2-25-124949/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista G. M.-ilt (isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks G. M.-i Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhivõlanõue summas 662,44 eurot, haldustasu nõue
Legislator headnote
AI generated2-25-124949/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista G. M.-ilt (isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks G. M.-i Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhivõlanõue summas 662,44 eurot, haldustasu nõue
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Siiri Malmberg
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
09. aprill 2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-124949
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
B2 Impact OÜ hagiavaldus G. M.-i vastu võlgnevuse
nõudes
2712,14 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja lahendamise viis
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline
esindaja Anzhela Ternikova
Kostja G. M. (isikukood XXX)
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi G. M.-i vastu osaliselt.
2. Mõista G. M.-ilt (isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks G. M.-i
ja XXX AS (registrikood XXX) vahel 03.02.2025 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr
XXX tulenev põhivõlg 1300 eurot, intressivõlg summas 14,50 eurot, sissenõutavaks
muutunud viivis perioodi 15.06.2025 – 06.04.2026 eest summas 108,66 eurot, võla
sissenõudmiskulu 35 eurot ja alates 10.04.2026 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt (1300 eurot) kuni põhivõla
täieliku tasumiseni.
3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhivõlanõue summas 662,44 eurot, haldustasu nõue
summas 15,60 eurot, intressinõue summas 135,35 eurot ja viivisenõue G. M.-i vastu, mis
tulenevad XXX AS ja G. M.-i vahel 16.12.2024 sõlmitud järelmaksulepingust.
4. Jätta menetluskulud 57,60% ulatuses G. M.-i kanda ja 42,40% B2 Impact OÜ kanda.
5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 210,24 eurot ning mõista nimetatud
summa G. M.-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja.
6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
7. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates
kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses
ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,
peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1. Hageja esitas 21.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt
2129,61 euro väljamõistmiseks. Kohus tegi 04.11.2025 võlgnikule makseettepaneku,
mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis
08.01.2026 määrusega asja üle Harju Maakohtule edasiseks menetlemiseks
hagimenetluses.
2. XXX AS ja kostja sõlmisid 03.02.2025 krediidilepingu nr XXX, mille alusel
võimaldas XXX AS kostjal kasutada krediidilimiidi 1300 eurot. Intressimäär oli
38,1%, krediidi kulukuse määr oli 46,26%, krediidi kogukulu oli 1743,60 eurot,
viivisemäär oli intressimäär. XXX AS maksis lepingu alusel kostjale välja 1300 eurot.
Vastavalt lepingule kohustus kostja igakuiselt maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi
ning tasusid. Krediidiliinilepingus on sätestatud, et igakuiselt tasumisele kuulub: 1/60
kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot (lepingus sisalduv näide). Kostja ei
teinud lepingu alusel mitte ühtegi makset. Kostja jättis tasumata 01.03.2025,
01.04.2025 ja 01.05.2025 maksmisele kuulunud summad. XXX AS saatis kostjale
30.05.2025 lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja
võlgnevuse tasumiseks kuni 13.06.2025. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, siis luges
XXX AS lepingu ülesöelduks alates 14.06.2025.
3. Lepingu sõlmimise taotluses avaldas kostja, et ta on ettevõtja ja tema igakuise
regulaarse sissetuleku suuruseks on 2000 eurot. Krediidiotsuse tegemisel lähtus XXX
AS kostja EMTA sissetulekust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu miinimum sissetulek
648,80 eurot. Krediidiotsuse tegemisel märkis kostja finantskohustuste kohta: 0 eurot
ja majapidamiskuludeks 150 eurot. XXX AS kohaldas finantskohustusteks 100 eurot
ja majapidamiskuludeks 339 eurot, arvestades kostja elukohta, ülalpeetavate
puudumist. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti
AS-i Creditinfo krediidiskooring. Leping loeti sõlmituks pärast seda, kui XXX AS on
teinud otsuse krediidikonto avada. XXX AS teavitab klienti otsusest SMS teel.
4. Kostja võlgneb krediidilepingu alusel hagejale põhivõlgnevuse 1300 eurot. Hageja on
arvestanud intressi perioodi 04.03.2025 – 14.06.2025 eest lepingujärgses määras
kokku 177,77 eurot. Hageja on arvestanud viivist intressiga võrdses määras alates
15.06.2025 kuni hagi esitamiseni 21.01.2026 kokku 267,52 eurot. Hageja nõuab
2 (9)
kostjalt ka edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras. Juhul, kui kohus asub
seisukohale, et XXX AS rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis nõuab
hageja intressi VÕS § 94 sätestatud määras. Intressi summa eelnimetatud perioodi eest
on 14,70 eurot. Samuti nõuab hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast
päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täieliku
täitmiseni.
