 31.01.2024, 3-22-573/17 p 12). Kolleegium on aga

selgitanud, et ekspertarstid ei saa üldjuhul määrata kindlaks seda, kas taotleja vajab mingisugust

ravi ja mis on just tema jaoks sobiv ravi, vaid seda tuleb uurida taotluses nimetatud arstidelt

(määruse nr 18 § 4 lg-d 2 ja 3; vt RKHKo 3-23-705/54, p 17).

25. Kohtupraktikast tuleneb nõue, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks

kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu

raskusastmele kahtluse alla, tuleb töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või

töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (vt RKHKo 05.09.2019, 3-17-1110/84, p 22).

Kui tõendite hindamise tulemusel selgub, et Töötukassa otsuste aluseks olnud väited ei ole

tõendatud või olulised asjaolud on jäänud tähelepanuta ning nende puuduste kõrvaldamine

tähendaks töövõime hindamise otsuse põhjendamise kandumist ulatuslikus mahus üle

kohtumenetlusse, tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada ja Töötukassa peaks kaebaja töövõimet

uuesti hindama (vrd RKHKo 20.06.2022, 3-20-2474/11, p 32).

26. 03.02.2025 otsuse õiguslike alusena on kohaselt märgitud TVTS §-d 5-9, tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määrus nr 39. Lubatavaks saab pidada, et töövõime hindamisel

lähtutakse lisaks ka töövõime hindamise metoodikast, millele samuti otsuses viidatud on (vt nt

RKHKo 05.09.2019, 3-17-1110/8).

27. 03.02.2025 otsuses (dtl 68) on Töötukassa järeldatud, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Praegusel juhul võttis vastustaja töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks

TTO ekspertarst T.S 01.02.2025 arvamuse (dtl 117 jj). Kaebaja hinnang taotluses (dtl 55)

erineb ekspertarsti omast kõikides valdkondades, kuid kaebaja ei kirjelda siiski piiranguid

kõikides võtmetegevustes.

28. Järgnevalt kontrollib kohus, kas haldusmenetluses antud 01.02.2025 eksperthinnangus on

arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused ning kas

vaidemenetluse raames 18.02.2025 eksperthinnang (dtl 133 jj) ja kohtumenetluse raames asja

juurde lisatud 10.06.2025 ekspertarvamus (dtl 150 jj) on nendega kooskõlaline.

Liikumine

29. Võtmetegevus: 1.1 Liikumine eritasapindadel (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0)

Kaebaja on taotluses (dtl 61 jj) välja toonud, et tema võimekus liikuda on muutlik. Kaebaja

kirjeldab aeg-ajalt tasakaaluhäireid, samuti selja väsimist.

TTO ekspertarst on 01.02.2025 hinnangus (dtl 117) järeldanud, et taotleja kirjeldatud piirangud

ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Viidatud on 18.02.2022 neuroloogi vastuvõtule.

Vaidemenetluse hinnang on identne 01.02.2025 eksperthinnanguga (dtl 133).Vaideotsuses on

seljavalude osas (dtl 82) märgitud, et seljavalude tõttu oli vaide esitaja arsti vastuvõtul viimati

2021. aastal ning vaide esitaja selle osas regulaarset valuravi ei ole vajanud. Identne hinnang on

ka kohtumenetluse tarbeks esitatud ekspertarvamuses (dtl 150).

Kohtule nähtuvalt on kaebaja vaides Töötukassale toonud välja seljavalu ja -probleemid (dtl

74). Täiendavad ehk 03.02.2025 otsuse järgsed epikriisid, mis jäävad seega kahe

ekspertarvamuse vahelisse aega on 11.02.2025, 14.02.2025 ja 17.02.2025. Seljavalu kajastub

TIS andmetest 11.02.2025, 14.02.2025 kannetes (dtl 156, 173). 11.02.2025 epikriisist nähtub

diagnoosina „täpsustamata seljavalu“ (dtl 287). Lisaks on 12.04.2022 M.K epikriisis kanne, et

„valu aeg- ajal ka seljas.“ (dtl 431). Kohtule nähtub, et ka 07.04.2021 anamneesis viidatud

kaebaja seljavalule, kuid on lisatud märge, et see pole eriti probleemiks (dtl 227). Samuti on

seljavalule viited 07.01.2021, kus on viide, et seljavalu ei lase öösiti magada (dtl 230). Kohtule

nähtub kaebaja TIS andmetest, et seljavalule on viited ka peale vaidemenetluses antud

8 (20)

ekspertarvamust 18.02.2025 (dtl 167), 26.02.2025 (dtl 234), 08.03.2025, 20.03.2025 (dtl 234)

ja peale vaideotsust 27.03.2025 (dtl 234).

Vastuseks kohtu küsimustele (dtl 522) seoses seljavalu arvestamisega vaidemenetluses ja kas ka

11.02.2025 epikriisis kajastatu võib kinnitada või ümber lükata kaebaja varasemaid kaebusi,

selgitab Töötukassa, et on 11.02.2025 epirkriisi vaidemenetluse arvestanud ja kohtumenetluses

lisandunud epirkiisid, mis kajastavad võimalikku valuravi, ei muuda ekspertarvamustes toodud

järeldust (dtl 525). Kohtule nähtuvalt 11.02.2025 perearst kaebajale väljastanud saatekirja

taastusravile seoses diagnoosiga täpsustamata seljavalu ja hilisemalt on kaebaja kohtumenetluse

kestel e-kirja teel arutanud arstiga valuravi vajaduse üle (dtl 257 jj, 278). Samas puuduvad

terviseandmed, mis kinnitaks, et püsivalt igapäevaseid probleeme seljaga, kuigi kaebaja on

pöördunud perearsti poole järjepidevalt. Epikriisides on kajastatud eelkõige kaebaja enda

kirjeldusi (dtl 257 jj) ja arstide järeldused ei kinnita püsivaid seljast tingitud terviseprobleeme

(dtl 257). Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles

võtmetegevuses piirangut tuvastamata jäädes eksinud.

30. Võtmetegevus: 1.2 Ohutu ringiliikumine (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0).

Kaebaja on taotluses kirjeldanud (dtl 62), et ta ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi

liikuda. Õues ohutult liikumist takistab aeg ajalt pea uimasus. Mõnikord satub segadusse ja

tekitab ärevust ning siis valu vasaku poole otsaees ja -pealael tugevneb.

TTO ekspertarst T.S on 01.02.2025 hinnangus (dtl 117) järeldanud, et taotleja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Peavalude tõttu ei ole neuroloog 18.08.2022 ravi

määranud, meeleoluhäirete tõttu ei ole 2023/2025 püsiravi vajanud, ühel korral. 17.03.2023 on

välja kirjutatud rahusti retsept ja see on välja ostmata. 18.02.2025 hinnangus on identne tekst.

