2-25-124949/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

09. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-124949

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ hagiavaldus G. M.-i vastu võlgnevuse

nõudes

2712,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anzhela Ternikova

Kostja G. M. (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi G. M.-i vastu osaliselt.

2. Mõista G. M.-ilt (isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks G. M.-i

ja XXX AS (registrikood XXX) vahel 03.02.2025 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

XXX tulenev põhivõlg 1300 eurot, intressivõlg summas 14,50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 15.06.2025 – 06.04.2026 eest summas 108,66 eurot, võla

sissenõudmiskulu 35 eurot ja alates 10.04.2026 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt (1300 eurot) kuni põhivõla

täieliku tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhivõlanõue summas 662,44 eurot, haldustasu nõue

summas 15,60 eurot, intressinõue summas 135,35 eurot ja viivisenõue G. M.-i vastu, mis

tulenevad XXX AS ja G. M.-i vahel 16.12.2024 sõlmitud järelmaksulepingust.

4. Jätta menetluskulud 57,60% ulatuses G. M.-i kanda ja 42,40% B2 Impact OÜ kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 210,24 eurot ning mõista nimetatud

summa G. M.-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Hageja esitas 21.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt

2129,61 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi 04.11.2025 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis

08.01.2026 määrusega asja üle Harju Maakohtule edasiseks menetlemiseks

hagimenetluses.

2. XXX AS ja kostja sõlmisid 03.02.2025 krediidilepingu nr XXX, mille alusel

võimaldas XXX AS kostjal kasutada krediidilimiidi 1300 eurot. Intressimäär oli

38,1%, krediidi kulukuse määr oli 46,26%, krediidi kogukulu oli 1743,60 eurot,

viivisemäär oli intressimäär. XXX AS maksis lepingu alusel kostjale välja 1300 eurot.

Vastavalt lepingule kohustus kostja igakuiselt maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi

ning tasusid. Krediidiliinilepingus on sätestatud, et igakuiselt tasumisele kuulub: 1/60

kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot (lepingus sisalduv näide). Kostja ei

teinud lepingu alusel mitte ühtegi makset. Kostja jättis tasumata 01.03.2025,

01.04.2025 ja 01.05.2025 maksmisele kuulunud summad. XXX AS saatis kostjale

30.05.2025 lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks kuni 13.06.2025. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis luges

XXX AS lepingu ülesöelduks alates 14.06.2025.

3. Lepingu sõlmimise taotluses avaldas kostja, et ta on ettevõtja ja tema igakuise

regulaarse sissetuleku suuruseks on 2000 eurot. Krediidiotsuse tegemisel lähtus XXX

AS kostja EMTA sissetulekust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu miinimum sissetulek

648,80 eurot. Krediidiotsuse tegemisel märkis kostja finantskohustuste kohta: 0 eurot

ja majapidamiskuludeks 150 eurot. XXX AS kohaldas finantskohustusteks 100 eurot

ja majapidamiskuludeks 339 eurot, arvestades kostja elukohta, ülalpeetavate

puudumist. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti

AS-i Creditinfo krediidiskooring. Leping loeti sõlmituks pärast seda, kui XXX AS on

teinud otsuse krediidikonto avada. XXX AS teavitab klienti otsusest SMS teel.

4. Kostja võlgneb krediidilepingu alusel hagejale põhivõlgnevuse 1300 eurot. Hageja on

arvestanud intressi perioodi 04.03.2025 – 14.06.2025 eest lepingujärgses määras

kokku 177,77 eurot. Hageja on arvestanud viivist intressiga võrdses määras alates

15.06.2025 kuni hagi esitamiseni 21.01.2026 kokku 267,52 eurot. Hageja nõuab

2 (9)

kostjalt ka edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras. Juhul, kui kohus asub

seisukohale, et XXX AS rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis nõuab

hageja intressi VÕS § 94 sätestatud määras. Intressi summa eelnimetatud perioodi eest

on 14,70 eurot. Samuti nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täieliku

täitmiseni.