5. Kostja ja XXX AS sõlmisid 16.12.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel
kandis XXX AS kauba müüjale kostja eest 714 eurot. Järelmaksulepingus lepiti kokku
60 osamaksega maksegraafikus, mille intressimäär aastas on 20,40%, krediidikulukuse
määr on 49,47 % ja krediidikogukulu on 1696,56 eurot. Osamakse suurus on 28,28
eurot, haldustasu tuli igakuiselt tasuda 3,90 eurot. Viivisemäär on intressimäär. Kostja
jättis tasumata märtsi-, aprilli- ja maikuu 2025 arved. XXX AS saatis kostjale
30.05.2025 lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja
võlgnevuse likvideerimiseks kuni 13.06.2025. Kuna kostja võlgnevust XXX AS antud
tähtajaks ei tasunud, siis luges krediidiandja lepingu ülesöelduks alates 14.06.2025.
6. Järelmaksulepingu sõlmimiseks esitatud taotluses avaldas kostja, et ta töötab
erasektoris ja tema igakuise regulaarse sissetuleku suuruseks on 2000 eurot.
Krediidiotsuse tegemisel on lähtutud kostja EMTA andmetest 648,80 eurot, mille
kohaselt see oli kostja 4 kuu minimaalne sissetulek. Krediidiotsuse tegemisel on
arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta
krediidiandja kohaldamise tulemusel kokku 404 eurot. Päringud teostati ka
creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring.
7. Kostja tasus XXX AS-le lepingu alusel 56,56 eurot, millest 0,41 eurot arvestati
põhiosa katteks, 48,35 eurot intressi katteks ja 7,80 eurot haldustasu katteks. Kostja
võlgneb seega lepingu alusel põhiosa summas 718,59 eurot. Hageja on arvestanud
intressi alates 19.02.2025 kuni 14.06.2025 lepingus sätestatud intressi määras kokku
135,35 eurot. Perioodil 19.02.2025 kuni lepingu ülesütlemiseni 14.06.2025 arvestab
hageja haldustasu 16,60 eurot (4*3,90). Hageja arvestab ka viivist alates lepingu
lõpetamisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras kokku 44,48 eurot. Lisaks nõuab kostja ka edasiulatuvat viivist.
Juhul, kui kohus on seisukohal, et XXX AS rikkus vastutustundliku laenamise
põhimõtet, siis arvestab hageja kostja poolt tasutud 56,56 eurot põhivõla katteks.
Põhivõla suuruseks on seega 662,44 eurot.
8. XXX AS loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale 01.07.2025.
9. Hageja nõuab lisaks võla sissenõudmiskulusid kokku 35 eurot. Kohtuvälise menetluse
käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks.
Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-
posti aadressile (XXX). Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on
kantud kulusid: 01.07.2025 nõudekiri (25,00 eurot), 04.08.2025 kiri (5,00 eurot),
05.09.2025 kiri (5,00 eurot) (lisad 8-10) - Kokku: 35,00 eurot. Intress perioodil eest
alates 17.12.2024 ehk lepingu sõlmimise järgnevast päevast alates kuni lepingu
ülesütlemiseni, so 14.06.2025 summalt 719 eurot on kokku 11,49 eurot kokku 180
päeva eest. Lisaks arvestab hageja viivist alates 15.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.
10. Kohus võttis hagi menetlusse 09.02.2025 määrusega ja toimetas selle kostjale kätte
avalikult TsMS § 317 alusel, avaldades teate 11.02.2026. Kohus luges dokumendid
3 (9)
kostjale kättetoimetatuks 27.02.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks
hagivastust esitanud.
11. Hageja korrigeeris oma nõudeid 05.02.2026 menetlusdokumendis. Samuti esitas
hageja täiendavaid asjaolusid ja seisukohti 20.03.2026 menetlusdokumendis ja
27.03.2026 menetlusdokumendis.