Identne on ka kohtumenetluses esitatud hinnang (dtl 150). Töötukassa on kohtumenetluses

selgitanud, et selle võtmetegevuse all on peavaluga arvestatud, kuna kaebaja on ise sellele

viidanud (dtl 526-527).

Vastustaja on seisukoha kujundamisel tuginenud taastusraviarsti dr F.G epikriisile (dtl 193,

398), neuroloog I.J epikriisile 25.08.2022 (dtl 399, 526) ja selles nähtuvad viited kliinilise

psühholoogi R.S visiidile (dtl 418 jj), 27.06.2022 kognitiivse funktsiooni kokkuvõttele, samuti.

Viidatud I.J epikriisis on peale psühholoogilise uuringu antud peavalude osas soovitus

valukabineti nõustamiseks, samuti on antud soovitus psühhiaatri ja psühholoogi

konsultatsioonid emotsionaalse seisundi kontrolliks (sh terviseärevusega toimetulek). Lisaks on

arst märkinud, et otseselt vajadust praeguste kaebuste ja testitulemuste järgi kordusuuringuks ei

näe. Töötukassa viitab seejuures kohaselt, et, edaspidist valuraviarsti konsultatsiooni pole TIS

andmetel vajalikuks peetud.

Kokkuvõttes ei nähtu kohtule TIS andmeid, mille Töötukassa oleks ilmselgelt tähelepanuta

jätnud. Neuroloogi hinnangu alusel puuduvad kaebajal terviseseisundid seoses peavaluga, mis

selles võtmetegevuses piiranguid tekitaks. Kokkuvõttes järeldab kohus, et Töötukassa ei ole

kaebajal selles võtmetegevuses piirangut tuvastamata jättes eksinud.

31. Võtmetegevus: 1.3 Seismine ja istumine (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0).

Kaebaja on taotluses (dtl 62) märkinud, et tema võimekus kehaasendeid säilitada ja vahetada on

muutlik, kaebaja ei suuda asendeid hoida ega vahetada valutult. Kaebaja toob välja jalavalu ja

selle, et kummardumisel tekib peauimasus ja kukkumistunne, mistõttu on raskusi püstiasendi

taastamisel.

TTO ekspertarst T.S on 01.02.2025 hinnangus (dtl 117) järeldanud kirjeldatud piirangud ei ole

TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Selgituseks on märgitud, et reie eespinna valude tõttu oli

vastuvõtul 2022 aastal, siis tehtud puusaliigeste uuringute alusel oli tegemist kergete

kulumuslike muutustega, regulaarset valuravi ei ole vajanud (epikriis 28.07.2022 M.K

9 (20)

peremeditsiin). Kehaasendi muutmisest tingitud pearinglust terviseandmed ei kinnita.

Hilisemad eksperthinnangud vaidemenetluses (dtl 133 jj) ja kohtumenetluses on identsed (dtl

150 jj).

Kohtule nähtuvalt on 28.07.2022 epikriisile (dtl 202) kohaselt viidatud. Viide pearinglusele on

kohtule nähtav ka 21.06.2022 perearsti epikriisis (dtl 203 jj), millest nähtub ka määratud ravi.

Hilisemad tervisandmed aga sama probleemi ei kajasta ega selle püsivat iseloomu ei kinnita.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Töötukassa ei ole kaebajal selles võtmetegevuses piirangut

tuvastamata jättes eksinud.

32. Võtmetegevus: 1.4 Liikumisega seotud muud piirangud (raskusastme hinnang kaebajal 0,

eksperdil 0). Kaebajataotluses muid piiranguid ei kirjelda.

33. Liikumise valdkonna kokkuvõttes (dtl 199) on TTO ekspertarst tuginenud eelkõige

varasemalt võtmetegevuste all viidatud kokkuvõtetele, identne on järeldus vaidemenetluses.

TTO ekspertarst on liikumise valdkonna hindamisel tuginenud perearsti M.K 28.07.2022

epikriisile (dtl 202) ja üldkirurgi K.K 02.04.2022 epikriisile (dtl 434). Vaideotsuses liikumise

valdkonda puudutavalt täiendavaid põhjendusi ei nähtu (dtl 79). Kokkuvõttes on valdkonnas

viidatud asjakohastele terviseandmetele ja andmeid, mis ilmselgelt tähelepanuta oleks jäetud ei

ole. Seega on Töötukass järeldus liikumise valdkonnas piirangu puudumisest õige.

Käeline tegevus

34. Võtmetegevus: 2.1. Käte sirutamine (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 2) ja

Võtmetegevus: 2.2. Asjade liigutamine (raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 1).

Kaebaja toob taotluses (dtl 62) välja, et võimekus käsi üles tõsta (sh korduvalt) on muutlik;

raskusteta ülestõstmine ei ole võimalik. Käte ülestõstmisel tekib õlaliigestes valu ja raksatus

(mõlemapoolselt). Ühekordsed tõsteliigutused on üldjuhul teostatavad; korduvate

üleõlakõrguste liigutuste korral (nt esemete tõstmine/kõrgele riiulisse paigutamine, kauba pidev

liigutamine) süvenevad valu, pinge ja tursed õlgades, kätel ja liigestes.

Kaebaja (dtl 62 jj) võimekus tõsta ja liigutada 1-liitrise vedelikuanumaga eset on mõõdukalt

piiratud: tegevus provotseerib valu õlgades ja käeliigestes ning randmeliigese piirkonnas. Pärast

naba songa operatsiooni vallandab tõstmine/tassimine valu naba kohal (rindade all). Koormust

vähendatakse (ämbrisse võetakse vähem vett), raskuseid jagatakse väiksemateks kordadeks ning

puude tuppa toomisel kasutatakse vahel lähedaste abi. Kaebaja võimekus liigutada suuri, kuid

kergeid esemeid on muutlik: ka kergete esemete tõstmisel võib tekkida valu, eriti vale või liiga

kiire liigutuse korral. Öisel asendivahetusel (nt padja sättimisel) tekib õlaliigesevalu; vales

asendis magamine põhjustab ajutist käe tuimust ja liikumisraskust, mis leeveneb asendi

muutmisel .Kaebaja võimekus sooritada korduvaid tõste- ja kandmistegevusi on piiratud.

Ekspertarst on oma 01.02.2025 arvamuses identselt kahe võtmetegevuse osas (dtl 119, 120)

märkinud, uuring on õlaliigeste osas teostatud 2021. aastal ja kaebaja oli taastusravil oli viimati

2022/2023, valuravimeid 2023/2025 välja kirjutatud kolmel korral, välja ostetud kahe retsepti

alusel. Hilisemalt ei ole uuringuid vajanud ja vastuvõtule antud vaevsutega pöördunud.

Õlaliigeste turset terviseandmed ei kinnita. Kokkuvõttes on piirang kerge (1). Identne on

vaidemenetluses andud arvamus (dtl 135, 136). Kohtumenetluses esitatud ekspertarvamuses on

lisatud täiendavalt, et uuringu alusel õlavarte fleksioon on täismahus ning olulise valuta.