5. Kostja ja XXX AS sõlmisid 16.12.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel

kandis XXX AS kauba müüjale kostja eest 714 eurot. Järelmaksulepingus lepiti kokku

60 osamaksega maksegraafikus, mille intressimäär aastas on 20,40%, krediidikulukuse

määr on 49,47 % ja krediidikogukulu on 1696,56 eurot. Osamakse suurus on 28,28

eurot, haldustasu tuli igakuiselt tasuda 3,90 eurot. Viivisemäär on intressimäär. Kostja

jättis tasumata märtsi-, aprilli- ja maikuu 2025 arved. XXX AS saatis kostjale

30.05.2025 lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse likvideerimiseks kuni 13.06.2025. Kuna kostja võlgnevust XXX AS antud

tähtajaks ei tasunud, siis luges krediidiandja lepingu ülesöelduks alates 14.06.2025.

6. Järelmaksulepingu sõlmimiseks esitatud taotluses avaldas kostja, et ta töötab

erasektoris ja tema igakuise regulaarse sissetuleku suuruseks on 2000 eurot.

Krediidiotsuse tegemisel on lähtutud kostja EMTA andmetest 648,80 eurot, mille

kohaselt see oli kostja 4 kuu minimaalne sissetulek. Krediidiotsuse tegemisel on

arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta

krediidiandja kohaldamise tulemusel kokku 404 eurot. Päringud teostati ka

creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring.

7. Kostja tasus XXX AS-le lepingu alusel 56,56 eurot, millest 0,41 eurot arvestati

põhiosa katteks, 48,35 eurot intressi katteks ja 7,80 eurot haldustasu katteks. Kostja

võlgneb seega lepingu alusel põhiosa summas 718,59 eurot. Hageja on arvestanud

intressi alates 19.02.2025 kuni 14.06.2025 lepingus sätestatud intressi määras kokku

135,35 eurot. Perioodil 19.02.2025 kuni lepingu ülesütlemiseni 14.06.2025 arvestab

hageja haldustasu 16,60 eurot (4*3,90). Hageja arvestab ka viivist alates lepingu

lõpetamisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kokku 44,48 eurot. Lisaks nõuab kostja ka edasiulatuvat viivist.

Juhul, kui kohus on seisukohal, et XXX AS rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis arvestab hageja kostja poolt tasutud 56,56 eurot põhivõla katteks.

Põhivõla suuruseks on seega 662,44 eurot.

8. XXX AS loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale 01.07.2025.

9. Hageja nõuab lisaks võla sissenõudmiskulusid kokku 35 eurot. Kohtuvälise menetluse

käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks.

Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-

posti aadressile (XXX). Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on

kantud kulusid: 01.07.2025 nõudekiri (25,00 eurot), 04.08.2025 kiri (5,00 eurot),

05.09.2025 kiri (5,00 eurot) (lisad 8-10) - Kokku: 35,00 eurot. Intress perioodil eest

alates 17.12.2024 ehk lepingu sõlmimise järgnevast päevast alates kuni lepingu

ülesütlemiseni, so 14.06.2025 summalt 719 eurot on kokku 11,49 eurot kokku 180

päeva eest. Lisaks arvestab hageja viivist alates 15.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.

10. Kohus võttis hagi menetlusse 09.02.2025 määrusega ja toimetas selle kostjale kätte

avalikult TsMS § 317 alusel, avaldades teate 11.02.2026. Kohus luges dokumendid

3 (9)

kostjale kättetoimetatuks 27.02.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks

hagivastust esitanud.

11. Hageja korrigeeris oma nõudeid 05.02.2026 menetlusdokumendis. Samuti esitas

hageja täiendavaid asjaolusid ja seisukohti 20.03.2026 menetlusdokumendis ja

27.03.2026 menetlusdokumendis.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus on käesolevat asja menetlenud TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses, millest

teavitati menetlusosalisi hagi menetlusse võtmise määruses. TsMS § 407 lg 1 alusel

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus ei ole kohustatud

asjas tagaseljaotsust tegema. Käesoleval juhul vaatas kohus asja sisuliselt läbi ja on

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

13. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja

16.12.2024 järelmaksulepingu, mille alusel tasus XXX AS kostja ostetud kauba eest ja

võimaldas kostjal tasuda kauba maksumus osamaksete kaupa. Kostja kohustus tasuma

intressi ja haldustasu. Samuti sõlmisid kostja ja XXX AS 03.02.2025 krediidilepingu

(krediidiliin), mille alusel võimaldas XXX AS kasutada krediidilimiiti 1300 eurot.