Kohtuotsuse põhjendused
12. Kohus on käesolevat asja menetlenud TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses, millest
teavitati menetlusosalisi hagi menetlusse võtmise määruses. TsMS § 407 lg 1 alusel
võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus ei ole kohustatud
asjas tagaseljaotsust tegema. Käesoleval juhul vaatas kohus asja sisuliselt läbi ja on
seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma
majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma
tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse
tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või
kutsetegevuse läbiviimisega. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja
16.12.2024 järelmaksulepingu, mille alusel tasus XXX AS kostja ostetud kauba eest ja
võimaldas kostjal tasuda kauba maksumus osamaksete kaupa. Kostja kohustus tasuma
intressi ja haldustasu. Samuti sõlmisid kostja ja XXX AS 03.02.2025 krediidilepingu
(krediidiliin), mille alusel võimaldas XXX AS kasutada krediidilimiiti 1300 eurot.
Kostja pidi tasuma intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja
sõlmis lepingud seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest
nähtub, et XXX AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on kostjale
võimaldanud krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on
tarbijakrediidilepingutega. Selliselt on lepinguid käsitlenud ka hageja. Kostja on
lepingud digiallkirjastanud. Järelmaksulepingu alusel on krediidiandja väljamakse
teinud 17.12.2024 ja krediidilepingu alusel 03.02.2025.
14. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt
tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti
Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele
antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes
nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi
kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene.
Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks
korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli
järelmaksulepingu sõlmimise ajal, s.o 16.12.2024, kehtinud eraisikutele antud
tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,65%. Seega kolmekordne määr oli 49,95%.
Lepingu kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 49,47% aastas. Krediidi
kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär ja
ülejäänud krediidiga seotud kulud (igakuine halduskulu). 03.02.2025 krediidilepingu
sõlmimise ajal kehtis eraisikutele antud tarbimislaenude krediidikulukuse määr
15,47%. Seega kolmekordne määr oli 46,41%. Lepingus oli krediidikulukuse määrana
avaldatud 46,26%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on
38,1% aastas (esialgne (maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu
4 (9)
laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 0 EUR ning kogu krediidilimiit võetakse
kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas
teiste lepingu tingimustega. Kui nimetatud eeldused muutuvad vastavuses
krediidilepingus sätestatuga, siis muutub ka krediidi kulukuse määr. Seega ei ole
tarbijakrediidilepingud eeltoodud alusel tühised. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle
kohta, et krediidikulukuse määrad oleksid lepingutes märgitud ebaõigesti.
15. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust
sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude
loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt
keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele
võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas XXX AS 27.06.2025 mõlemast
lepingust tulenevad nõuded hagejale, millest kostjale teatati samal päeval. Kohtule ei
ole teada asjaolusid, miks nõude loovutamine ei ole kehtiv.
16. Vastavalt VÕS § 4034
lg 6 sätestab, et
krediidiandja võib tarbijaga
tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise
aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on
krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt,
küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe
kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS
§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS
§ 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et
kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses
sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle
iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -
vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,
tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu
kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS §
4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist
tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal
vastavad asjaolud ja tõendid esitada.
Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab laenuandja omandama teabe
minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja
regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud
füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused
ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus, tarbija varalised kohustused, sealhulgas
regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja
intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed
majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, tarbija
varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine, tarbija varasemate
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste
võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Üldjuhul tuleb krediidiandjal
KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto
väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime
hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet
küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija
krediidivõimelisuse hindamiseks.
5 (9)
17. Hageja esitas vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta järgmised andmed.
Kostja esitas XXX AS-le laenutaotluse, milles märkis, et ta on ettevõtja. Tema
igakuine sissetulek on 2000 eurot, igakuised finantskohustused on 0 eurot,
majapidamiskulud on 150 eurot. Sissetulekute suurust kontrolliti EMTA andmebaasi
kaudu, mille tulemusena selgus, et kostja igakuine sissetulek on 648,80 eurot.
Krediidiandja arvestas majapidamiskuludena 339 eurot, lähtudes kostja elukohast ja
asjaolust, et kostjal pole ülalpeetavaid. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste
finantskohustustena 100 eurot. Päringud tehti creditinfo.ee ja taust.ee
andmebaasidesse. Arvesse võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Hageja esitatud
asjaoludest ei nähtu, et XXX AS oleks küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet
laenutaotluse andmete minimaalseks kontrolliks. Kostja esitas samasugused andmed
ka taotluses järelmaksulepingu sõlmimiseks, v.a majapidamiskulude suuruse, milleks
kostja avaldas 200 eurot ja millena XXX AS arvestas 304 eurot. Arvestades eeltoodut
järeldub, et XXX AS jättis olulisel määral kontrollimata kostja esitatud andmed tema
varalise seisu kohta, rikkudes sellega KAVS § 50 lg-t 3. Kohus on seisukohal, et
hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oleks olnud piisav kostja
krediidivõimelisuse hindamiseks.
18. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise
põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94
sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.
Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab
üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude
vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata,
kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja
neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on
krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud
asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või
esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.
19. Hageja korrigeeris oma nõudeid 05.02.2026. 03.02.2025 krediidilepingu alusel sai
kostja enda kasutusse 1300 eurot. Kostja ei teinud lepingu alusel tagasimakseid. Kohus
loeb tõendatuks, et XXX AS saatis kostjale 30.05.2025 lepingu ülesütlemise hoiatuse,
milles teavitas, et kui kostja ei tasu tekkinud võlgnevust, siis loeb krediidiandja lepingu
ülesöelduks alates 13.06.2025. Kohtu hinnangul on XXX AS lepingu üles öelnud
kehtivalt, arvestades VÕS § 416 lg-s 1 sätestatut. Kostja oli lepingu ülesütlemise
päevaks võlgnevuses märtsi, aprilli ja mai 2025 maksetega. Seega võlgneb kostja
hagejale 03.02.20025 krediidilepingu alusel põhinõude 1300 eurot. Hageja nõuab
perioodi 03.02.2025 - 13.06.2025 eest intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras.
Kohus loeb tõendatuks, et XXX AS maksis kostjale lepingu alusel 1300 eurot
03.02.2025. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Nimetatud perioodil
oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava
intressimäära alusel avaldatud kehtivaks intressimääraks 3,15% aastas.1 Hageja nõutud
perioodis on 132 päeva. 3,15/365 päevaga = 0,00863% päevas.
0,00863*1300/100=0,11219 eurot päevas. 0,11219*132=14,70 eurot. Kohus mõistab
intressi kostjalt hageja kasuks välja. Hageja nõuab kostjalt ka viivist VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates
15.06.2025 kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja
viivisnõue põhjendatud. Perioodi 15.06.2025 – 08.04.2026 eest on põhivõla 1300 euro
tasumisega viivitamise eest viivisesumma 108,66 eurot, mille kohus kostjalt hageja
kasuks välja mõistab. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja
1 https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar
6 (9)
ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.04.2026 kuni
põhivõla täieliku tasumiseni. Sissenõutavaks muutunud viivise arvestus on:
20. Kohus loeb tõendatuks, et järelmaksulepingu nr 695327087784 alusel sai kostja laenu
719 eurot. Leping sõlmiti ja XXX AS tegi väljamakse 17.12.2024. Hageja selgitas
20.03.2026 menetlusdokumendis, et järelmaksuleping sõlmiti 60 kuuks. Eeltoodu
nähtub ka järelmaksulepingust. Kostja tasus hagejale lepingu alusel 56,56 eurot.
Hageja on arvestanud tasutud 56,56 eurot põhiosa makseteks. Hageja väitel hakkas
kostja sellisel juhul võlgnevusse jääma alates 15.05.2025. Kohus hageja väidetega ei
nõustu. Järelmaksulepingule on lisatud maksegraafik, millest on näha, millises
suuruses põhiosa makseid pidi kostja igakuiselt tegema. Arvestades tasutud 56,56
eurot põhiosamaksete katteks, siis ei ole kostjal põhiosamaksetega võlgnevust
käesoleva otsuse tegemise ajaks tekkinud.
21. Kohtule teadaolevalt ei ole krediidiandja määranud makseid uuesti vastavalt VÕS §
4034 lg-s 7 sätestatule. Kohus palus hagejal ümberarvestus esitada 05.02.2026 e-kirjas
hagejale. Seega jääb hageja põhivõla nõue kostja vastu rahuldamata. Kuna kostja ei ole
kohtuotsuse tegemise ajal põhiosa maksete tasumisega viivituses, siis ei saanud
krediidiandja öelda lepingut kehtivalt üles öelda 30.05.2025 lepingu ülesütlemise
hoiatusega alates 14.06.2025, kuna selleks ajaks ei olnud lepingu ülesütlemise
eeldused vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 täidetud. Hageja väide, mille kohaselt tuleb
leping lugeda hagi esitamise seisuga üles öelduks põhjusel, et 21.01.2026 seisuga on
ka hageja korduvalt teavitanud sellest, et leping on üles öeldud, ei ole kohane, kuivõrd
kostjal puudus põhiosa võlgnevus ka 21.01.2026 seisuga. Lisaks ei vasta hageja
teavitused VÕS § 416 lg 1 nõuetele. Kohus ei saa tuvastada lepingu ülesütlemise
kehtivust ka intressivõlgnevuse tõttu, kuna selleks hetkeks ei olnud krediidiandja
makseid uuesti määranud VÕS § 4034 lg 7, mistõttu ei olnud kostja korrektsest
intressinõudest teadlik. Kohus on seisukohal, et lepingu ülesütlemise kehtivust ei ole
võimalik tuvastada põhjusel, et intressivõlgnevus oli, veendumata selle korrektses
suuruses.