Ekstensioon on täismahus ja valuta (dtl 151).

Kohtule ei nähtu TIS andmeid, mis kahes võtmetegevuses väljatoodust erineks ja kinnitaks

kaebaja vaevuseid suuremal määral kui kerge. Mõlemas võtmetegevuses on analüüsitud

õlaliigeste uuringuid 2021. aastast (dtl 159-160, 221, 225-229), samuti taastusravi 2022-2023

(dtl 193-194 jj) ja valuravi (kaebajale on valuravimeid ajavahemikul 2023.–2025. aasta välja

kirjutatud kolmel korral,). 18.05.2022 epikriisist nähtuval küll kaebaja kirjeldatud vaevused

10 (20)

seoses õla ja õlaliigeste valuga, kuid epikriisist ei nähtu et peale valuravi arst oleks selles osas

ettekirjutusi teinud (dtl 427 jj). Käte sirutamise ja asjade liigutamise on kaebajal võimalik

väikeste raskustega. Kaebaja on lisaks õlaliigese turseid kirjeldanud 19.03.2025 sissekande

kohaselt (dtl 268). Kohus nõustub Töötukassa hinnanguga, et 18.02.2025 vaideotsusele

järgnenud sissekanne ei saa kinnitada vaevusi kerget piirangut ületavas osas. Tegemist ei ole

objektiivse tervisseisundi kirjeldusega, vaid kaebaja enda kirjeldatud vaevusega, mis ühtib

taotluses väljatooduga. Kokkuvõttes ei ole Töötukassa võtmetegevustes 2.1 ja 2.2 kerget

piirangut tuvastades eksinud.

35. Võtmetegevus: 2.3. Käteosavus (raskusastme hinnang kaebajal 2, eksperdil 0).

Kaebaja kirjeldab taotluses (dtl 63), et võimekus kasutada käsi ja sõrmi on mõõdukalt

piiratud.Kaebaja võimekus sooritada ühetaolisi tegevusi sundasendis (nt hakkimine,

viilutamine) on piiratud – tekivad koormus ja valu. Kaebaja võimekus teha rasket käsitsitööd

õues (nt okste lõikamine, puude lõhkumine,käsitsi niitmine) on piiratud. Kaebaja võimekus

kanda raskeid poekotte on oluliselt piiratud (dtl 63 jj).

Ekspertarst on hinnanud (dtl 121), et selles võtmetegevuses piirang puudub, kuna piirangud ei

ole töövõimet mõjutavad. Identne on vaidemenetluses antud ekspertarvamus (dtl 137).

Ekspertarvamustes on kohaselt tuginetud töötervishoiuarst dr A.B epikriisile (dtl 228). Viidatud

on kohaselt, et ENMG-uuring on tehtud 29.03.2021 (dtl 158). Õigesti on viidatud, et TIS-s

puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks saanud seetõttu regulaarset ravi, sh

füsioteraapiat või blokaade. Nähtub, et tegemist oli mõlemapoolse kerge karpaalkanali

sündroomiga. Kohtumenetluses on eelnevale lisatud, et uuringute alusel on kaebaja käte jõud

normis (dünamomeetria mõlemal käel korras, 27 kg) (dtl 151).

Ka kohtule ei nähtu terviseandmeid, mis kinnitaks kaebaja piiranguid käteosavusel. 14.05.2021

epikriisist (dtl 228) nähtuvad haigestumise tekkepõhjuse kirjeldused, kuid mitte seda, et

kaebajal oleksid olulised püsivad piirangud käteosavusel. Kokkuvõttes, et ole Töötukassa

võtmetegevuses 2.3 piirangut tuvastamata jättes eksinud.

36. Võtmetegevus: 2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud (raskusastme hinnang

kaebajal 9, eksperdil 0)

Kaebaja on kirjeldanud (dtl 63) valu, pinged, tursed õlgades, kätes, ja liigestes ning valu vasakul

pool otsaesisel tekitavad probleemi magamisega. Ekspertarst on nii haldus (dtl 121) kui

vaidemenetluses (dtl 137) märkinud, et kirjeldatud piiranguid on hinnatud valdkondade raames

ja sellega kattub kohtumenetluses esitatud arvamus (dtl 151). Kohtule nähtuvalt on kätega

seotud piiranguid hinnatud teiste antud valdkondade võtmetegevuste raames, peavaluga

seonduvat on kajastatud nii liikumise kui suhtlemise valdkonna raames.

37. Kokkuvõtvalt on TTO ekspertarst järeldanud (121-122, 138-139), et kaebajal on kerge

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede muud

haigusseisundid. Kaebajal on valude tõttu õlaliigestes piirangud küünitamisel, esemete tõstmisel

ja kandmisel. TTO ekspertarst on käelise tegevuse valdkonna hindamisel tuginenud perearsti dr

M.K 17.03.2023 epikriisile (dtl 187), taastusraviarsti dr F.G 13.03.2023 epikriisile (dtl 193),

taastusarsti dr C.D 13.05.2021 epikriisile (dtl 225), töötervishoiuarst dr A.B 14.05.2021

epikriisile (dtl 483). Vaidemenetluses koostatud ekspertarvamuses on sealjuures arvestatud

täiendaval 17.02.2025 lisandunud epikriisiga (dtl 140). Kohtumenetluses on ekspert sellega

nõustunud (dtl 152). Kohtule ei nähtu, et ekspertarstid oleks asjakohaseid epikriise või kaebaja

kirjeldatud piiranguid kõrvale jätnud. Seega on õige Töötukassa järeldus, et kaebajal on käelise

tegevuse valdkonnas kerge piirang (määruse nr 39 § 6 lg 6, § 8 lg 5).

Teabe edastamine ja vastuvõtmine

11 (20)

38. Võtmetegevus: 3.1. Teabe edastamine (raskusastme hinnang kaebajal 2, eksperdil 0).

Võtmetegevus: 3.2 Teabe vastuvõtmine – (raskusastme hinnang kaebajal 2, eksperdil 0).

Kaebaja on taotluses (dtl 64-65) märkinud, et kaebaja võimekus teabe edasiandmisel on

mõõdukalt piiratud ja muutlik. Piiranguid süvendab vasaku otsmiku ja pealae valu ning sellega

kaasnev uimasus, mis tekitab suhtlemisvastumeelsust; eriti häiritud on hommikune toimetulek.

Kaebaja suudab vajadusel lihtsa teabe edasi anda, kuid eelistab suhtlemist vältida. Kaebaja on

taotluses märkinud (dtl 64) võimekus kuulmispõhise teabe vastuvõtmisel on kergelt piiratud.

Kaebaja võimekus nägemispõhise info vastuvõtmisel on säilinud. Võimekus on muutlik ning

sõltub peavalu/uimasuse intensiivsusest.