Kostja pidi tasuma intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja

sõlmis lepingud seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest

nähtub, et XXX AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on kostjale

võimaldanud krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on

tarbijakrediidilepingutega. Selliselt on lepinguid käsitlenud ka hageja. Kostja on

lepingud digiallkirjastanud. Järelmaksulepingu alusel on krediidiandja väljamakse

teinud 17.12.2024 ja krediidilepingu alusel 03.02.2025.

14. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes

nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene.

Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks

korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli

järelmaksulepingu sõlmimise ajal, s.o 16.12.2024, kehtinud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,65%. Seega kolmekordne määr oli 49,95%.

Lepingu kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 49,47% aastas. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär ja

ülejäänud krediidiga seotud kulud (igakuine halduskulu). 03.02.2025 krediidilepingu

sõlmimise ajal kehtis eraisikutele antud tarbimislaenude krediidikulukuse määr

15,47%. Seega kolmekordne määr oli 46,41%. Lepingus oli krediidikulukuse määrana

avaldatud 46,26%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on

38,1% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu

4 (9)

laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 0 EUR ning kogu krediidilimiit võetakse

kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas

teiste lepingu tingimustega. Kui nimetatud eeldused muutuvad vastavuses

krediidilepingus sätestatuga, siis muutub ka krediidi kulukuse määr. Seega ei ole

tarbijakrediidilepingud eeltoodud alusel tühised. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle

kohta, et krediidikulukuse määrad oleksid lepingutes märgitud ebaõigesti.

15. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt

keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele

võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas XXX AS 27.06.2025 mõlemast

lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest kostjale teatati samal päeval. Kohtule ei

ole teada asjaolusid, miks nõude loovutamine ei ole kehtiv.

16. Vastavalt VÕS § 4034

lg 6 sätestab, et

krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt,

küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe

kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS

§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS

§ 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle

iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS §

4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal

vastavad asjaolud ja tõendid esitada.

Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab laenuandja omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused

ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus, tarbija varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja

intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine, tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Üldjuhul tuleb krediidiandjal

KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

5 (9)

17. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta järgmised andmed.

Kostja esitas XXX AS-le laenutaotluse, milles märkis, et ta on ettevõtja. Tema

igakuine sissetulek on 2000 eurot, igakuised finantskohustused on 0 eurot,

majapidamiskulud on 150 eurot. Sissetulekute suurust kontrolliti EMTA andmebaasi

kaudu, mille tulemusena selgus, et kostja igakuine sissetulek on 648,80 eurot.

Krediidiandja arvestas majapidamiskuludena 339 eurot, lähtudes kostja elukohast ja

asjaolust, et kostjal pole ülalpeetavaid. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste

finantskohustustena 100 eurot. Päringud tehti creditinfo.ee ja taust.ee

andmebaasidesse. Arvesse võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Hageja esitatud

asjaoludest ei nähtu, et XXX AS oleks küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet

laenutaotluse andmete minimaalseks kontrolliks. Kostja esitas samasugused andmed

ka taotluses järelmaksulepingu sõlmimiseks, v.a majapidamiskulude suuruse, milleks

kostja avaldas 200 eurot ja millena XXX AS arvestas 304 eurot. Arvestades eeltoodut

järeldub, et XXX AS jättis olulisel määral kontrollimata kostja esitatud andmed tema

varalise seisu kohta, rikkudes sellega KAVS § 50 lg-t 3. Kohus on seisukohal, et

hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oleks olnud piisav kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks.

18. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise

põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata,

kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja

neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on

krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud

asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või

esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.