22. Hageja ei ole esitanud kohtule korrektset intressiarvestust. Hageja korrigeeris oma
05.02.2026 menetlusdokumendis intressinõude suurust, kuid ei esitanud
intressiarvestust (s.t igakuiselt tasumisele kuuluva intressimaksete suurusi, mis
arvestaks põhiosamaksete tasumist). Kohus tegi ka 26.03.2026 e-kirjas hagejale
ettepaneku esitada korrektne intressiarvestus, mida hageja ei teinud. Hageja esitas
intressikalkulaatori väljavõtte perioodi 17.12.2024 – 14.06.2025 eest, mille järgi on
arvestatud intress terviksummana ja eeldusel, et kostja kasutuses on kogu nimetatud
perioodi olnud krediit summas 719 eurot. Eeltoodu ei ole õige ega arvesta asjaolu, et
hageja on arvestanud kogu kostja tasutud summa lepingu põhiosa maksete katteks.
Vastavalt TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja
taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohtul ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada, kui
hageja ei too kohtu ette haginõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Kuna
kohtul ei ole võimalik hageja esitatud asjaoludel veenduda, millises ulatuses
intressimaksetega oli kostja lepingu ülesütlemise hetkeks võlgnevuses, siis ei ole
7 (9)
kohtul võimalik hageja intressivõlgnevust rahuldada. Kuivõrd hageja ei ole esitanud
kohtule korrektset intressiarvestust, siis jääb hageja intressinõue tervikuna
rahuldamata, kuna hageja intressinõude suurus ei ole kontrollitav.
23. Hageja on nõudnud ka haldustasu 15,60 euro väljamõistmist. Kohus jätab nimetatud
nõude rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 alusel, kuna kohus tuvastas vastutustundliku
laenamise põhimõtte rikkumise. Hageja on nõudnud ka viivise tasumist. Kohus jätab
viivisenõude rahuldamata, kuna hageja ei ole otsuse tegemise hetkel põhiosa maksete
tasumisega viivituses ja kogu põhivõlgnevuse osa ei ole muutunud sissenõutavaks,
kuivõrd kohus ei tuvastanud lepingu ülesütlemise kehtivust, mistõttu tuleb asuda
seisukohale, et leping on jätkuvalt kehtiv.
24. Hageja on nõudnud ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist VÕS § 1132 lg 2
alusel. Hageja ei tugine asjaolule, et võla sissenõudmiskulude nõue tuleneb kostja
sõlmitud lepingust. Hageja tugineb seaduses sätestatud piirmääradele. Hageja
hinnangul on tal õigus nõude kulu hüvitamist 35 eurot, kuna kostjal on tasumata
põhivõlg kokku 2018,59 eurot ja hageja on kohtuväliselt saatnud kostjale
meeldetuletuskirjad võla kohta 01.07.2025 (25 eurot), 04.08.2025 (5 eurot) ja
05.09.2025 (5 eurot). Kohtu hinnangul on võla sissenõudmiskulu nõue põhjendatud.
Kuigi kohus ei mõista järelmaksulepingust tulenevat võlgnevust välja, on kostja võlg
ka 03.02.2025 lepingu järgi üle 1000 euro, mistõttu ei muutu lubatud kuluhüvitise
suurus hagi osalise rahuldamise korral.
Menetluskulud
25. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude
rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud
ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised
ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude
nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
26. Kuna kohus rahuldas hagi 57,60% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas
ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 42,40% ulatuses hageja kanda.
27. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel
tasutud riigilõiv 280,14 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud
riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot, kokku 365 eurot.
Eelnimetatud kulud on vajalikud ja põhjendatud kulud. Kuna kohus rahuldas hageja
hagi osaliselt, s.o 57,60% ulatuses, siis kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu
summas 210,24 eurot (365*57,60/100), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks
välja.
28. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel
menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus
märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
8 (9)
ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Siiri Malmberg
kohtunik
9 (9)