Kõikides ekspertarvamustes on mõlema võtmetegevuse osas viidanud (dtl 124 ja 140, 152), et

piirangud on hinnatud suhtlemise valdkonna raames. Kohus juhib tähelepanu, et tegelikkuses on

vastustaja peavaluga ja neuroloogi hinnangutega seotut analüüsinud ka võtmetegevuse 1.2 all.

Kuna vastavad põhjendused on asjakohased, ei ole Töötukassa piirangut tuvastamata jättes

eksinud. Kohtule ei nähtu ei kaebaja enda kirjeldustest ega TIS andmetest, et esineks piiranguid

teabe edasiandmisel või vastuvõtmisel.

39. Võtmetegevus: 3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud (raskusastme hinnang

kaebajal 9, eksperdil 0).

Kaebaja on taotluses märkinud (dtl 64) võimekust mõjutavad aeg-ajalt visuaalsed häired (ujuvad

“tolmukollid”) ja varasem hägus nägemine. Ekspertarst T.S leidis (dtl 125), et taotleja

kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Viidatud on, et vajadusel tuleb

kaebajal pöörduda silmaarstile Identne arvamus on esitatud ka vaidemenetluses (dtl 141).

Kohtumenetluses on korratud sama arvamust (dtl 152).

Kaebaja on viidanud, et tal on probleeme silmadega (dtl 23, 27). Kohtule nähtub, et kaebaja on

suunatud silmaarstile 01.10.2021 (dtl 468). Silmaarstil on kaebaja suunanud ka perearst

04.02.2025 (dtl 177). Kohtule ei nähtu johtuvalt TIS andmetest, et tegemist piiranguga, mis

kaebaja tegutsemisvõimet takistaks.

Vastustaja on ka selle võtmetegevuse osas viidanud, et piirangud on hinnatud suhtlemise

valdkonna raames. Kohus juhib tähelepanu, et tegelikkuses on vastustaja ka peavaluga ja

neuroloogi hinnangutega seotud analüüsinud ka võtmetegevuse 1.2 all. Kuna vastavad

põhjendused on asjakohased, ei ole Töötukassa piirangut tuvastamata jättes eksinud.

Teadvusel püsimine ja enesehooldus

40. Kaebajal ei ole kirjeldanud piiranguid võtmetegevustes 4.1 ja 4.3.

41. Võtmetegevus 4.2. : tualettruumi toimingud (raskusastme hinnang kaebajal 4, eksperdil 0).

Kaebaja toob taotluses (dtl 64) välja, et tal on probleem põiega, mis peale günekoloogilist

operatsiooni on aastatega suuremaks läinud. Ekspertarst T.S leidis (dtl 126), et taotleja

kirjeldatud piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Antud juhul ei ole tegemist

tegutsemispiiranguga, kuna abivahenditega on uriini leke kontrollitav, ilma et peaks riideid

vahetama või ennast pesema. Sama hinnang on esitatud vaidemenetluses (dtl 142) ja korratud

teise arsti poolt kohtumenetluses (dtl 152). Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et tegemist ei

ole kaebaja kirjelduste ja TIS andmete alusel tegutsemispiiranguga, mis ei oleks abivahenditega

kompenseeritud. Kaebaja ise kirjeldab taotluses seda, et piirang on abivahendiga

kompenseeritav ega igapäevaelu seega ei piira.

Õppimine ja tegevuste sooritamine

42. Kaebaja ei ole võtmetegevuses 5.1 piiranguid kirjeldanud.

43. Võtmetegevus 5.2.: tegevuste alustamine ja lõpetamine (raskusastme hinnang kaebajal 9,

eksperdil 0).

12 (20)

Kaebaja on taotluses (dtl 65) välja toonud, et võimekus tegevusi algatada ja lõpetada on

muutlik. Kaebaja võimekus tegevusi planeerida on säilinud, kuid plaanide elluviimine on

raskendatud. Kaebaja võimekus tegevust alustada on piiratud motivatsiooni puuduse tõttu;

sageli ei alusta planeeritut või lükkab edasi. Kaebaja võimekus tegevust jätkata ja lõpetada on

piiratud.

T.S on arvamuses märkinud (dtl 127-128), et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel

töövõimet mõjutavad. Identne hinnang on antud vaidemenetluses (dtl 143-144).

Eksperthinnangutes on viidatud 29.12.2023, 14.11.2022, 01.03.2023 ja 30.11.2022 epikriisidele.

Kohtumenetluses on täiendavalt ekspertarst selgitanud, et varasemalt on kaebaja pöördunud

arsti vastuvõtule meeleoluhäirete tõttu ning saanud ravi. Viimane pöördumine meeleoluhäirete

diagnoosiga perearsti poole on toimunud kirja teel ning seda on kirjeldatud perearsti dr M.K

19414.11.2022 epikriisis. Seejuures on epikriisis märgitud järgmist: „Patsient lõpetanud ravi

sertraliini ja lamiktaaliga. Eile oli kehv olla, täna magas kauem ja tunneb ennast paremini. 27.12

läheb psühhiaatri juurde. Käis reedel vaimse tervise õe juures, kes kuulas patsiendi muresid ja

pani aja psühhiaatrile.“ Regulaarset meeleoluhäire ravi retseptikeskus ei kajasta. TIS andmetest

on näha kaks retsepti: 14.02.2025 alprasolaam 30 tbl (välja ostetud) ja 17.03.2023 alprasolaam

30 tbl (aegumise tõttu annulleeritud). Psühhiaatri konsultatsiooni TIS andmed ei kajasta“ (dtl

153).

M.K 14.11.2022 epikriis (dtl 194) on kohtumenetluses esitatud ekspetarvamuses kohaselt

kajastatud. Samuti on õige, et TIS andmetest on näha kaks retsepti: 14.02.2025 alprasolaam 30

tbl (välja ostetud) (dtl 173) ja 17.03.2023 alprasolaam 30 tbl (aegumise tõttu annulleeritud) (dtl

394). Õige on väide, et psühhiaatri konsultatsiooni TIS andmed ei kajasta.

Kohtule nähtuvalt on 14.02.2025 sissekandes (dtl 173) kaasuva haigusena nimetatud mõõdukas

depressioon, samuti püsivad meeleoluhäired. Tegemist on epikriisiga, mis lisandunud

vaidemenetluse kestel. Töötukassa selgitas selles osas täiendavalt vastuseks kohtu küsimusele

(dtl 527), et „Püsiva häirena on kaebajal diagnoositud düstüümia, s.o pikaajaline meeleolu

alanemine, mille korral kliinilised nähud ei ole nii intensiivsed, et need vastaksid kerge või

mõõduka depressiooni kriteeriumitele. Mõne ilmse stressfaktori lisandumisel võib kaebajal

seejuures meeleoluhäire ägeneda ja avalduda depressiooniepisoodina, mis võib vajada

toetusravi.“ Lisaks tõi Töötukassa välja, et retseptikeskuse andmetel on perearst kaebajale

14.02.2025 välja kirjutanud lühiajalise ärevust maandava ravimi toimeainega Alprasolaam.