19. Hageja korrigeeris oma nõudeid 05.02.2026. 03.02.2025 krediidilepingu alusel sai

kostja enda kasutusse 1300 eurot. Kostja ei teinud lepingu alusel tagasimakseid. Kohus

loeb tõendatuks, et XXX AS saatis kostjale 30.05.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles teavitas, et kui kostja ei tasu tekkinud võlgnevust, siis loeb krediidiandja lepingu

ülesöelduks alates 13.06.2025. Kohtu hinnangul on XXX AS lepingu üles öelnud

kehtivalt, arvestades VÕS § 416 lg-s 1 sätestatut. Kostja oli lepingu ülesütlemise

päevaks võlgnevuses märtsi, aprilli ja mai 2025 maksetega. Seega võlgneb kostja

hagejale 03.02.20025 krediidilepingu alusel põhinõude 1300 eurot. Hageja nõuab

perioodi 03.02.2025 - 13.06.2025 eest intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras.

Kohus loeb tõendatuks, et XXX AS maksis kostjale lepingu alusel 1300 eurot

03.02.2025. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Nimetatud perioodil

oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava

intressimäära alusel avaldatud kehtivaks intressimääraks 3,15% aastas.1 Hageja nõutud

perioodis on 132 päeva. 3,15/365 päevaga = 0,00863% päevas.

0,00863*1300/100=0,11219 eurot päevas. 0,11219*132=14,70 eurot. Kohus mõistab

intressi kostjalt hageja kasuks välja. Hageja nõuab kostjalt ka viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates

15.06.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja

viivisnõue põhjendatud. Perioodi 15.06.2025 – 08.04.2026 eest on põhivõla 1300 euro

tasumisega viivitamise eest viivisesumma 108,66 eurot, mille kohus kostjalt hageja

kasuks välja mõistab. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja

1 https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

6 (9)

ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.04.2026 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni. Sissenõutavaks muutunud viivise arvestus on:

20. Kohus loeb tõendatuks, et järelmaksulepingu nr 695327087784 alusel sai kostja laenu

719 eurot. Leping sõlmiti ja XXX AS tegi väljamakse 17.12.2024. Hageja selgitas

20.03.2026 menetlusdokumendis, et järelmaksuleping sõlmiti 60 kuuks. Eeltoodu

nähtub ka järelmaksulepingust. Kostja tasus hagejale lepingu alusel 56,56 eurot.

Hageja on arvestanud tasutud 56,56 eurot põhiosa makseteks. Hageja väitel hakkas

kostja sellisel juhul võlgnevusse jääma alates 15.05.2025. Kohus hageja väidetega ei

nõustu. Järelmaksulepingule on lisatud maksegraafik, millest on näha, millises

suuruses põhiosa makseid pidi kostja igakuiselt tegema. Arvestades tasutud 56,56

eurot põhiosamaksete katteks, siis ei ole kostjal põhiosamaksetega võlgnevust

käesoleva otsuse tegemise ajaks tekkinud.

21. Kohtule teadaolevalt ei ole krediidiandja määranud makseid uuesti vastavalt VÕS §

4034 lg-s 7 sätestatule. Kohus palus hagejal ümberarvestus esitada 05.02.2026 e-kirjas

hagejale. Seega jääb hageja põhivõla nõue kostja vastu rahuldamata. Kuna kostja ei ole

kohtuotsuse tegemise ajal põhiosa maksete tasumisega viivituses, siis ei saanud

krediidiandja öelda lepingut kehtivalt üles öelda 30.05.2025 lepingu ülesütlemise

hoiatusega alates 14.06.2025, kuna selleks ajaks ei olnud lepingu ülesütlemise

eeldused vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 täidetud. Hageja väide, mille kohaselt tuleb

leping lugeda hagi esitamise seisuga üles öelduks põhjusel, et 21.01.2026 seisuga on

ka hageja korduvalt teavitanud sellest, et leping on üles öeldud, ei ole kohane, kuivõrd

kostjal puudus põhiosa võlgnevus ka 21.01.2026 seisuga. Lisaks ei vasta hageja

teavitused VÕS § 416 lg 1 nõuetele. Kohus ei saa tuvastada lepingu ülesütlemise

kehtivust ka intressivõlgnevuse tõttu, kuna selleks hetkeks ei olnud krediidiandja

makseid uuesti määranud VÕS § 4034 lg 7, mistõttu ei olnud kostja korrektsest

intressinõudest teadlik. Kohus on seisukohal, et lepingu ülesütlemise kehtivust ei ole

võimalik tuvastada põhjusel, et intressivõlgnevus oli, veendumata selle korrektses

suuruses.