Ravim on 21.02.2025 apteegist välja ostetud. Enne seda on psühhiaatrilist medikamentoosset

raviarsti poolt vajalikuks peetud 2022. aastal.

Kõik meeleoluhäired ei tingi alati piirangu tuvastamist töövõimega seoses. Piirangu

tuvastamiseks peavad tervisandmetest nähtuma viited sellele, et tegemist on teatud perioodi

kestel püsiva ja igapäeva elu mõjutava piiranguga, mis ei ole ka raviga kompenseeritav. Kuigi

meeleoluhäired võivad mõjutada nii teataval määral toimetulekut tegevuse alustamise ja

lõpetamisega seoses, ei nähtu kohtu TIS andmeid, mis kaebaja piiranguid sellisel kujul

kinnitaks, et see vastaks lävendile kerge või seda ületaks. Eelnevaga haakub ka 15.03.2023

psühhiaatria õe P.P epikriis (dtl 396 jj), millest nähtub, et pöördumine on vajaduspõhine.

Kokkuvõttes ei ole Töötukassa võtmetegevuses piirangut tuvastamata jättes eksinud.

Muutustega kohanemine ja ohu tajumine

44. Võtmetegevustes 6.1.-6.3. kaebaja piiranguid ei kirjelda.

45. Võtmetegevus: Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud

(raskusastme hinnang kaebajal 9, eksperdil 0).

Kaebaja toob taotluses (dtl 65) välja, et võõrad kohad tekitavad ärevust ja valu tugevneb vasaku

poole otsaees ja pealael.

13 (20)

Ekspertarst T.S on märkinud (dtl 129), et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel

töövõimet mõjutavad. Identne hinnang on esitatud vaidemenetluses (dtl 145). Viited TIS

andmetele kattuvad 5. valdkonnas tooduga. TTO ekspertarst kohtumenetluses samuti

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna hindamisel tuginenud psühhiaatria õe P.P

15.03.2023 epikriisile (dtl 153).

Kokkuvõttes on leitud, et muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud ei

mõjuta töövõimet. Nii nagu kohus eelnevalt märkis, et ole praegu esitatud terviseandmed

sellised, mis kinnitaks et kaebaja meeleoluhäired mõjutaksid toimetulekut vähemalt kerge

piirangu tasemel. Kohus nõustub, et töövõimet mõjutavad eelkõige piirangud, mis on kestvad.

Praegu ei nähtu, et kaebajal oleks diagnoositud kestev meeleoluhäire, mis piiraks töövõimet.

Suhtlemine

46. Võtmetegevuses 7.1 ja 7.3. kaebaja piiranguid ei kirjelda.

47. Võtmetegevus: 7.2. Kohane käitumine (raskusastme hinnang kaebajal 3, eksperdil 0).

Kaebaja toob taotluses välja (dtl 66), et võimekus emotsioonide ja käitumise kontrollimiseks on

piiratud; esineb sageli kontrolli kadumise episoode. Kaebaja võimekus toime tulla

emotsioonidega on otseses seoses vasaku poole otsaesise ja pealae valu tugevusega.

T.S on nii algses menetluses (dtl 130) kui vaidemenetluses (dtl 146) asunud identsele

seisukohale, et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. ).

Viited TIS andmetele kattuvad 5. valdkonnas tooduga. Kohtumenetluses esitatud arvamus (dtl

153-154) kattub eelnevaga. Kokkuvõttes on leitud, et taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise

valdkonnas ei mõjuta töövõimet.

Kuna suhtlemise valdkonna piirangute põhjusena toob kaebaja välja sisuliselt meeleoluhäired ja

TIS andmed ei kinnita, et need piiraksid selle võtmetegevuses kaebaja tegevusi, on

ekspertarstide järeldused õiged. Kaebaja on ka viidanud peavalule, mille osas ekspertarstid

võtmetegevuses1.2 selgitanud põhjalikult, et TIS andmetest ei nähtu, et peavalu piiraks kaebaja

tegevus vähemalt kerge piirangu ulatuses või ei oleks senise raviga olnud kompenseeritav.

Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimine kõrvaltoimed

48. Ravimite kõrvaltoimete osas kirjeldab kaebaja (lk 66), et viimastel aastatel on olnud

ravimitest iiveldust, kõhulahtisus (dtl 66). T.S toob identsetes ekspertarvamustes (dtl 131 ja

147) välja vajaduse konsulteerida raviarstiga. TIS andmed ei kinnita kohtule nähtuvalt ravimite

kõrvaltoimeid, mis pärsiksid igapäevelus toimetulemist. Mitte kõik ravimite kõrvaltoimed ei

tingi piirangu tuvastamist, vaid üksnes sellised, mis igapäevaelu takistavad. Üksikud

reaktsioonid ravimitele ei ole piirangu lävendit ületavad.

Muud tervisehäired

49. Kaebaja on välja toonud erinevad valud: vasaku poole otsaesise ja pealae valu, õlavalu,

seljavalu ning jalgade krambid. Kaebajal esineb aeg-ajalt apaatia ja eneseväärtusetuse tunne.

T.S on identsetes arvamustes märkinud (dtl 131 ja 147), et selgitused on antud teistes

valdkondades. Kohtumenetluses esitatud arvamuses (dtl 154) on täiendavalt selgitatud, et

kaebaja poolt muude tervisehäirete osas kirjeldatud piiranguid on arvestatud liikumise, käelise

tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkondasid hinnates. TTO ekspertarst on selgitanud, et peavalusid on hinnatud liikumise,

muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondasid hinnates. Õlgade valu on

arvestatud kehalise võimekuse valdkondasid hinnates. Seljavalusid, krampe jalgades on

arvestatud liikumise valdkonnas. Ärkamisraskusi on arvestatud õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonda hinnates. Samuti on õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda

14 (20)

hinnates arvestatud apaatiat. Käesolevas otsuses eespoolt kirjeldatust nähtuvalt on

kohtumenetluses toodud ekspertarvamuse viited õiged.

50. Nähtub, et asjas põhi- ja vaidemenetluses ekspertarvamused on liikumise, teabe edastamine

ja vastuvõtmise, õppimine ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumis,

suhtlemise valdkondades osas identsed. Sellisel viisil esitatud identsed ekspertarvamused

tekitavad põhjendatud kahtluse, kas ekspertarst on vaidemenetluses siiski täiendavalt andmeid

iseseisvalt hinnanud ja analüüsinud kõiki TIS andmeid sh vaides toodu vaates. Kohtumenetluses

on viidatud, et ekspertarvamuse vaatas üle ka ekspertarst M.N. Sellele on küll vaideotsuses

üldsõnalisena viidatud (dtl 79), kuid ekspertarvamust ei ole asja juurde esitatud. Vaideotsuse

tekstist ei ole selgelt eristatav Töötukassa ja ekspertarsti seisukoht, mistõttu ei ole ka

kontrollitav, milline osa otsusest kajastab ekspertarsti ja milline on Töötukassa järeldusena

seisukohta. Seetõttu on Töötukassa otsus ja vaideotsus selles osas põhjendamispuudusega (HMS

§ 56 lg 1). See ei tingi siiski otsuse tühistamist (HMS § 58). Töötukassa on kohtumenetluses

selle puuduse kõrvaldanud, esitades asja juurde täiendava ekspertarvamuse ja vastates ühes

viidetega konkreetsetele TIS andmetele kohtu täpsustavatele küsimustele (dtl 525 jj, 599 jj).

51. Vaidemenetluses toodud väidete osas on ekspertarvamuses (dtl 154-155) täiendavalt

selgitatud, et vaides on vaide esitaja kirjeldanud, et tal esinevad probleemid maoga. TIS

andmete alusel on vaide esitajal mao-söögitoru tagasivooluhaigus. Järeldatud on, et see ei

põhjusta püsivaid töövõime piiranguid, kuid on võimalik, et kaebuste esinemisel on kaebajale

vajalik dieet ja vajadusel ravi. Kohtule nähtuvalt on viide TIS andmetele õige ja (dtl 155, 156,

163, 164, 178, 229, 233, 235, 237, 280, 281, 295, 297, 300, 325, 328, 494) ning tervisandmetest

ei nähtu püsivatele piirangutele viitavat informatsiooni.

52. Kohtumenetluses on kaebaja viidanud, et arvesse ei ole võetud diabeedi diagnoosi (dtl 532).

Töötukassa on kohtumenetluses selgitanud, et TIS andmetel on kaebajal diagnoositud

insuliinisõltumatu, s.o 2. tüüpi diabeet. Seejuures veresuhkrud on kaebajal raviga olnud

kontrollitud ning dekompenseeritud seisundit ega tüsistusi ei ole kirjeldatud. Kaebaja ravi ja

jälgimine toimub perearsti juures. Kohtule nähtuvalt on diabeeti kaebaja anamneesis läbivalt

kajastatud (vt 12.01.2021 (dtl 229), 07.07.2021 (dtl 224), 21.09.2021 (dtl 218), 01.10.2021 (dtl

468), 25.03.2022 (dtl 434), 25.10.2023 (dtl 366), 17.06.2024 (dtl 180), 14.02.2025 (dtl 713)

03.05.2025 (dtl 165)), kuid pöördumise põhjused ei ole seotud diabeediga. 25.03.2025 epikriisis

nähtub ka vastav ravi (dtl 434). Eelnev kinnitab, et TIS andmetel ei esine kaebajal diabeedist

põhjustatud töövõimet mõjutavaid piiranguid. Kaebaja ei ole kaebustega, mis võiks viidata

piirangutele, mis püsivalt võtmetegevusi mõjutavad, pöördunud ei perearsti ega eriarsti poole.

Kohus nõustub Töötukassa selgitusega, et töövõime hindamine ei toimu isikul diagnoositud

haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet

tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud

vajaduspõhist ravi (dtl 599).

53. Seoses kaebaja poolt viidatud väidetavalt arvesse võtmata jäetud epikriisidega on

Töötukassa andnud selgitused 23.02.2026 (dtl 599 jj). Vastavaid epikriise on ühtlasi kajastatud

käesolevas otsuses võtmetegevuste analüüsimisel.

54. Kokkuvõttes on Töötukassa lõppjäreldus, et U.Z töövõime ei ole vähenenud, põhjendatud.

Praegusel juhul ei tingi kergete piirangute tuvastamine käelise tegevuse valdkonnas piirangut,

mis võimaldaks töövõime piiratust tuvastada (määrus nr 39 § 6 lg 5, § 6 lg 6, § 8 lg 5). Kaebaja

peamised kaebused seoses pea- ja seljavaludega, samuti diabeediga on ekspertarstide poolt

hinnatud ja kõik ekspertarvamused on ühise järeldusena leidnud, et piirangute tuvastamiseks

alust ei ole.

55. Kohus on seisukohal, et antud juhul olid töövõime hindamise taotluses toodud piiranguid ja

tervisehäireid puudutavad terviseandmed TIS-s olemas ning nendes ei nähtu kohtule

vastuolusid, mistõttu ei olnud vajalik ka visiidipõhine hindamine (määruse nr 39 § 2 p 10).

15 (20)

Visiidipõhine hindamine tehakse juhul, kui töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud

ja terviseandmed erinevad üksteisest olulisel määral või arstide poolt tervise infosüsteemi

sisestatud terviseandmed on sisult vastuolulised. Kaebaja taotluses väljatoodu on hinnatud

sageli kaebaja vaates arvväärtusega 9, mis tähendab, et tema võimekus on muutlik või esineb

muid valdkonna piiranguid. Samas ei tingi see visiidipõhist hindamist, kuna valdavalt ei ole

kaebaja hinnanud enda võimakusi mitte maksimaalselt piiratuks, vaid kirjeldab piiranguid ka ise

just olukorrapõhisena.

56. Vastuseks kaebaja väidetele selgitab kohus veel, et kaebajal töövõime hindamise aluseks ei

ole isikul aja jooksul diagnoositud haiguste ja tervisekahjustuste summa, vaid neist põhjustatud

piirangud, mis esinevad hindamise ajal. Piiranguid hinnatakse määruse nr 39 § 8 lõike 6 järgi

eksperdiarvamuste alusel. Eksperdiarvamuses hinnatakse isiku 5 tegutsemisvõimet kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. Seetõttu on võimalik, et kaebaja

tervisekahjustused ja diagnoositud haigused ei mõjuta hinnangu tulemust nii oluliselt, kui

kaebaja ise seda arvab. Kaebajal võivad esineda küll terviseseisundist tingitud tegutsemise ja

osalemise piiranguid, kui ekspertarstide poolt kaebajal tuvastatud piirangud ei ole ületanud

TVTS-i alusel kehtestatud metoodika põhjal arvutatud taset, mis on vajalik osalise või puuduva

töövõime tuvastamiseks.

II. Puude raskusastme hindamine

57. PISTS alusel selgitakse välja, kas inimesel on selline anatoomilise, füsioloogilise või

psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate

suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab tal ühiskonnaelus osalemist teistega

võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). Tööealisel inimesel tuvastatakse puude raskusaste siis, kui

see ületab teatud lävendi (PISTS § 2 lg 2¹). Puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse

korral arstiõppe läbinud isikuid (PISTS § 2³ lg 1).

58. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise

tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 6 lõike

1 järgi tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse taotluses sisalduvaid

andmeid, arstiõppe läbinud isiku arvamust ja muid asjasse puutuvaid andmeid (vt PISTS § 2³ lg

6).