22. Hageja ei ole esitanud kohtule korrektset intressiarvestust. Hageja korrigeeris oma

05.02.2026 menetlusdokumendis intressinõude suurust, kuid ei esitanud

intressiarvestust (s.t igakuiselt tasumisele kuuluva intressimaksete suurusi, mis

arvestaks põhiosamaksete tasumist). Kohus tegi ka 26.03.2026 e-kirjas hagejale

ettepaneku esitada korrektne intressiarvestus, mida hageja ei teinud. Hageja esitas

intressikalkulaatori väljavõtte perioodi 17.12.2024 – 14.06.2025 eest, mille järgi on

arvestatud intress terviksummana ja eeldusel, et kostja kasutuses on kogu nimetatud

perioodi olnud krediit summas 719 eurot. Eeltoodu ei ole õige ega arvesta asjaolu, et

hageja on arvestanud kogu kostja tasutud summa lepingu põhiosa maksete katteks.

Vastavalt TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohtul ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada, kui

hageja ei too kohtu ette haginõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Kuna

kohtul ei ole võimalik hageja esitatud asjaoludel veenduda, millises ulatuses

intressimaksetega oli kostja lepingu ülesütlemise hetkeks võlgnevuses, siis ei ole

7 (9)

kohtul võimalik hageja intressivõlgnevust rahuldada. Kuivõrd hageja ei ole esitanud

kohtule korrektset intressiarvestust, siis jääb hageja intressinõue tervikuna

rahuldamata, kuna hageja intressinõude suurus ei ole kontrollitav.

23. Hageja on nõudnud ka haldustasu 15,60 euro väljamõistmist. Kohus jätab nimetatud

nõude rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 alusel, kuna kohus tuvastas vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise. Hageja on nõudnud ka viivise tasumist. Kohus jätab

viivisenõude rahuldamata, kuna hageja ei ole otsuse tegemise hetkel põhiosa maksete

tasumisega viivituses ja kogu põhivõlgnevuse osa ei ole muutunud sissenõutavaks,

kuivõrd kohus ei tuvastanud lepingu ülesütlemise kehtivust, mistõttu tuleb asuda

seisukohale, et leping on jätkuvalt kehtiv.

24. Hageja on nõudnud ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist VÕS § 1132 lg 2

alusel. Hageja ei tugine asjaolule, et võla sissenõudmiskulude nõue tuleneb kostja

sõlmitud lepingust. Hageja tugineb seaduses sätestatud piirmääradele. Hageja

hinnangul on tal õigus nõude kulu hüvitamist 35 eurot, kuna kostjal on tasumata

põhivõlg kokku 2018,59 eurot ja hageja on kohtuväliselt saatnud kostjale

meeldetuletuskirjad võla kohta 01.07.2025 (25 eurot), 04.08.2025 (5 eurot) ja

05.09.2025 (5 eurot). Kohtu hinnangul on võla sissenõudmiskulu nõue põhjendatud.

Kuigi kohus ei mõista järelmaksulepingust tulenevat võlgnevust välja, on kostja võlg

ka 03.02.2025 lepingu järgi üle 1000 euro, mistõttu ei muutu lubatud kuluhüvitise

suurus hagi osalise rahuldamise korral.

Menetluskulud

25. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

26. Kuna kohus rahuldas hagi 57,60% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas

ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 42,40% ulatuses hageja kanda.

27. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 280,14 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot, kokku 365 eurot.

Eelnimetatud kulud on vajalikud ja põhjendatud kulud. Kuna kohus rahuldas hageja

hagi osaliselt, s.o 57,60% ulatuses, siis kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu

summas 210,24 eurot (365*57,60/100), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja.

28. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus

märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

8 (9)

ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

9 (9)