59. Ekspertarst annab arvamuse taotluse ja TIS-i kantud viimase 5 aasta terviseandmete põhjal

(PISTS § 22 lg 3, § 23 lg 3, määruse nr 18 § 4 lg 1; sotsiaalkaitseministri ning tervise-ja

tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme

tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete

loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-d 2–4). Ekspertarst arvestab arvamuse andmisel ka taotleja

tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist

(määruse nr 18 § 4 lg 2).

60. Määruse nr 18 § 6 lõige 1 punkti 2 kohaselt tuvastab SKA tööealise inimese puude

raskusastme, võttes arvesse arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse § 4 lõikes 5 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud

arvväärtused. Määruse § 4 lõike 5 kohaselt annab tööealise inimese puhul ekspertiisi teostav arst

arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade

võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja

istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja

liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine

ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine

ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja

joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste

elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja

tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine,

16 (20)

ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale

kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Määruse § 4 lõige 6

kohaselt hindab ekspertiisi teostav arst antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele

vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas

piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga

valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Puude tuvastamiseks on alust siis, kui

vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine arvväärtus 2–2,75 (vt määruse nr

18 §-d 4–6).

61. Järgnevalt kontrollib kohus, kas SKA on ekspertarstide hinnangutele tuginevalt kaebaja

terviseandmeid õigesti kajastanud ning kas järeldused on kontrollitavad.

62. SKA on otsuses (dtl 32) puude mitte tuvastamist põhjendanud järgmiselt:

„Sotsiaalkindlustusamet toetub puude tuvastamisel töötukassa ekspertarsti hinnangule.

Töötukassa on hinnanud Teie toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses,

suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist,

muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Puue

tuvastatakse eelnimetatud valdkondades inimese igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus

osalemise piirangute põhjal. Terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine

Teil nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet.“ Haldusakt peab

olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Haldusakti põhjendamise nõude üheks

eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Põhjendused peavad olema sedavõrd põhjalikud, et

võimaldavad adressaadil otsuse laiemat konteksti arvestades selle tegemise põhjust mõista ning

hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse teostamise

võimaluse (RKÜKo 19.06.2020, 3-20-1044/5, p 14) ja täidab ka haldusorgani enesekontrolli

eesmärki (RKÜKo 31.05.2011, 3-3-1-85-10, p 26). Haldusakti õigusliku ja faktilise aluse

otsimine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse (RKHKo 04.03.2020, 3-18-

1740/36, p 18.4). Haldusorgan peab tagama selle, et haldusakti adressaat mõistab, miks otsus nii

tehti (RKHKo 3-17-1110/84, p 18). Seda kohustust peab iseäranis hoolikalt silmas pidama ka

puude raskusastme tuvastamisel.

63. Algses otsuses on SKA üldsõnaliselt tuginenud Töötukassa ekspertarvamusele ja üksnes

üldsõnaliselt selgitanud, et terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes ei esine U.Z

nimetatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet. Puuduvad selgitused,

milliste arvväärtuste ja metoodika alusel on SKA järeldusele jõudnud ja ei nähtu, et SKA oleks

ekspertarvamuses toodust puude raskusastme tuvastamise kontekstis selgitanud. Kuigi SKA

võib oma otsuses tugineda Töötukassa ekspertarvamusele ei vabasta see SKA-d haldusakti

põhjendamiskohustusest viisil, kus puude raskusastme tuvastamisel on põhjendatud piirangute

mitte tuvastamise aluseid vähemalt osas, kus taotleja arvamus erinev märkimisväärselt eksperdi

omast ning selgitatud ka metoodika erisusi seoses töövõime puudumise tuvastamisega. Kuna

SKA on vastavad põhjendused esitanud vaideotsuses. Kohtule ei ole äratuntav, miks ei saanud

algses haldusaktis kaebajale samu põhjendusi esitada. Seega on SKA 05.02.2025 otsus

formaalselt õigusvastane.

64. SKA on siiski põhjendamispuuduse vaidemenetluses kõrvaldanud (dtl 56) ja on ka

ekspertarsti kaasanud vaidemenetluses (vt RKHKm 21.06.2022, 3-21-2230/16, p 12.3) (dtl 46).

Vaideotsuse põhjendusi tuleb kohtul seega arvestada samaväärselt haldusakti põhjendustega

(RKHKo 22.09.2022,

3-20-1548/31

, p 15). Ekspertarst on ühes viidetega konkreetsete arstide

tervisekirjeldustele on arusaadavalt selgitanud järeldust, et esitatud terviseandmete põhjal on

seega ravi foonil esinevad pikaajaliselt püsivad tegutsemispiirangud kerged ning sellest

tulenevalt on kerged ka nendest põhjustatud takistused igapäevaeluga toimetulekuks ja

ühiskonnaelus osalemiseks. Ekspertarvamus tugineb kohaselt I.J 25.08.2022 (dtl 194), F.G

17 (20)

13.03.2023 (dtl 913 jj), Q.R 19.10.2021 (dtl 159, 221 jj) , W.V 01.10.2021 (dtl 221 jj), M.K

01.04.2025 (dtl 257 jj) epikriisidele. SKA on selgitanud, millist konkreetset informatsiooni on

ekspertarst neis arvestanud (dtl 562-563) ja need vastavad kohtule nähtuvalt eelviidatud

konkreetsetes epikriisides kajastatule.

65. Puude raskusastme tuvastamise metoodika erineb töövõime hindamise metoodikast. Puude

tuvastamiseks arvutatakse üldjuhul iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate

piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määrus nr 18 § 6 lg 3) ning

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas peab piirangu aritmeetilise keskmise

arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (vt määrus nr

18 § 6 lg 6). Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse igapäevast tegutsemisvõimet,

mis võibki erineda töövõimest. Kohus jõudis eelpool järeldusele, et ekspertarvamustes on jõutud

kokkuvõttes õigetel järeldustele kaebajal esinevate piirangute osas. Kohtule ei nähtu TIS

andmeid, mis käesolevas otsuses väljatoodud võtmetegevuste raames mõjutaks kaebaja

tegutsemisvõimet teisti kui on määratud töövõime hindamisega seotud ekspertarvamuste

lõppjäreldustes. SKA viitab õigesti, et tuginevalt 01.02.2025 Töötukassa eksperdiarvamusele

(dtl 117) on U.Z-il käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu

aritmeetiline keskmine 0,67, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme

tuvastamiseks käelise tegevuse valdkonnas.

66. SKA selgitas kohtumenetluses, et ei ole vaidemenetluse käigus hinnanud kaebaja

terviseandmeid, millised lisandusid TIS-i peale SKA 05.02.2025 otsuse nr P26-2025-256135

tegemist. HMS§ 83 lõike 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise

õiguspärasust ja otstarbekust. Seetõttu hindab ekspertarst vaidemenetluse käigus neid

terviseandmeid, mis olid kättesaadavad TIS-is puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemise

hetke seisuga. Vaidemenetluse raames antav arvamus on sõltumatu arstlik hinnang taotleja

terviseseisundist tulenevatele tegutsemispiirangutele 8dtl 562). Kohtu hinnangul tuleb

uurimiskohustust vaidemenetluses mõista nii, et arvesse tuleb võtta ka lisandunud

terviseandmeid ja neid ei ole lubatav kõrvale jätta. Hilisemaid terviseandmete osas tuleb

hinnata, kas nendest on võimalik teha järeldusi kaebaja tegutsemis- ja osalemispiirangute kohta

töövõime hindamise aja seisuga (vrdl RKHKo 21.12.2023, 3-21-629/46, p-d 15 ja 17).

Hilisemate tervisandmetega arvestamata jätmine praegusel juhul ei mõjuta siiski SKA

lõppejärelduse õigsust, kuivõrd lisandunud terviseandmed ei kinnita täiendavate andmetega

kaebaja taotluses väljatoodut (vt ka käesoleva otsuse p-d 29, 37 ja 43)

67. Kokkuvõttes on SKA õigesti järeldanud, et puudub alus U.Z-il puude raskusastme

tuvastamiseks.

III. Terviseinfosüsteemi sissekanded

68. Kaebaja väidab, et osa terviseprobleemidest ei ole korrektselt dokumenteeritud (vt vaides

dtl 40, 74). Töötukassa on selgitanud, et kuna kaebaja kirjad, mis seda vastuväidet

adresseerivad, on epikriisides ära toodud, siis ei näinud Töötukassa alust täiendava päringu

perearstile tegemiseks (dtl 528). Konkreetsemalt nähtub, et 11.02.2025 epikriisis on olemas

perearsti selgitused ja seisukoht oma patsiendi kaebustele. SKA märgib, et käesoleval juhul ei

ole SKA-l tekkinud isiku taotluses toodut arvestades kahtlust, et kaebaja terviseandmed võivad

olla korrektselt dokumenteerimata (dtl 561-562).

69. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi, mis on võrsunud tsiviilõiguslikust

suhtest, sh kaebusi otseselt tervishoiuteenuse osutamise peale (mh eksperdiarvamuse aluseks

olevate andmete TIS-i kandmine). Halduskohus on seevastu pädev tuvastama asjaolusid, millest

sõltub haldusakti õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti

kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja

on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige

võtmetegevuse raskusastme määramisel). Sellest sõltub töövõime hindamine ja puude

18 (20)

raskusastme tuvastamine. Töövõime hindamiseks või puude raskusastme tuvastamisel kasutatav

eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (vt

RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110, p 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

70. Kohtu hinnangul võivad kaebaja viited terviseandmete puudulikule dokumenteerimisele

olla siiski täiendava uurimiskohustuse ajendiks (vrdl RKHKo 01.10.2019,

3-18-1891/46

, p 19)

nii SKA-le (PISTS § 2³ lg 4) kui Töötukassale (määrus nr 39 § 5 lg 1 p 3), et kaebaja

terviseandmeid täpsustada.

71. Kaebaja on viidanud „otsaesise probleemile“, kuid ei ole vaides täpsustanud, millised

tervisevaevused kaebajal praegu sellest tulenevalt on. Kohtumenetluses on kaebaja täiendavalt

selgitanud oma seisukohti (dtl 533) seoses 01.10.2020, 30.08.2021, 08.11.2021, 12.12.2021,

28.12.2021 ja 04.11.2022-01.03.2023 eprkriisidega, kuid sellest ei nähtu kaebaja

terviseseisundit, mis on arstide poolt täielikult hindamata. Kaebaja kirjeldusest nähtub pigem

see, et kaebaja hinnangul ei ole arsti kirja pannud kogu kaebaja enda subjektiivset kirjeldust

vastuvõttudest. Seega ei nähtu kohtule taotlusest ega vaidest, et SKA-l (PISTS § 2³ lg 4) või

Töötukassal (määrus nr 39 § 5 lg 1 p 3) oleks pidanud tekkima kaebaja taotluses toodu,

terviseandmete või vaides esitatu pinnalt selliseid kahtlusi, mille kõrvaldamiseks oleks tulnud

koguda täiendavaid andmeid. Kaebaja on ka algses taotluses (dtl 59-61) kirjeldanud peavaluga

seotud probleeme ja sellele ekspertarstid hinnangud andnud (vt käesoleva otsuse p-d 30, 38-39).

Ka kohtumenetluses esitatud kaebaja täiendavad selgitused täiendava uurimise tarbeks sellist

ajendit ei anna.

72. Kohtule nähtuvalt on üheks põhjuseks, miks kaebaja on uuesti peale vaidlusaluseid otsuseid

arstide pooled pöördunud see, et kaebaja on saanud töövõime puudumise ja puude tuvastamise

taotlustele eitavad vastused (dtl 287). Kuigi käesolevas asjas küsis kohus vastavalt

kohtupraktikale vastustajatelt selgitusi selles osas, kas kohtumenetluses juurde esitatud

epikriisid saavad kinnitada või ümber lükata varasemaid hinnanguid, ei ole kohtumenetluse

eesmärk kaebaja suhtes uuesti haldusmenetluse läbi viimine. Olukorras, kus kaebaja tervislik

seisund on peale vaidlusaluseid otsuseid muutunud ja tema suhtes on olemas märkimiseväärne

kogus uusi terviseandmeid, sh näiteks uued eksperthinnangud muu haldusmenetluse raames,

tuleb kaebajal esitada vastustajatele uued taotlused.

Kokkuvõte

73. Töötukassa on ekspertarvamusele tuginevalt õigesti järeldanud, et U.Z-il ei esine töövõime

piiranguid määral, mis põhjustaks töövõime vähenemist. Kohtumenetluses täitis vastustaja ka

kohtupraktikast tuleneva nõude, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks

kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu

raskusastmele kahtluse alla, tuleb Töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või

töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist. Seetõttu puudub alus Töötukassa otsuste

tühistamiseks. SKA on ekspertarvamustele tuginevalt õigesti tuvastanud, et puudub alus U.Z-il

puude raskusastme tuvastamiseks. Seetõttu puudub alus SKA otsuste tühistamiseks. Seega on

vaidlustatud otsused õiguspärased ning alus kohustamisnõude rahuldamiseks puudub.

74. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse (HKMS § 108 lg 1). Vastustajad ei

ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu vastustajate võimalikud

menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

75. Kohtulahendi avalikustamisel asendab kohus otsuses kajastatud füüsiliste isikute nimed

tähemärgiga. (HKMS § 175 lg 3). Kui isik soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas

mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4

ja 6).

19 (20)

(allkirjastatud digitaalselt)

20 (20)